Eesti Looduse fotov�istlus
2005/1



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Toimetaja veerg EL 2005/1
Lastelastele meldes

Hoida tuleb mitte metsa, vaid metsa juurdekasvu. Tuleb hoolitseda selle eest, et mets kasvaks hsti ja saaks igel ajal maha raiutud.

Sellise avaldusega toetas emeriitprofessor metsatstureid nende vitluses raiepiirangute vastu.

Just-just! Lisaksin, et hoida ei tule ka inimest, vaid iivet. Ja kui noorest inimesest on vlja pigistatud vimalikult palju td ja lapsi, siis tuleks ta maha lasta ..

Nnda kommenteeris seda avaldust noor vihane loodusteadlane-koloog. Vitlus kis hel looduskaitsjate elektroonilistest kanalitest.

Kui vtta aluseks puhtmatemaatilised tehted, siis on emeriitprofessoril igus: noor mets kasvab kiiremini, s.t. toodab ajahiku kohta rohkem puitu kui vana. Ent koloogi poolelt vaadatuna ei ole mets pelgalt puiduallikas: ta on eelkige elusssteem, mis kujundab ja tasakaalustab meie kigi elukeskkonda ja loob eluvimalusi lugematult paljudele olestele, teiste seas ka metsakahjurite looduslikele vaenlastele. koloog teab, et vana mets tidab neid lesandeid hoopis thusamalt kui noor. Veelgi enam elupaiga pakkujana on noor mets vanaga vrreldes armetult veti.

See hiljutine tulevahetus meenus seoses meie tnavuse aasta puuga, kelle lhemat tutvustust alustame selle ajakirjanumbri avalooga. Haab viks vastaseid pisut, ige pisut lepitada: esimesel poolsajandil kasvab ta judsalt, saades raiekpseks ajal, mil metsatsturite ks lemmikpuid kuusk on alles ties kasvujus. Aga tsturid ei taha praegu haaba, sest nad on oma ri rajanud okaspuudele. Ja raiuda on vaja ha enam, et tasuda liisitud masinate eest, ning liisida jrjest uusi masinaid, et juaks veel rohkem raiuda. Mstiline, iseend sabast giv madu ei taha teada, et nnda juavad hambad kord kaelani Ta ei taha melda kaugemale seni, kuni masinad ttavad ja raha liigub.

Arvata vib, et lhikmnendil lheb hinda ka haab: Kundasse rajatav tselluloositehas hakkab neelama 400 000 kantmeetrit haavapuitu aastas. koloog peab taas olema valvel, et mingi osa haavikutest jks siiski igel ajal raiumata: vana haava nsas tves leiavad teiste seas kodu niteks lendorav ja valgeselg-kirjurhn, surnud ja kdunevad haavad annavad elupaiga paljudele putukatele, seentele, sammaldele ja samblikele, kes noores metsas ulualust ei leia. koloog vaatleb kike omavahelistes seostes, ta neb pimunud eluringe, mille jrjepidevust hoiavad vanad looduslikud metsad.

Usun koloogi, sest tema pilk knib kaugemale: mitte ainult alanud aastasse, vaid ka aega, mil metsa vajavad nii toormena kui ka elukeskkonna loojana meie lapsed ja lapselapsed.



Ann Marvet
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012