Hoolimata hiljutistest kliima soojenemise ilmingutest oleme sündinud elama ja tegutsema põhjamaal, mille looduskeskkond on kujunenud suuresti polaaroludes. Näiteks on vorminud Skandinaavia jääkilp ja selle sulavesi meie maastikke ning praegusajal toimuvad sama laadi protsessid Antarktise rannikul.

Meie teadlased on baltisakslastest tänapäevani edukalt uurinud polaaralasid, ka Eesti looduse arenguloo mõistmiseks. Laiemalt võttes ei saa ükski loodusteadus olla edukas, kui ta piirduks vaid ühe maa, ühe regiooni või ühe polaarala andmestikuga. Pole olemas üksnes Arktika või Antarktika geomorfoloogiat, glatsioloogiat, järveteadust jne., küll on kõigil teadustel polaarkomponent. Mõistmaks, mis toimus Eesti looduses jääajal ja pärast jää taandumist, on äärmiselt vajalik käia polaaraladel.

Eesti teadlaste edukat tegevust Antarktises endise Nõukogude Liidu, aga ka teiste riikide ekspeditsioonide koosseisus tähistavad üle 110 teaduspublikatsiooni. Kogemused ja noorte teadlaste huvi annavad võimaluse jõudumööda jätkata Antarktika-uuringuid. Muide, kui soomlased 1988 alustasid, polnud neil Lõunamandri uurimise traditsiooni hoopiski.

Antarktika lepingu järgi on lõunapolaarala rahu ja teaduskoostöö piirkond. See on ainuke piirkond maailmas, kus kõigil konsultatiivsetel lepinguosalistel on võrdne otsustusõigus. Riigid teevadki seal koostööd: iga riik arendab oma uurimisprojekte, juhindudes ka rahvusvahelise Antarktika teaduskomitee seisukohtadest, osaleb teiste riikide omades ning kutsub teiste maade teadlasi oma jaamadesse ja laevadele. Tõelise koostöö eeldus ongi uurimisjaam ja -laev, kas või väikesed, kuid läbimõeldud asukoha ja otstarbeka ehitusega.

Vaid teiste riikide infrastruktuuril põhinev strateegia tagaks uuringud vaid siis, kui partneritel on võimalusi ja aega. See ei anna erilist rahalist kokkuhoidu ja jätab varju Eesti riigi. Meie soov ja võimekus konstruktiivselt kaasa rääkida globaalset kliimat ja keskkonda puudutavates küsimustes ei jõuaks rahvusvahelise üldsuseni.

Eesti uurimisjaam Antarktises oleks oluline panus meie teaduse arengusse ja tõstaks ühtlasi Eesti esile edumeelse, globaalset keskkonnateadust ja -julgeolekut väärtustava riigina. Seda arvesse võttes oleksid kulutused suhteliselt väikesed.