Eesti Looduse fotov�istlus
2005/1



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Intervjuu EL 2005/1
Eesti mees maailma looduskaitsemoe loojate seas

Kalev Sepp (1961) on sndinud Tallinnas. Lpetas Nmme gmnaasiumi (tolleaegse Tallinna X keskkooli) 1979 ning Tartu likooli 1984 biogeograafina. Tiendas ennast Stockholmis (1992), Viini lhistel Laxenburgis (1993), Budapestis (1992, 1994) ja Londonis (1996-1998). Kaitses Tartu likoolis magistrit 1993 ning filosoofiadoktori vitekirja 1999 (The methodology and applications of agricultural landscape monitoring in Estonia, Pllumajandusmaastiku seire metodoloogia ja rakendused Eestis). Alates 1998. aastast EPM keskkonnakaitse instituudi maastikukoloogia labori juhataja ning alates 2003. aastast EPM maastikukorralduse ja loodushoiu professor. Kuulub Euroopa looduskaitse keskuse (ECNC) teadusnukogusse ja maailma looduskaitseliidu (IUCN) nukogusse. Oli Euroopa maastikukonventsiooni ekspertkomisjoni liige aastatel 1998-2000 ning Eesti geograafia seltsi asepresident (1990-1995). Maakonnaplaneeringu metoodikate Roheline vrgustik ja Vrtuslike maastike mratlemine kaasautor. Uurinud inimmju maastikulisele ja bioloogilisele mitmekesisusele pllumajandusmaistus ning maastiku vrtuste ja funktsioonide teisenemist.

Linud aasta viimases Eesti Looduse numbris oli snumite rubriigist lugeda, et ks Tartu mees, Eesti pllumajanduslikooli maastikukorralduse ja loodushoiu professor Kalev Sepp on valitud maailma looduskaitseliidu regional councilloriks. Snumitoimetaja tlkis selle regional councillori kui regionaalse saadiku. Kuidas on ige?


Ega me pole tpset nimetust Eestis kokku leppinudki. On kaks vimalust: kas nunik vi saadik. Sna regional thendab aga seda, et osa IUCN-i nunikke valitakse regionaalsel phimttel. Kogu maailm on jagatud kaheksaks geograafiliseks piirkonnaks ja igast piirkonnast valitakse kolm nunikku vi saadikut. Peale nende piirkondlike esindajate valitakse looduskaitseliidu nukokku ka kuue teaduskomisjoni esimehed, samuti veitsi esindaja, sest maailma looduskaitseliidu peakorter paikneb veitsis Glandis.

Nukogule on antud igus ise juurde valida veel kuni viie valdkonna nunikud. Valdkonnad lepib uus nukogu kokku oma esimesel istungil. Kaks tenost valdkonda vin juba praegu ra elda: nukokku peaks kindlasti kuuluma plisrahvaste esindaja ja noorte rahvusvaheliste keskkonnaorganisatsioonide esindaja. Kas me valime testi viis lisaliiget vi vhem, see selgub veebruarikuus, kui esimest korda kokku saame.

Nii et IUCN-i uus nukogu polegi veel ksteist nost nkku ninud?


Tegelikult siiski on: saime kokku kaheks tunniks prast valimisi, see thendab prast maailma looduskaitsekongressi lppu Bangkokis, sest me pidime kinnitama nukogu nimekirja veitsi esindaja. Selline kahetunnine kokkusaamine on IUCN-i nukogu jaoks erakordselt lhike: tavaliselt ollakse koos kolm-neli peva. Eelolev veebruarikohtumine kestab koguni terve ndala, sest paar-kolm esimest peva oleme mgedes, et omavahel vestelda ja ksteist tundma ppida.


Kas lejnu kahe Ida-Euroopast valitud saadiku vi nunikuga venelase ja sloveenlannaga olite kohtunud?


Jah, olen nende mlemaga varem kokku puutunud. Piirkond, mida me kolmekesi esindame, on geograafiliselt kige suurem: sellesse kuulub peale Ida-Euroopa ka Phja- ja Kesk-Aasia, nii et see ala ulatub Kuriili saartest kuni Saksamaani ja Vahemereni vlja. Nii Aleksei Jablokov kui ka Marija Zupancic-Vicar on selles tohutus piirkonnas vga hsti tuntud looduskaitseaktivistid.


Kui mu luureandmed on iged, siis on Marija Zupancic-Vicar pidanud koguni ministri ametit.


Tpselt ige: ta oli Sloveenia keskkonnaminister. Ta on olnud ka mitme Euroopa looduskaitseorganisatsiooni juhtfiguur; nd juba kll pensionil, ometi vga aktiivne ning jagab nu ja koolitust Sloveenia kaitsealadel. Ka akadeemik Jablokov on eakas mees, (muheldes) nii et mina viin Ida-Euroopa saadikute keskmist vanust tublisti alla.


Lksime jutuga kohe vga konkreetsete inimeste juurde. Tegelikult poleks vist sugugi paha korrata hoopis ldisemaid asju: mis on maailma looduskaitseliit IUCN ja millega ta igupoolest tegeleb?


IUCN pole mitte ksnes suurim loodus-, vaid ka keskkonnakaitseorganisatsioon maailmas. Ta on selles mttes tiesti unikaalne organisatsioon, et hendab nii riikide valitsusi, valitsusvliseid hendusi kui ka rahvusvahelisi hendusi. Maailma looduskaitseliit loodi 1948. aastal UNESCO eestkoste all. Sellel juba le poole sajandi tagusel UNESCO kokkusaamisel allkirjastasid asutamislepingu kaheksateistkmne riigi, seitsme rahvusvahelise ja saja seitsme rahvusliku valitsusvlise organisatsiooni esindajad. Esimestel kmnenditel, kuni aastani 1987, kandis ta nimetust rahvusvaheline looduse ja loodusvarade kaitse liit.

Tinglikult vib maailma looduskaitseliitu pidada maailma looduskaitse moeloojaks: ta on organisatsioon, mis mrab maailma looduskaitse no; snastab thtsamad probleemid ning arendab vlja vajalikud abinud nende leevendamiseks ja lahendamiseks. See on organisatsioon, kus ttavad koos nii teadlased, praktikud kui ka poliitikud. IUCN on ennekike rahvusvaheline organisatsioon: praeguses liikmete nimekirjas on kaheksakmmend kaks riiki valitsuse tasemel. Peale selle on kakskmmend heksa riiki liikmed kas ministeeriumi vi mne muu riikliku ametkonna, niteks agentuuri vahendusel. Ja liikmeteks on veel le kaheksasaja valitsusvlise organisatsiooni, sealhulgas seitsekmmend heksa rahvusvahelist looduskaitseorganisatsiooni. Seega on liikmeid kokku le tuhande.

Maailma looduskaitseliidul on lemaailmne regionaalne vrgustik, kokku nelikmmend kaks harukontorit, kus ttab le tuhande alalise ametniku. Nii et tepoolest on tegemist retult suure hendusega.


Milliseid vimalusi IUCN-i liikmete hulka kuuluda on seni kasutanud eestlased?


Eesti seos maailma looduskaitseliiduga, vib kahtlusteta elda, on siiani olnud kllaltki tihe ja ajalooliselt vga pikk. Nukogude Liidu ajal oli Jaan Eilart see mees, kes paarikmne aasta vltel kis NSV Liidu delegatsiooni liikmena looduskaitseliidu peaassambleel.

Viimasel kmnel aastal on Eestit IUCN-is esindanud kaks organisatsiooni. Need on Eestimaa looduse fond ja kaitsealade liit. On suured lootused, et liikme staatust arutatakse nd vhemalt keskkonnaministeeriumis ja vib-olla ka krgemal tasemel ning Eesti saab looduskaitseliidu liikmeks kui mitte riigina, siis vhemalt ministeeriumi tasemel.

Mul on hea meel elda, et kuigi Eesti on IUCN-is seni esindatud vaid kahe organisatsiooniga, oli maailma looduskaitsekongressil Bangkokis Eesti delegaatidena koguni seitse inimest, nende seas ka keskkonna abiminister Olavi Tammeme, kellele kogu ritus jttis vga positiivse mulje. Tammeme osalus annab lootust, et see ksimus tuleb nd riiklikul tasemel arutlusele ja Eesti leiab parima lahenduse.


Mida see meile annaks, kui Eesti oleks IUCN-i liige riiklikul tasemel?


Positiivseid momente on mitu.

See on kll vaid mu isiklik arvamus, aga minu meelest on Eesti looduskaitse viimastel aastatel olnud vga Euroopa Liidu keskene: oleme teinud philiselt seda, mida Brssel on ette kirjutanud. Mistagi on see suurel mral olnud paratamatu, kuna prioriteet oli kohandada ka looduskaitseseadused Euroopa igusaktidega.

Aga samas ei tohi unustada, et looduskaitse on tunduvalt laiem nhtus; looduskaitseliidus on meil vimalus teavet vahetada testi kogu looduskaitsespektri ulatuses.

Ksimus pole ainult maailmapoliitikas: see on soodne platvorm ka regionaalseks koostks Euroopas, sest viieteistkmnest n.-. vanast liikmest on neliteist looduskaitseliidu liikmed just nimelt riiklikul tasandil. Maailmakongressidel hoiavad regioonid ikka hte ja resolutsioone arutatakse maailmajao tasemel. See annab suureprase vimaluse arendada piirkondlikku looduskaitsepoliitikat ja -koostd. Kindlasti on huvitav ja kasulik kogemus ka t koos valitsusvliste organisatsioonidega.

See teadmiste pagas, mille IUCN on le viiekmne aasta jooksul kogunud, on tohutu. On ju looduskaitseliidul ka kuus teaduskomisjoni, kus on registreerunud le kmne tuhande teadlase kogu maailmast.

Suurima hulga sellest kmnest tuhandest hlmavad need inimesed, kes kuuluvad liigikaitsekomisjoni. ks IUCN-i firmamrke on kindlasti maailma looduskaitseliidu punased raamatud, mida igal aastal uuendatakse. Punasesse raamatusse kantud liikide nimekirjad lhevad iga aastaga pikemaks htlasi ha kurvemaks.


Millised on lejnud viis komisjoni?


Peale liigikaitsekomisjoni on veel kaitsealade, kossteemse kaitsekorralduse, keskkonnaiguse, keskkonnahariduse ja -kommunikatsiooni ning keskkonnamajanduse ja sotsiaalksimuste komisjon.


Kas on ige elda, et IUCN on eelkige ikkagi looduskaitse strateegiat vljattav organisatsioon, mis taktikaliste ksimustega tegeleva surverhmana ldjuhul ei talitle?


Jah, testi on IUCN-i phitegevus ksitleda strateegiliselt loodushoiu probleeme nii kohalikul, regionaalsel kui ka lemaailmsel tasandil. Looduskaitseliit pole ei surverhm ega ka rikas fond, mis saab rahastada rohkeid projekte. IUCN-i vrgustiku kaudu on vimalik kll koostada vga hid projekte ja juba IUCN kui mrksna tagab kvaliteedi, mis hlbustab paotada varakate fondide uksi. Looduskaitseliit ise saab rahastamisega tegelda vga vikeses mahus. Olgu mrgitud, et juba 1961. aastal kutsuti ellu maailma looduse fond WWF, et rahastada eelkige looduskaitseliidu IUCN algatusi. Sageli on just Ida-Euroopa riikidest prit organisatsioonid pettunud, kui prast looduskaitseliidu liikmeks astumist ei jrgne rahavoogusid. Ei misteta, et tegemist on ju ikkagi koostorganisatsiooniga, mitte projekte rahastava fondiga.


Vib-olla on just sja eldu phjus, miks pris paljude Eesti praktiliste looduskaitsjate suhtumine IUCN-isse on sna skeptiline: eldakse, et eelkige toodavad nad vaid kikvimalikke pabereid. Ei saa salata, et olen ka ise midagi sellist kogenud: olen kmmekond aastat olnud maailma looduskaitseliidu keskkonnahariduse ja -kommunikatsiooni komisjoni liige ja igal aastal Glandist tulev trkiste hulk on testi olnud aukartustratav, paraku mitte teab mis sisukas. Kuidas vrske IUCN-i nukogu liige seda kriitikat trjub?


Rohke informatsiooni tootmine on praegusaja ldine nuhtlus, sellest ei ole pris vaba ka maailma looduskaitseliit. Vin nustuda sinu vitega, et looduskaitseliidu teaduskomisjonide regulaarsed infokirjad on kllaltki ldised ja sisaldavad vhe uudset teavet. Kuid peale infojagamise teenivad lhitrkised ka teisi olulisi eesmrke: nad tuletavad liikmetele meelde organisatsiooni olemasolu ja vib-olla esitavad ksimuse, koputavad liikme sdametunnistusele: mida sina oled teinud komisjoni, liidu arendamiseks. Kurb oleks olla vaid passiivne infopakikeste saaja. Ja veel: kui mingi loodushoiuksimuse lahendamiseks on vaja leida oskusteavet, siis omalt poolt soovitan info otsimist alustada maailma looduskaitseliidu andmebaasidest ja trkistest: tenosus vastust leida on vga suur!


Kllap tuntakse maailma looduskaitseliitu meilgi eelkige punaste raamatute kaudu. Et teada saada, millega liit veel tegeleb, tuleks kindlasti pgusalt le vaadata, millest kneldi seekordsel maailma looduskaitsekongressil Bangkokis.


Bangkokis peeti kolmas maailma looduskaitsekongress. Varem nimetati looduskaitseliidu lemaailmseid kokkusaamisi peaassambleedeks, kuid alates 1996. aasta Montreali kokkusaamisest kutsutakse foorumeid maailma looduskaitsekongressideks.

Bangkoki kongress oli vga pikk kokkusaamine: pole just palju kongresse, mis kestavad kmme peva. Esimesel kahel peval istusid koos teaduskomisjonid, kes vtsid kokku nelja aasta vltel tehtud t ja seadsid sihte jrgnevaks perioodiks. Jrgmisel kolmel peval leidis aset maailma looduskaitsefoorum kombinatsioon eri tvormidest: peeti nii globaalseid temaatilisi nupidamisi kui ka spondeeritud nupidamisi; peeti teadmiste turgu, kus organisatsioonid said jagada teistele ja teistega oma unikaalseid loodushoiukogemusi; oli ppe-treeningseminare, kuhu tuli ennast varakult kirja panna, et saada teada, kuidas arvutada he vi teise riigi koloogilist jalajlge vi kuidas kasutada looduskaitsekorralduses GIS-i vi satelliidipilte. Kokku kis neil kolmel peval rbiti paarkmmend ritust.


Kas foorumil olid ka mingid prioriteetsed teemad?


Jah, vlja oli valitud neli ainevalda, mida looduskaitseliit pidas kige pletavamateks vi huvitavamateks. ks oli muidugi bioloogiline mitmekesisus ja liigikaitse, teine kossteemne kaitsekorraldus vi looduskaitsekorraldus vljaspool kaitsealasid, edasi ri, turundus ja looduskaitse ning last not least vaesus, tervislik keskkond ja looduskaitse.

Tegemist oli kigi aegade suurima looduskaitsefoorumiga, kus osales ligi viis tuhat delegaati. Kik need tuhanded inimesed leidsid ometi ige koha ja soovitud tegevuse, nii et aktiivseid osalejaid jtkus kigile paralleelritustele.


Kuhu selline inimhulk kll ometi ra mahtus?


Kongress peeti moodsas kuninganna Sirikiti nimelises Bangkoki messikeskuses, kus tosina aasta jooksul on olnud kikvimalikke suuri ritusi kuni kunagiste Miss Universumi valimisteni vlja, ja tingimused olid testi ndisaja nuetele vastavad. Siiski, pris kigi rituste jaoks omaette ruume ei jtkunud ja ks suur saal oli lihtsalt pappseintega boksideks jagatud. Mrafoon oli seetttu selline, et isegi kolme meetri kauguselt polnud kuulda, mida teine rgib. Aga korraldajad olid sellele varakult melnud ja kik osalejaid said endale krvaklapid, nii et kogu suhtlus kis mikrofonide kaudu. Eks see vsitav olnud: umbes samasugune tunne, nagu oleks terve peva mobiiltelefoniga rkinud. Aga nii sai kik vajalik lbi arutatud.

Kongress lppes viiepevase liikmete assambleega, kus snastati maailma looduskaitseliidu tegevuskava jrgnevaks neljaks aastaks, veti vastu le saja resolutsiooni ja soovituse, valiti uus president ja funktsionrid. nneks ji teise ndalasse ka ks ekskursioonide pev.


Sada resolutsiooni! See on ju tohutu hulk. Kas neid arutades tuli ette ka tsisemat piikide murdmist?


Kokku oli resolutsioone seitsekmmend kaheksa, lisaks kolmkmmend kuus soovitust. Minu jaoks oli lausa llatav, et hoolimata tulistest vaidlustest ei saanud vajalikku toetust vaid ks resolutsioon ning kaheksal juhul veti resolutsioon prast vaidlusi tagasi. Suuremaks vaidluseks lks vaid kahe resolutsiooniga. ks, mis sai siiski napi hlteenamuse, puudutas geenmuundatud organisme. Maailma looduskaitseliit leidis, et GMO-de levikut tuleb pidurdada. Raskustesse jid siin Euroopa Liidu esindajad, sest Euroopa Liidus on teatavasti suhtumine GMO-desse suhteliselt liberaalne. Seetttu tuli kongressi lisadesse kirja panna, et osa riike on teistsugusel seisukohal.

Maha hletati mulle llatuslikult n.-. kossteemne pllumajandus. Kui aga resolutsiooni lhemalt uurisin, sain aru, et jutt pole mitte niivrd kossteemsest ksitlusest, kuivrd sellest, et pllumajanduse arenguks tuleks kasutada kiki vahendeid, sealhulgas ka GMO-de Trooja hobust. Seega pti toreda pealkirja taha varjata mitmeid ksitavusi, mis kummatigi lbi ei linud.

ks IUCN-i seisukohti on see, et tuleks olla aktiivsem teiste rahvusvaheliste organisatsioonide suhtes. Nitena mrgiti maailma kaubandusorganisatsiooni WTO, mis toetab vabakaubandust. Looduskaitse mttes oleks aga thtis piirata niteks puidu vedu arengumaadest, samuti tuleb kontrollida GMO-de levikut. Ei saa elda, et IUCN oleks heselt geenmuundatud organismide vastu, kll kutsub ta les suurele ettevaatusele.


Eelnevast jutust vis jda mulje, et IUCN pole kuigi jukas organisatsioon. Kuidas siis suudetakse korraldada selliseid suurejoonelisi ritusi?


Maailma looduskaitseliidu philine sissetulek tuleb liikmemaksudest ja doonorlusest; IUCN-i toetavad nii liikmesriigid kui ka suured korporatsioonid. Kongressi korraldamise algstaadiumis oli testi oht, et vajalikku raha kokku ei saada. Just eelmisel aastal peeti ju Luna-Aafrika vabariigis maailma kaitsealade kongress ja doonorite ring oli sellelgi ettevtmisel sna sarnane IUCN-i toetajatega: oli ju kaitsealadegi kongressi ks phikorraldajaid looduskaitseliit.

nneks saab ha enam korporatsioone aru, et looduskaitse vrib toetust. ks heldemaid toetajaid oli ka Tai kuningriik. Nitena vib mainida, et kongressi avas Tai kuninganna ja kongressi puhul anti riigis kibele kmnebahtine meenemnt. ldse on looduskaitsetegevus Tais olnud viimase kahe aastakmne jooksul retult aktiivne ja rahvusparkidegi pindala pole seal mitte ainult ks suuremaid, vaid suurem ka maailma keskmisest.


Kus peetakse IUCN-i nukogu veebruarinupidamine? Mis seisab nukogul veel ees ja kui palju see kik tkoormust lisab?


Veebruari nupidamine on korralistest kokkusaamistest ks olulisemaid: kinnitatakse looduskaitseliidu 2005. aasta eelarve, valitakse asepresidendid ning kuni viie valdkonna nunikud, kinnitatakse teaduskomisjonide aseesimehed, vaieldakse ja kinnitatakse 2005. aasta tplaan, samuti valitakse nukogu komisjonid jrgnevaks neljaks aastaks. Tkoormus peaks suurenema viisteist kuini kakskmmend protsenti, keskmiselt ks pev ndalas tuleb phendada looduskaitseliidule.



Eesti pllumajanduslikooli professori, maailma looduskaitseliidu IUCN nukogu vastse liikme Kalev S
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012