Eesti Looduse fotov�istlus
2005/2



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Euroopa haruldused Eestis EL 2005/2
Koprapere kodu ja eluringid

Kopra tegevusjlgi on ninud vist kll igaks, tema endaga silmitsi seisnud vhesed. Kopra hea- ja pahategudest on Eesti Looduseski korduvalt kirjutatud, aga see, et tema pereelu paljuski inimese omaga sarnaneb, on ehk paljudele teadmata.

Kobras on perekondliku elulaadiga loom: isa ja ema, kes kord paari heitnud, jvad kokku kuni, nagu eldakse, surm neid lahutab. Voronei koprafarmi rajamise aegu pti loodusest farmi tarvis kopraid. ks paaridest elas seal 23 aastat, siis suri emakobras. Isasele pandi juurde noor emane. See ei sobinud mitte. Ka mitmed teised ei osutunud vastuvetavaks, kopraisa elas oma vanaduspevad ksinda. Vimalik, et ta ei tundnud enam huvi emaste vastu, aga farmis seda ei usutud: kuidas ks isane ei taha enam emast? Juhtumit kirjeldati kui loomade erilist truuduse ja kiindumuse nidet. (Selle loo rkis mulle Leonid Sergejevit Lavrov 1968. aastal, kui olin Voronei koprafarmis praktikal. Lavrov oli tollal Voronei koprafarmi teaduslik juhendaja ja Nukogude Liidu juhtiv koprateadlane, tema kirjutatud on ka monograafia Koprad Palearktises ja palju teaduslikke artikleid.)

Te vite arvata, mis tahate, aga koprauurijad teavad hsti, et kobras on perekondliku eluviisiga loom. Millised suhted valitsevad kopraperes, teavad vhesed. Kll saaksite aga teada enamat, kui teil oleks kannatust, mistmist ja nne jlgida mne pere toimetusi vabas looduses aasta ringi. Praegu on selleks suureprane vimalus, sest kobras on tulnud meile sna lhedale.

Kopra kodu on looduses hsti mrgatav eelkige pesakuhilate, paisutatud vee ja nritud puude jrgi. Ent pisut teadjam silm oskab nha hoopis rohkemat.

Kuhilpesa ehitavad koprad madalate kallastega veekogudele ja kestva leujutusega paikades. See koonusja kujuga ehitis on kokku seatud okstest ja puutvedest ning tihendatud muda ja taimejnustega. Nooremates kopraasundustes on harilikult ksainus kuhilpesa, vanemates (eriti siis, kui asundus paikneb madalate kallastega veekogul) vib neid hel pesakonnal olla kuni viis, harva isegi rohkem. Vanemal pesakonnal ongi enamasti he vi kahe pesakuhila krval veel kaks-kolm viksemat lisakuhilat, mida pere kasutab varjeks ning toitumiseks. Kuigi kuhil seisab enamasti keset vett, asub pesaruum lalpool veepiiri ja on kuiv. Pesast vljub vette tavaliselt kaks kuni viis urusuuet ning pesa servade all kulgeb ringkanal, millest lhtub mitu tupikurgu ja vljumisava (#1).

Kuhila mtmed olenevad vanusest ja pesakonna suurusest. Esimesel aastal ei leta selle lbimt harilikult kolme meetrit ja krgus pooltteist. Teisel ja kolmandal aastal suurenevad mtmed kiiresti, ulatudes krguses kahe meetrini ja laiuti viie-kuue meetrini. Vanade perede pesakuhilad krguvad le kahe meetri ja on kuus kuni kaheksa meetrit laiad. Suurim Eestis seni mdetud kuhilpesa oli 2,3 m krge, 12 meetrit pikk ja 8,5 m lai.

Kopraurgude suudmed avanevad paarkmmend sentimeetrit allpool veepinda. Madala veeseisu ajal vivad need kuivale jda. Siis kaevavad sgavamatel veekogudel elavad koprad uued urud, nii et tekib kahekorruseline urgudessteem. Kuivale jnud urusuudmed mritakse kinni, et kiskjad ei pseks urgu ja urud ei jahtuks maha ega klmuks kinni. Vanemates asundustes knib urgudessteemi kogupikkus saja meetrini ja sel vib olla 3040 suuet. Suudme laius on poolest poolteise meetrini, uru sisemistel osadel aga 3050 sentimeetrit. Otstarbe jrgi eristatakse pesa-, varje- ja toitumisurge.

Kui urud jvad enamasti varjatuks, siis kanaleid ja radu neb kll igas kopraasunduses. Kanaleid polegi alati tarvis kaevata: need tekivad loomade liikumisest pehmel pinnasel. Sageli tekivad kanalid hukese laega urgude sissevarisemisel. Koprad vaid puhastavad neid sinna varisenud okstest ja settinud mudast. Aegade jooksul muutuvad kanalid sgavamaks ja tiheda liiklusega kohtades ka parasjagu laiaks. Sgavad kanalid tekivad vanemate urgude sisselangemisel. Kanaleid on rohkem soostunud ja madalate kallastega veekogude res. Need kergendavad raske toidumaterjali vedu okste ja tvede parvetamist , sinna saab ohu korral ka peitu pugeda. Kopra kodualal on veekogu kaldad tis urge ja kaldaaluseid thikuid ning radu, mis viivad nii toitumispaikadesse kui ka sinna, kust saab hankida ehitusmaterjali.

Paisud ehitatakse okstest ja muust kttesaadavast materjalist, mis kinnistatakse-tihendatakse (tsemenditakse) kalda- ja phjapinnasega. Paisu alusele paigutatud okstele ja tvedele kuhjatakse vettpidav kiht mudast, savist ja turbamtastest. Vee ja sidusmaterjali raskuse all vajuvad oksad-tved tihedalt kokku, nii saab ehitis eriti vastupidav. Vett paisutavad koprad siiski vaid madalatel vooluveekogudel, sgavatel ja suurtel veekogudel pole paise vaja. Paisjrved laiendavad kobraste eluala ja hlbustavad raskema ehitus- ja toidumaterjali transporti. Paisutatud vesi loob ka head varjetingimused ning kaitseb loomi vaenlaste ja urusuudmeid kinniklmumise eest.

Kindel mrk kopra olemasolust ja tema elupaigast on langetatud puud, nritud psad ja puude koor. Suurema puu langetamiseks nrib kobras tve mbertringi koonusjalt lbi, viksemast puust saadakse jagu ka helt poolt nrides. Suve lpul vib veekogude kallastel mrgata osaliselt vi tielikult rngastatud puid. See on liigiomane kohastumus hankimaks kvaliteetsemat talvetoitu: koort vigastades pidurdatakse toitainete voolu puu vrast juurtesse, nii muutuvad koor ja pungad mrksa toitainerikkamaks.

Varjulistes kohtades vib thelepanelik vaatleja leida sgijkide kogumeid: oksi ja puutvesid. Neid nn. toidulavasid leidub sagedamini kaldaalustes ja vee piiril toitumispiirkonda viivate radade alguses ning toitumisurgudes. Pesaurgudes ja ka kuhilates on alati ks kuni kaks toitumiskohta, nn. kki, kus pere sb talveks varutud oksi. Selles varjulises ja kaitstud paigas, kuhu vanaloomad toovad mahlakaid vrseid vi rohttaimi, svad ka pojad koos emaga.

Sgiseti hakkavad kopra pesaurgude lheduses silma vette kuhjatud okste ja tvede kogumid. Need on talvevarud, mille paiknemise jrgi saab hlpsasti mrata koprapesakonna keskset ala ja pesaurgude asukohta. Talvevarusid hakkavad loomad koguma tavaliselt prast esimesi klmi (septembris-oktoobris) ning nende mahu jrgi saab ka mingi ettekujutuse pesakonna suurusest: mida rohkem talvevarusid, seda suurem pesakond.

Kopra elupaika ja selle piire mrgistavad territooriumithised, mis on lumel orani vrvi ja mida leiab lausa lhna jrgi. Territooriumi thised, nndanimetatud haisumttad kuhjab kobras kalda serva pinnasest ja taimedest ning immutab need uriini ja nrenrmete vedelikuga. Need rgivad selget keelt liigikaaslastele: ra tule, siit algavad meie pere valdused. Samas aitavad need innaperioodil ka leida partnerit, kui seda juhtumisi veel pole.

Kopra toidulaud koosneb philiselt kalda- ja veetaimedest, aga see on eri aastaaegadel vga erisugune. Kevadel svad loomad meelsasti puude ja psaste noori vrseid, koort ja lehti ning noort trkavat rohtu, peamiselt kaldaservades kasvavaid krrelisi, angervaksa, seaohakat jt. mahlakaid taimi.

Suvel toituvad koprad peamiselt veekogu kaldal kasvavatest rohttaimedest. Teistest paremini maitseb neile angervaks, seaohakas, heinputk, jgiputk, ngesed, vaarikas, jrvkaisel, pilliroog, hundinuia juurikad, pideroog, rooghein, kastikud jt. Suve lpul ja sgisel lisanduvad sgisedelisse puukoor ja vrsed. Olenevalt pesakonna suurusest vib varuks kuhjatud koheva oksalasu maht ulatuda mnest kuupmeetrist 4050 kuupmeetrini.

Talvel peab kobras hakkama saama kallastel kasvavate lehtpuude ja psaste koore ning peenemate okstega, sest rohttaimi on vhe vi neid ei saa ktte. Seetttu on oluline, et kopra elupaiga veekogu kallastel kasvaks toiduks sobivaid lehtpuid. Puudest meeldivad koprale kige rohkem haab, pajud ja kased, vhemal mral teised liigid. Harva lheb ta okaspuude kallale. Lepp kulub peamiselt paisude ja kuhilpesade ehitusmaterjaliks ning seda vajatakse ka urge remontides. Eriti agaralt jahivad koprad toitu mrtsis, kui talveks kogutud varud on lpukorral: siis kivad nad soojadel del kaldalt lisa hankimas. Rikkaliku veetaimestikuga elupaikades svad koprad ka talvel sna palju rohttaimi.

Koprapere aastaring. Kopra tegevus ja toimetused olenevad veereiimist, toidu kttesaadavusest eri aastaaegadel, sigimisperioodi iserasustest ja loomulikult tema kohastumistest eluks veekogu kaldakossteemis [5]. Kopra elutegevust mjutavad tugevasti aastaajalised muutused, veekogu ning toidubaasi iserasused. Mitmed koprauurijad jaotavad kopra aasta jkattega ja vabaveega perioodiks [3, 4]. Klmal aastapoolel on loomad koondunud pesakonna kesksesse ossa, nende liikumis- ja toitumisvimalused on siis tunduvalt ahenenud ja nende toit oleneb suuresti kogutud talvevarudest ja veekogu kallastel kasvavatest lehtpuudest. Suvel jtkub toitu kikjal, kll aga vajavad loomad siis varjekohti.

Veebruari lpul vi mrtsi algul on kobrastel innaaeg. Loomad hakkavad siis oma valdusi mrgistama ja muutuvad igati tegusaks: sel ajal vib kopraid endid ja nende vrskeid tegutsemisjlgi mrgata nii pesapaiga keskmes kui ka mbruse jst vabanenud piirkondades. Et sel ajal kipub ka toiduvaru otsa saama, liiguvad loomad toitumispaikades isegi peval, videviku- ja tundidest rkimata. Jmineku jrel liikumis- ja toitumisvimalused avarduvad. Eriti agarad on sel ajal lasteootel loomad, kes seetttu satuvad ka sagedamini pnistesse.

Mai lpul ja juuni algul snnivad kopraemal prast 105-pevast kandeaega pojad [7]. Nd elab ta koos pisikestega pesakonna kesksel alal peakuhilas vi mnes pesaurus. Eelmise aasta pojad ja isasloom kasutavad suvel peakuhila teisi kambreid vi selle lheduses olevaid lihtsama ehitusega pesaurge ja lisakuhilaid.

Suve lpul hakkavad koprad puid rngastama, paise ja kuhilpesi kohendama ning uusi ehitama. Eriti tegusaks muutuvad loomad prast esimesi klmi, mil pesakond koondub pesaurgude piirkonda. Nd sakse palju ja kogutakse talvevarusid, parandatakse ning kindlustatakse pesaurge ja -kuhilaid, paisutatakse vesi vimalikult krgele. Seda teevad loomad kindla sihiga: et prast veekogu jtumist, kui veetase enamasti langeb, tekiksid j alla ulatuslikud thimikud. See loob koprale head varjetingimused ja vimaldab neil liikuda ning toituda ka talvel peaaegu kogu eluala ulatuses.

Talve lpetab kevadtalvine innaaeg, mil algab uus sigimis- ja elutskkel [#2].


Peres on korraga vhemalt kahe aasta lapsed. Kui aastatel 19761986 pti Kagu-Eestis kopraid selleks, et neid mujale mber asustada, siis sai uuritud ka pesakondade soolist ja vanuselist koosseisu. Selgus, et emaseid oli 51% ja isaseid 49%. Vanaloomi ja samasuviseid poegi oli peaaegu vrdselt (vastavalt 36 ja 39%), eelmise aasta poegi 25%. Samasuviste ja aastaste noorloomade sooline vahekord erines oluliselt: samasuvistel oli see 1 : 1,2 isaste kasuks, aastastel aga 1 : 0,8 emaste kasuks. Muutused noorloomade soolises ja vanuselises vahekorras nitavad, et noori isaseid hukkub kaks korda rohkem kui emaseid (nagu inimeselgi!) ja sndinud poegadest elab jrgmise aasta sgiseni vaid 65%.

Kobras saab sugukpseks teisel eluaastal, kuid esimesed jrglased toob ta ilmale harilikult kolme vi nelja aasta vanuselt. Kopra pesakonnas sigib tavaliselt vaid ks emasloom.

Peres kasvavad enamasti koos kahe plvkonna lapsed: suve hakul sndinud ja nende krval ka eelmise aasta pojad. Kahe-aastaseks saanud pojad lhevad otsima uusi elualasid. Kui neil on nne, siis leiavadki paarilise ja sobiva elupaiga ning hakkavad kujundama kodu endale ja oma jreltulijaile. Kui aga sobivat eluala ei leita vga tiheda asustuse korral juhtub seda sageli , on nad sunnitud prduma tagasi oma pesakonna juurde, kuhu jvad uue kevadeni, mil uus kihk rndama kutsub. Nii vib pesakonnas olla ka kolme vi isegi nelja vanuserhma poegi. See on piirkonna leasustuse mrk. Vanematekodus elavad sugukpsed pojad sigimises tavaliselt ei osale.

Eestis tehtud uuringute andmeil elab koprapesakonnas keskmiselt neli looma. Tegelikult on tavaline koprapere suurem, aga keskmist vhendavad heisendilised pesakonnad. Niisugune statistiline suurus on vajalik kobraste arvukuse hindamiseks: pesakondade arv korrutatakse pesakonna keskmise suurusega, mis Eestis jbki nelja piiresse.

Mida suurem pere, seda ulatuslikumad valdused. Pesakonna eluala (territoorium) hlmab Eesti tingimustes keskmiselt kaks kilomeetrit veekogu kaldaala. Vga tihedalt asustatud ja hea toidubaasiga veekogudel vivad pesakondade elualad olla kokku surutud ja paikneda tihedalt ksteise krval. Siis vib hivatav ala aheneda kilomeetrini, kuid mitte oluliselt alla selle. Vaid ksikutel juhtudel ja eraldatud piirkondades (tiikidel ja vikejrvedel) vib see piirduda ainult 300400 meetri pikkuse kaldaalaga. Vaesema toidubaasiga ja hreda asustusega veekogudel kasutab ks koprapere suviti kuni kolme-nelja kilomeetri pikkust kaldaliku.

Kus lpeb he ja algab teise pere valdus, seda nitavad territooriumithised piiri(serva)aladel. Eriti agarasti mrgistatakse oma piirkonda innaajal, kui pesakonda on oodata uut plvkonda. Kindla territooriumi olemasolu on pesakonna edukuse tagatis. Piirialade mrgistus sageneb suurema asustustihedusega piirkondades. Kui hivatud alade vahele jvad tavaliselt neutraalsed tsoonid, mida naabrid vhe kasutavad, siis seal, kus asustus on vga tihe, need vahealad peaaegu puuduvad. Suure asustustiheduse korral vib thiseid leida ka pesakonna hivatud ala keskses osas, kuid piirialadel on haisumttaid ja -vljakuid eriti tihedalt.

Vga tiheda asustuse korral suureneb konkurents elupaikade prast. Rndel olevad loomad on sunnitud lbima juba hivatud alasid: siin kivad sageli verised kaklused. Territooriumi kaitsel etendab varakevadel juhtrolli emaloom, arvukate migrantide trjumine kurnab pereema sageli vlja. Kaklustes saadud haavad nrgestavad organismi ja osa looteid hukkub. Kaugele arenenud loodete pletikuline lagunemine vib paljudel juhtudel phjustada ka ema surma. Valudes ja vaevas lahkuvad nad oma kodualalt ja satuvad sageli isegi inimasulatesse. Eelmisel kevadel registreeriti kolm sellist juhtumit.

Ktitud kobraste nahk on tis kaklustest jnud arme, mida vanematel loomadel vib olla le saja. eldakse kll, et armid kaunistavad mehe ngu, ent kopra naha kvaliteet seelbi halveneb. Armirohkus viitab piirkonna leasustusele. Seda populatsioonile kahjulikku ilmingut saab vltida kobraste arvu lbimeldult reguleerides.

Koprapere paremad ja halvemad pevad. he pesakonna arengus vib eristada kolme etappi ehk arengufaasi.

Pesakonna moodustumise (formeerumise) etapil asustab kobras vi koprapaar elamiseks sobiva ligu veekogu kaldaalast ning hakkab kodu rajama: ehitab pesa, rajab urgusid, vajaduse korral paisutab vett jne. See kestab harilikult ks kuni kaks, vikese arvukuse korral kuni viis aastat ning juab lpule siis, kui on moodustunud sigimisvimeline paar ja snnivad pojad. Siitpeale algab koprapesakonna arengus uus ja kige toimekam reproduktiivne periood.

Noor emasloom snnitab korraga he vi kaks poega, vanemad kolm kuni neli, harva viis poega. Seetttu on ka vanemad pesakonnad suuremad. Noores, kahe aastakigu poegadega pesakonnas on enamasti neli kuni kuus looma, vanemates pesakondades on harilikult kuus-seitse looma (#3). Kui tihedalt asustatud aladel jvad pesakonda ka kolmanda aasta pojad, siis vib pesakonnas olla kuni kmme looma, harva isegi rohkem.

Suurema pesakonna elutegevus on ka ulatuslikum. Igal aastal uuendavad koprad urgudessteemi, kaevates juurde uusi ja kohendades vanu. Iga remondi jrel suurenevad kuhilate mtmed. Kui tugev koprapere pikka aega tegutseb, hakkavad toiduvarud pesakonna kesksel alal vhenema. Nd paisutatakse usinasti vett, et laiendada toitumisala ja hlbustada toidu ning ehitusmaterjali kohaletoimetamist. Kaevatakse juurde kanaleid ja langetatakse puid. Elavneb ehitustegevus, eelkige paisude rajamine. Mida vanem on kopraasundus, seda ulatuslikumad ja silmapaistvamad on muutused pesakonna territooriumil. Tagajrjeks vib olla kaldapuistute hving: okaspuud hukkuvad juba aastase leujutuse tttu, lehtpuud taluvad liigvee ja leujutuste mju harilikult kaks aastat. Kestvate leujutuste tttu hvivad kaldapuistud tielikult ning see omakorda sunnib kopraid otsima uut, sobivamat elupaika.

Olenevalt veekogu ja selle kaldaala iseloomust psib koprapere hes paigas tavaliselt viis kuni kmme aastat. Kui naaberalasid ei ole asustanud teised, siis siirdub pesakond toiduvarude poolest paremasse piirkonda. See vib aset leida iga kolme kuni viie aasta tagant.

Kunagi vib siiski saabuda aeg, kui toiduvarud on kodumail ra kasutatud, vanaloomad kas vanuse vi vigastuste tttu viljatuks jnud, aga ka ks vi mlemad sigivad vanaloomad surnud. Nd hakkab pesakond hbuma. See on viimane etapp pesakonna elus degradeerumine , mis kestab mnest aastast viie-kuue aastani. Sageli jvad ksikud vanaloomad elama senistesse paikadesse, kuid ei otsi enam paarilist. Ometi trjuvad nad vlja oma territooriumile tungivaid liigikaaslasi. Nendes piirkondades rgivad kobraste tegevusjljed hbuvast perest: veetaset hoitakse leval vaid ksikute paisudega, puid langetatakse vhe, talvevarud on vikesed vi puuduvad hoopis.

Uus pesakond vib senise valitseja kadudes ala taasasustada alles mne aja mdudes: kui kaldapuistud on taastunud ning toiduvarud uuenenud.

Jlgides kopra elutegevuse iserasusi pesakonna arengu eri etappidel, vib elda, et esimesel ja teisel etapil on need loomad toiduvarusid kasutades vga sstlikud. Reproduktiivse perioodi lpus muutub aga pere rmiselt pillavaks ja lausa laastavaks: paisutustega uputatakse mets suurtel aladel. Puud ja kaldataimestik, toiduks sobivad liigid kaasa arvatud, hukkuvad liigvee tttu ja ala muutub koprale endalegi elamisklbmatuks. Nd hlgavad loomad selle paiga, aga vaid teatud ajaks. Prast kobraste lahkumist paisud lagunevad ning vee alt vabaneb viljakas muld. Siin alustavad vidujooksu toidule ja valgusele esmajoones lehtpuud pajud, kased, haab, lepad ja rohttaimestik. Moodustub uus ja veelgi parem toidubaas kopra uutele plvedele.

Siin maailmas pole ilmselt midagi asjata, kigel on oma phjus ja tagajrg. Me neme enamasti tagajrge, suutmata aimata phjusi ja edasist arengut. Meie esivanemad ja kadunud loodusrahvad ngid kopras enamat kui jahilooma: teda austati ja peeti phaks aruka tegevuse tttu. Kopra elulaad ja inimlikult ettengelik toimetamine tstsid ta krgemale teistest loomadest. Arvati, et prast inimese surma elab tema hing edasi kobrastes.

Kopra ulatuslik tegevus mjutab kossteemi, kujundades seda endale soodsamaks ning tagades nii liigi kestvuse. Kopra tegevus on oma olemuselt sootuks arukam, kui oskame arvata. Inimene ehk aimab oma tegevusega kaasnevat mju ja selle tagajrgi ning isegi teadvustab neid oma tegevuse planeerimisel, kuid sageli hiljem ei arvesta. Kobras ei teadvusta oma tegevuse kaugeleulatuvaid tagajrgi. Nii arvame meie, inimesed. Kuid ta jrgib vga kindlaid reegleid, jttes inimese pealvaatajana sageli hmmingusse.



NIKOLAI LAANETU
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012