Eesti Looduse fotov�istlus
2005/1



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artiklid EL 2005/1
Seenega seene vastu

Juurepess on meie (ja mitte ainult meie) metsade kige ohtlikum haigustekitaja, kes igal aastal mdandab ja tapab sadu tuhandeid puid, veel enamatel aga pidurdab kasvu. Thusaim vahend selle pahe vastu on bioregulaatorina toimiv preparaat Rotstop, mis phineb teisel meilgi kasvaval seeneliigil suurel korbikul.

Laialdaselt levinud juurepess vhendab tublisti puidutoodangu mahtu. Meie riigi jaoks (eriti tema praeguses majanduslikus situatsioonis) on see vga oluline kaotus. See, et puud metsas hulganisti surevad ja kiratsevad, pole aga mitte ksnes majandusinimeste probleem, see peaks murelikuks tegema ka neid, kelle phieesmrk on ennekike loodushoid.

Juurepess kui vga tavaline nhtus majandatavas metsas on meie loodusajakirjade temaatikast jlle pikka aega vljas olnud: lugejat kidavad ju pigem suured haruldused kui igapevased asjad. Viimane artikkel, milles veti vaatluse alla selle haigustekitaja eri vormid, ilmus Eesti Looduses aastal 1991 [3]. Arvame siiski, et selline majandusele ja riigile oluline teema viks endiselt huvi pakkuda ka laiemale loodushuvilisele lugejaskonnale.

Juurepess levib metsas eesktt kndude kaudu. Phjala, sealhulgas ka Eesti metsade puidutoodang on juuremdanike tttu tunduvalt viksem, kui see olla viks. Selle peamiseks phjuseks peetakse juurepessu (Heterobasidion spp.) laialdast levikut. Patogeeni tekitatav majanduslik kahju ulatub ainuksi Euroopas hinnanguliselt kuni 790 miljoni euroni aastas

Esmanakkus juurepessuga saadakse hu kaudu levivate eoste abil. Need nakatavad kige sagedamini vrskeid knde, harvem juurekaelahaavandeid eluspuudel. Knnud nakatuvad hulgaliselt suviste raiete ajal. Naabritevaheliste juurekontaktide kaudu levib seenemtseel seejrel edasi lhedal seisvatele tervetele puudele. Tekivad ha laienevad haiguskolded. Prast haige metsa raiumist hakkab istutamise jrel vi loodusliku uuenemise teel kasvama uus metsaplvkond. Nd nakatab kndudes psiv seen puid ka sirguvas noores metsas.

Juurepess on hakanud vga laialdaselt levima ning muutunud puistu haigusest lausa metsakasvukoha haiguseks sellest ajast, kui kasutusele tuli saag: inimene tekitas metsa knnud, s.t. suured, ristipidi ligatud puidu pinnad. Kui piltlikult elda, siis puit koosneb ju peamiselt piki puud kulgevate peente torude (ksleemirakkude) kogumitest ja neid torusid pidi on mdanikutekitajail palju lihtsam puitu asustada kui radiaal- vi tangentsiaalsuunas puitu tungides. Knnu pinnal avaneb seeneeostele ka eriti vastuvtlik puu sdamiku llipuidu piirkond.

Niisiis tulebki selleks, et vltida metsa nakatumist, prata kigepealt thelepanu kndudele, kust nakkus alguse saab. Seda eriti noores metsas, kus asutakse tegema esimesi hooldusraieid, seega tekitama esimesi knde. Juba nakatunud vanemas metsas on juurepessust lahti saada mrksa raskem vi peaaegu vimatu.


Bioregulatsioon toetub loodusele endale. Bioregulatsiooni (varem ka biotrjeks nimetatu) all mistetakse ldiselt inimese tegevust, mille eesmrk on pidurdada kahjurorganismide tegevust looduslhedaste vahenditega. Eesmrk saavutatakse teiste antud biotoobis looduslikult levinud organismide rohkust ajutiselt suurendades. Biopreparaati moodustava seene metaboliidid lagunevad looduses kergesti, seega on biotrje koloogiline risk tunduvalt viksem kui niteks keemilise trje puhul. Samas kestab bioloogilise regulaatori mju kauem: vastav kasulik organism, olles kord omandanud lekaalu, vib seda vastavas biotoobis silitada teatud aja, kuni keskkond ta jlle temale omasele esindatuse tasemele tagasi surub. Et tagada geneetiline mitmekesisus (teiste snadega: et takistada vastavat biotoopi moodustava elustiku genofondi vaesumist), on biotrjes enamikul juhtudel kasutatud rohkem kui hte vljavalitud kasuliku organismi geneetilist liini.

Tnapeval vime vita, et Phjala suurima metsakaitseprobleemi juurepessu metsamajanduslikust tegevusest tulenevat laiaulatuslikku levikut saab piirata-reguleerida looduslhedasel teel. Thusaim vahend selleks on biopreparaat, mida nimetatakse Rotstop-iks (stopp mdanikule!).

Rotstoppi valmistatakse Soomes meiegi metsades ldlevinud saprotroofsest puitulagundavast seenest suurest korbikust (Phlebiopsis gigantea). See biopreparaat on osutunud vga thusaks vahendiks, mis vhendab vrskete kndude nakatumist juurepessu eostega. Knnud tdeldakse Rotstopiga kohe prast raiet. Eriti oluline on teha seda ajal, mil levivad patogeeni (juurepessu) eosed: vegetatsiooniperioodil, kui peva keskmine temperatuur letab 5 oC [1].

Rotstopile tuginev bioregulatsioon on tnapeval rahvusvaheliselt tunnustatud kui oluline meetod ennetamaks metsahaiguste majanduslikku kahju ja/vi vhendamaks patogeene puistu looduslikes seenekooslustes.

Nii nagu igasugusel inimtegevusel metsas vib ka bioregulatsioonil ilmneda negatiivseid klgi. Kigepealt, tegu on elusorganismidega, keda mjutavad ilmastikuolud. Teiseks, eespool mrgitud pdlustest hoolimata mjutab biotrje ikkagi looduslikku mitmekesisust ning preparaadis kasutatava antagonisti looduslikke populatsioone. Sama teeb muidugi ka patogeen juurepess. Senised kogemused on kll nidanud, et Rotstopist tulenev negatiivne efekt pole kuigi suur [5]. Sellegi poolest on igas riigis enne nimetatud bioregulaatori rakendamist tehtud uuringuid selgitamaks tema sobivust nii antud piirkonna loodusliku kui ka metsamajandusliku eripraga.

Just selliseid uuringuid on Eestis alustanud EPM metsateadlased-patoloogid, esitades ksimuse: kas Rotstop sobib meilegi?


Suur korbik saprotroofne puidulagundaja. Suur korbik on phjapoolkeral tavaline seen, kes asustab vrsket okaspuupuitu. Seen phjustab tpilist valgemdanikku metsamaterjalil, vajab aga kasvamiseks substraadi suurt niiskusesisaldust. Knealune seen vib oluliselt halvendada pikemat aega metsas hoitava ladustatud puitmaterjali kvaliteeti, see on ka ks tema vimalikest ebasoovitavatest krvalmjudest.

Suur korbik on kergesti ratuntav. Tpilised kasvujrgus viljakehad on substraadile (paljastunud puidule, harvem puukoorele) liibunud, valkjashallid vi kahvatu-tuhmkollased, kuni 0,5 mm paksused, tiskasvanud viljakehad sageli ka omavahel liitunud. Kuivades keerduvad viljakeha servad substraadi kljest lahti ja rulluvad les. Hmeenium on niiskes olekus enam-vhem kbruline, kuivanult aga tavaliselt sile. Korbiku viljakehad kasvavad sageli kndudel, mahakukkunud okstel ja puiduvirnadel.

Suur korbik toodab hkmtseelis piklikke kuni silindrilisi oiide suguta arengujrgu eoseid, mis taluvad kuivamist ja kestvat silitamist. Just oiidide massilise moodustamise vime tttu valiti laborioludes juurepessu suhtes antagonistlikeks osutunud paljude seeneliikide hulgast tstuslikuks paljundamiseks ja bioregulaatori valmistamiseks vlja nimelt suur korbik. Teiste seas on selles uurimists osalenud ka eestlased [2, 4].

Juba le poole sajandi tagasi leiti Inglismaal [8], et suur korbik suudab koloniseerida harvendusraie knde, vhendades seejuures nende asustamist juurepessuga. Jrgnevates uuringutes selgitas David Meredith [7] juurepessu ja suure korbiku sesoonseid erinevusi kndude asustamisel. Peagi hakkas John Risbeth [9] vlja arendama tehnoloogiat bioregulaatori valmistamiseks selle seeneliigi alusel. 1968. aastal toodeti Suurbritannias suure korbiku suspensiooni liemulsioonis, alates 1970. aastast aga juba pulbrilist preparaati.

Suurbritannia metsamajanduses soovitati tdelda knde korbikupreparaadiga kigis riigimetsade puhtmnnikutes. Varsti judsid bioregulaatori vlikatsed Soome, USA-sse, Kanadasse, Prantsusmaale, Saksamaale, Itaaliasse, Norrasse, Poolasse ja Bulgaariasse. Praegu kasutatakse knealust bioregulaatorit sna laialt, mitmel maal soovitatakse seda juba ametlikult kigis esimese raieringi puistutes, eriti mnnikndude ttlemiseks.

Suure korbiku antagonistlik toime avastati ning esimesed preparaadid valmistati, nagu eespool juttu oli, kll Inglismaal, ent Inglise pritolu preparaadi toime ji kuusekndude kaitsel ebapiisavaks.

1991. aastal isoleeriti Soomes hariliku kuuse knnult suure korbiku heterokarootne tvi, vastavas tootmislaboris formuleeriti selle oiididest koos kandurainega pulber-preparaat, mida kasutati vlikatsetel nii Soomes, Rootsis kui ka Norras [6]. Nendes katsetes tagas korbiku suspensioon peaaegu tieliku kaitse juurepessu vastu nii mnni kui ka kuuse kndudel.

Seejrel patenteeris Kemira Agro Oy Soomes vastava bioregulaatori Rotstopi nime all. Seda bioregulaatorit kasutatakse tnapeval juurepessunakkuse vhendamiseks nii mnni- kui ka kuusekndudel.


Juurepess liigub metsas inimese jalajlgedes, on elnud Kari Korhonen, ks Rotstopi vljaarendajaid Soomes. ritagem siis neid jalajlgi metsas knde tema eest varjata-peita bioregulaatori abil.



Mrt Hanso ja Tiia Drenkhan
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012