Eesti Looduse fotov�istlus
2006/2



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Euroopa haruldused Eestis EL 2006/2
LENDORAV, varjatud eluviisiga haruldus

Eestimaa looduse fondi asutamisel 15 aastat tagasi valiti selle vapiloomaks meie metsades elav haruldane nriline lendorav.

Kohe ELF-i tegevuse alguses kivitus ka lendorava projekt. Kigepealt koostati levaade selle liigi levikust Eestis, koondades nii kirjanduse kui ka kunagiste ksimustike ja uurimistde andmed. Samal ajal alustati inventuure selgitamaks lendorava levikut.

T jtkub ka nd: vaadatakse le kik lendoravale sobivad metsad, eelkige paikkonnad, kus ta praegu elab vi varem on elanud. Kontrollitakse kiki teateid, mis viitavad mrkidele lendorava olemasolust. Kogutakse teavet loomade arvukuse, asurkondade seisundi, vimalike elupaikade ning bioloogia kohta. Selle kige alusel tehakse ettepanekud, kuidas seda liharuldast liiki paremini kaitsta.

Lendorav on orava sarnane, kuid temast pisut viksem nriline. Tema keha on 1320 cm pikk, lapik saba 914 cm. Kindlad tunnused:

* suured mustad silmad, kohastumus iseks eluviisiks;
Kuva lik rasvaselt:-ei|

* lennusena talitlev nahavolt keha klgedel, ees? ja tagajalgade vahel;

* pikk lapik saba, mille abil ta hoiab ronimisel tasakaalu, hpetel aga trib;

* pehme, aasta ringi hall, pruunika vi musta kirmega karvastik, mis aitab loomal sulanduda puude, eriti haava koore ja sellel kasvavate samblike taustaga.

Levik maailmas. Lendoravlaste sugukonda kuuluvast umbes kmnest perekonnast elab enamik Vana Maailma troopilises vndis. ks sugukonna viksemaid esindajaid lendorav (Pteromys volans) on aga taigaloom: ta elab kogu phjapoolkera metsavndis Soomest Siberi, Mongoolia, Korea ja Kirde-Hiina metsadeni. Lendorava levila phjapiir kulgeb Koola poolsaarelt mda metsavndi piiri le Uurali mgede ja Jenissei je kuni Tukotkani. Teda leidub ka Sahhalini ja Shantari saarel ning Sihhote-Alini mgedes. Levila lunapiir htib idas enam-vhem metsastepi ja lnes laialehiste metsade lunapiiriga. Euroopas leidub lendoravat vaid Soomes, Eestis, Phja-Ltis, Kirde-Valgevenemaal ja Venemaal (#1).

Kogu levila ulatuses on see loomake vikesearvuline ja hajus, seejuures levila idaosas sagedasem kui lne pool. Siberi vanades lehisepuistutes on lendorav olnud ajast aega tavaline.

20. sajandi algusest on selle loomaliigi leiukohtade arv levila lneosas pidevalt kahanenud. Leedus hvis lendorav juba 19. sajandi keskpaiku, Valgevenes ji 20. sajandil vga haruldaseks. Viimastel aastatel on siiski andmeid lendoravate kohta Kirde-Valgevenest (Vadim Sidoroviti suulised andmed). Ltis oli lendorav mdunud sajandi alguses veel sna laialt levinud, kuid sajandi lpuks peaaegu hvinud. 2003. aastal leiti taas le paljude aastate lendorav Kirde-Ltis, Aluksne (Aluliina) regioonis. Just seal, sna Eesti piiri lhedal, olid viimased tema leiukohad Ltis ka mdunud sajandi lpus.

Levila lneosas on lendorav kige laiemalt levinud Soomes. Seetttu on neid seal ka rohkem uuritud ja paljud teadmised lendoravate eluolu kohta toetuvad just Soomes kogutud andmetele. Phiasurkond on Luna-Soomes, lendoravate levila phjapiir kulgeb OuluKuusamo joonel.

Kikjal Euroopas, kus lendorav veel elab, on ta kantud regionaalsetesse punastesse raamatutesse ja kaitstavate liikide nimistuisse.


Levik Eestis. Eestis on lendorav oma levila lnepiiril. Aegade jooksul on tema kohta talletatud kllaltki palju levikuandmeid (# 2).

Esimesed kirjalikud teated lendorava kohta Prnumaa metsades on kirja pannud juba August Wilhelm Hupel 1777. aastal [5]. Nii ajaliselt kui ka koha poolest tpsemad andmed on esitanud Alexander Huek ja Paul Possart oma 1846. aastal ilmunud tdes, kus nad vidavad, et juba siis olid lendoravad Kolga ja Roela metsades haruldased [4, 7]. Esimene testusmaterjal prineb 1854. aastast, mil krahv Stackelberg viis Jhvi kihelkonnast Pagarist he lendorava Tartu likooli zooloogiamuuseumi. Muuseumi kogudesse anti ka 1856. aastal Prnumaalt Saarde misast ja Tori kihelkonnast prit loomad [10].

Esimese ulatuslikuma levaate lendorava levikust Ida-Balti aladel on teinud Ferdinand Stoll 1906. aastal: ta toob aastate kaupa kik teadaolevad kohad, kus lendoravat on tabatud ja nhtud. Vga haruldane oli lendorav tol ajal Kuramaal, sagedasem Liivimaa phja? ja idaosas, eriti Prnumaal ja Valkamaal (praeguse Lti alal). Eestimaa kubermangus elas lendorav Virumaa metsades [11].

Tundub, et Baltisaksa misnikele pakkus lendorav kllalt suurt huvi, sest sada aastat tagasi on selle looma kohta ilmunud sna palju vikseid artikleid mitmelt autorilt.

Levikukaart nitab, et kuni 1918. aastani oli lendorav Eestis sna laialt levinud: eesktt Prnu-, Viljandi- ja Virumaa suurtes metsades, aga ka mitmel pool Kagu-Eestis. Saartelt, Lne-Eestist ja Harjumaalt teated sellel perioodil puuduvad.

Ajavahemiku 19181940 kohta on suurema osa andmeid kogunud Edwin Reinwald, kes korraldas loomharulduste leviku selgitamiseks ankeetksitlusi. Tema andmeil elas lendorav 1920. aastatel kolmes Eesti piirkonnas: Kirde-Eestis, Edela-Eestis ja Kagu-Eestis vastu Lti piiri. Kirde-Eesti asurkond oli jnud psima umbes samale alale, kus sajandivahetuselgi. Prnu- ja Viljandimaal oli see loomake jnud tunduvalt haruldasemaks. Hargla ja Misso kandis nhtud lendoravad kuulusid ilmselt Phja-Lti asurkonda.

Prast seda, kui Gustav Vilberg-Vilbaste eestvttel loodi 1930. aastatel looduskaitse usaldusmeeste vrk, saadi lendoravate leiuteateid ka mnest uutest kohast: Sagadi, Oruveski, Remniku ja Ahja metskonnast, Narva lhedalt ning Urvastest.

Jrgmise ankeetksitluse korraldas Harry Ling 1954. aastal. Selle andmetel [1] oli lendorava asurkond Kagu-Eestis hvinud, Prnu- ja Viljandimaa asurkonnast, mida sajandi vahetusel peeti Eesti alal kige elujulisemaks, olid silinud vaid kaks leiukohta: Kariste ja Kpu metskonnas. Kirde-Eestist saadi varasema ajaga vrreldes tunduvalt vhem teateid. Uute leiukohtadena on lisandunud Aimre Mrjamaa lhedalt, Loobu metskond ja Mustje.

1960. aastate teisel poolel ja 1970. aastatel uurisid lendoravate levikut ja koloogiat peamiselt Kirde-Eestis Jri Tnisson ja Vahur Eenmaa: levikupilt langeb suures osas kokku 1920. aastate omaga, ent 1970. aastatel oli lendorav paljudest varasematest leiukohtadest metsatde tttu vi mnel muul phjusel hvinud. Sagedamini nhti neid veel Oonurme, Tudulinna, Iisaku, ja Sonda metskonnas. Prnu- ja Viljandimaalt, kus phjalikumaid uuringuid ei tehtud, oli teada vaid kaks leiukohta: Kariste metskonnas ja Kanakla lhedal.

1986. aastal Eesti terioloogia seltsi korraldatud ankeetksitluse andmeil elas lendorav vaid 13 metskonnas, tema levila oli Kirde-Eestis veelgi ahenenud. Mnevrra llatusena tulid teated Vardi metskonnast Raplamaal ja Tuhalast Harjumaal. Tpseid leiukohti ei suudetud les leida Hdemeeste ja Paunkla metskonnas.

1991. aastast on lendorava uuringuid vimaluste piires teinud Eestimaa looduse fondi ja Eesti terioloogia seltsi hine lendorava trhm: vlitid on korraldatud peamiselt Virumaal. 1994. aastast kib lendorava riiklik seire. Osa uusi leiukohti langevad kokku aastaid vi isegi aastakmneid tagasi teada olnud vanadega vi on nende lhedal. Samas on siiski ka pris uusi kohti. Kogu Mandri-Eestist tulnud teadetest pakuvad eriti huvi Rapla ja Prnumaa omad, sest seal ei olnud pikka aega teada lendorava tpseid leiukohti. Nd on nende loomakeste olemasolu Nigula looduskaitsealal ja Mrjamaa lhedal Lmandus taas kinnitust leidnud. Lendoravate ulatuslikud otsingud 2004. aastal Vrumaal jid tulemusteta, kuigi neile sobivaid elupaiku veel leidub, eriti Misso, Mniste ja Smerpalu kandis.

Niisiis on lendorav Eestis viimase sajandi jooksul tugevalt taandunud, suurem asuala on veel vaid Virumaal.


Elupaik. Lendorav elab kogu levila ulatuses kpsetes ja metsamajanduse seisukohalt leseisnud sega- vi lehtmetsades, kus leidub pesapuuks sobivaid nsaid haabu. Ta teeb oma pesa puunde, maapinnast nii krgele kui vhegi vimalik enamasti 310 m krgusele , ilmutamata erilist valivust ilmakaare suhtes. Talle sobivad nii looduslikud kui ka rhni taotud nsused, pesa vooderdab sambla, (habe)samblike, puukdu, mnniokste, peenestatud niinekiudude ja karvadega. Kirjanduse andmetel kasutab lendorav ka oravapesi vi ehitab ise puuokstele sellega sarnase pesa, kus mitu loomakest vivad koos talvituda [13].

Soomes elab lendorav peamiselt kuuseenamusega segametsades, kus valib pesapuuks suure haava. Eelistatud elupaikades on umbes veerand puistu koosseisust lehtpuud. Talvel on oluline toiduks vajalike kase- ja lepaokste kttesaadavus. Emasloomad vajavad lhikonna lehtpuid ka suvel, sest nende eluala on piiratud ning sealt kttesaadava toidukogusega peavad nad ka pojad les kasvatama [3].

Soomes on lendoravate elupaiganudlusi uuritud ka raadiotelemeetria abil [3]: jlgiti 23 emaslooma ja 20 isaslooma, nende kodupiirkonnad jagati kmneks elupaigatbiks. Uurimistulemused nitasid, et lendoravad eelistavad kuuse- ja lehtpuuenamusega metsi. Emasloomade kodupiirkonnad on valdavalt kuuseenamusega metsades. Noortes metsades, seemnepuudega raiesmikel ja vsas kidi peamiselt toitumas, nende kaudu liiguti ka hest kuusikust teise. Raiesmikele tuldi sma peamiselt siti. Puudeta raiesmikke ja vga noori vsasid lendoravad vltisid, ei kidud ka mnnikutes ja soometsades.

Kui emasloomad elavad peamiselt hes metsatukas, siis isased liiguvad ringi suurematel aladel ning erisugustes metsakooslustes. Alla 3,5 hektari suuruses metsatukas pole lendoravat pesitsemas leitud. Metsa suurus mjutab ka seda, kas loom saab seal elada aasta ringi vi kas noor lendorav vib iseseisvudes sinna elama asuda. htlasi selgub uurimusest, et tavaliselt emasloomade kodupiirkonnad ei kattu, seda tuleb ette vaid ksikutel juhtudel.

Eestis eelistavad lendoravad elada vanemates kuusesegametsades ja haavikutes, kus nad leiavad endale toitu ja vimaluse ehitada pesa. Tingimata vajalikud on vanad nsad haavad pesapuud. Kuused peaksid olema vhemalt teises rindes, nende varjus saab lendorav turvaliselt liikuda.

Virumaal 20 aasta jooksul analsitud 40 pesapuud olid kik haavad. Nende krgus varieerus 17 meetrist 30 meetrini ja tve diameeter 1,3 meetri krguselt 2883 sentimeetrit; oksad algasid 518 meetri krgusel. Pesansuse avad asusid vhemalt nelja meetri krgusel. Pesapuude naabritest olid 90% kuused, 5% haavad ja 5% kased, kes kasvasid kuni 2,5 meetri kaugusel. Naaberpuud olid 825 meetri krgused, oksad algasid neil kuni 15 meetri krguselt.

Virumaal on lendoravale sobivad metsad suuremalt osalt ka asustatud, ent need metsaosad on sageli ksteisest eraldatud ulatuslike lageraielankide vi noorendikega. See raskendab lendoravate mberasumist, levi ja loomade vahetust eri asurkondade vahel. Sobivate elupaikade killustatus on probleemiks ka mujal Eestis.


Kodupiirkond ja arvukus. Soome lunaosas tehti aastatel 19961998 raadiotelemeetriline uuring [3], et tpsustada lendoravate kodupiirkonna suurust, loomade liikumist ja pesakasutust. Jlgiti 37 looma: keskmine kodupiirkond oli isasloomadel umbes 60 ha, emastel pisut le 8 ha. Isased liikusid siti pesast kuni kahe kilomeetri kaugusele peamiselt toitu vi emaslooma otsides. Selgus ka, et lendoravad kasutavad vaheldumisi mitut pesa, nii nsustes kui ka oravate risupesi okstel. Pesa vahetama sunnivad ilmselt pesaparasiidid ja vaenlased.

Kodupiirkondi on ptud mrata ka ekskrementide jrgi: need nitavad ktte kodupiirkonna keskse osa. Pisikeste kollakate pabulate jrgi otsustades liiguvad emased valdavalt umbes 50 meetri raadiuses mber pesapuu.

Et hinnata lendorava arvukust pindala hiku kohta, mratakse emasloomade (kodupiirkondade) ligikaudne arv psivaatlusalal asustatud pesapuude jrgi. Asustustihedust hinnatakse ajavahemikul 1. mrtsist 15. maini, seega enne, kui rohurinne muutub tihedaks.

Ajavahemikus 19952005 pole lendoravate asustustihedus psivaatlusaladel eriti muutunud. Vaatlusperioodi keskel oli Anguse psivaatlusalal mrgata vikest langust, kuid seejrel arvukus ja asustustihedus suurenesid kuni he emaslooma kodupiirkonnani hektari sobiva metsa kohta. Nii tihe asustus vib olla tingitud sobivate elupaikade vhesusest vaatlusala lhimbruses: loomadel polnud, kuhu hajuda. 2005. aastal vhenes lendoravate arvukus Angusel tugevalt. Selle vis phjustada mni haigus, aga ka lendoravate elupaika asunud nugis vi kakk.

Psivaatlusalade metsades on vlditud intensiivset metsamajandust. Ning seireandmed nitavad, et eritingimusi arvestav valikraie Tudulinna vaatlusalal ei ole lendorava asurkonnale halvasti mjunud (#3).


Kui palju lendoravaid Eestis elab? Looma varjatud eluviisi ja leviku iserasuste tttu ei saagi sellele sageli esitatavale ksimusele tpselt vastata.

Soome lunaosas on ptud eri meetodeid kasutades seda arvu siiski leida, ent hinnangud lahknevad vga suurtes piirides: he hinnangu kohaselt elab Soomes praegu 40 00050 000 emaslooma, teistel andmetel 14 50054 200 emaslooma vi pesakonda.

Vimalusi, et lendorav mingis piirkonnas psib, iseloomustab sobivate elupaikade asustatuse protsent. Mida viksem see on, seda tenolisemalt leiavad loomad olude halvenedes endale lhikonnas uue sobiva elupaiga. Virumaal on lendoravale sobivate metsade asustatust hinnatud 12 kuni 24 protsendile.


Toitumine. Lendorav sb suvel kase, paju, haava ja lepa urbi, vrseid, lehti, aga ka marju, seemneid, okaspuude vrseid, harvem ka seeni, samblikke ja roheliste kbide soomuseid. Talveks kogub lendorav vikseid varusid, aga toitub ka pungadest, viljadest ning noorte vrsete koorest. Ta koorib vga osavalt puuoksi, samuti mnni- ja kuusekbisid, alustades kbi alumisest otsast ja ses ainult soomuseid (orav seevastu otsib kbidest just seemneid). Lendorava hambad ja soolestik on kohastunud eelkige koredamate taimeosadega. Niisiis pole ta harilikule oravale ei toidu- ega elupaigakonkurent.

Huvitavaid andmeid lendorava toitumise aastaajaliste muutuste kohta on kogutud meie naabrusest Kirde-Venemaal [6]. Aasta lbi oli seal lendorava phitoit mnni vegetatiivsed osad ja lepaurvad, lisa saadi aga eri taimedest, mida metsas parasjagu oli: suvel ja sgise alguses noorte mndide okkad, kase-, haava- ja pihlakalehed, noorte mnnikbide soomused, habesamblikud, mustikavarred koos lehtede ja marjadega, sgisel mustikavarred ja -pungad, mnni- ja kuuseokkad, kase-, haava-, kuuse- ning kadakapungad ja -koor, lepaurvad; talvel mnnipungad ja -okkad, lepaurvad, mnni- ja kuusekbi soomused; kevadel noored vaigused kuuse- ja mnnipungad, puhkevad kase- ja haavapungad, kase- ja lepaurvad; suve alguses peaaegu eranditult mnnikasvud ja isasisikud, noored haava- ja kaselehed. Lendorav valib endale antud aastaajal kttesaadavast toidust kige kalori- ja vitamiinirikkama.


Paljunemine. Lendorav poegib korra vi kaks aastas, kirjanduse andmetel on Eestis theldatud isegi kolme pesakonda. Poegi on pesakonnas kaks kuni kuus, tavaliselt kuni neli, kuid mningate andmete jrgi rohkemgi: niteks Maidla metskonnas on 1967. aastal leitud hest pesast isegi heksa poega [13]. Sel juhul visid kll hes nsuses koos olla kahe ema pesakonnad.

Esimene pesakond snnib tavaliselt mai alguses, teine juuni lpus vi juuli alguses. Vastsndinud lendoravatel on juba lennunahk, kuid nad on tiesti paljad ja pigmendita, suletud silmalaugude ja krvaavadega, tagajalgade varbad pole lahknenud. Silmad avanevad 17. elupeval vi veidi varem. Hambad hakkavad tekkima alates kuuendast elupevast, 30. pevaks on hammastu tielik. Kuuvanused pojad svad peamiselt sama toitu mis tiskasvanud. Kahekuused pojad on juba iseseisvad. Sugukpseks saavad lendoravad jrgmisel kevadel. Selle loomakese eluiga on viis kuni kuus aastat.

Soomes aastail 19961998 tehtud vaatluste andmeil [3] sndis esimene pesakond aprilli lpus ning pojad lksid laiali augustis. Keskmine levikukaugus oli emastel noorloomadel 1,4 km, isastel 2,4 km. Enne lplikku lahkumist snnikohast tegid noored pikki matku, kuid tulid enne pikesetusu oma pessa tagasi. Kik peale he vaatlusaluse noore lendorava talvitusid oma kodupiirkonnas. Jrgmisel kevadel jid oma snnikodu lhistele pesitsema vaatlusalustest loomadest vaid ks emas- ja ks isasloom.


Kitumine. Lendoravad tegutsevad philiselt videvikus ja sel, mnikord ka peval. Sagedamini vib peval kohata noorloomi kodupiirkonnast lahkumise aegu. Talvel tuleb lendorav pesast vlja harvem.

Suurema osa oma elust veedabki see loomake pesas: peval tukub kerratmbunult, kuid on sealjuures erk. Valdav osa loomadest jb hirimise (ka pesapuu saagimise) korral puunde, mned hppavad ehmatuse korral pesast vlja, jooksevad puutvel lespoole ja jvad siis liikumatult seisma, maskeerudes eriti samblikega kaetud haava- ja kasetvedel.

Lendorav ronib vga kiiresti ja osavalt les-alla ka peaaegu siledal puukoorel, peenematel okstel jookseb rippasendis. Midagi uurides vib loom kaua seista puutvel vi oksal, saba selga visatult. Samuti vib ta pikka aega tardunult seista, pea alaspidi.

Lendorava hpped puult puule on pikemad kui oraval (vastavalt 2050 ja 45 meetrit), lend on hletu, kusjuures sabaga trides vib ta muuta suunda nii horisontaal- kui ka vertikaalsuunas. Et pehmelt maanduda, sirutab lendorav kpad ette: esikpa vikese srme abil avatavad lennusekurrud aitavad hoogu langevarjuna pidurdada.

Lendorav kib maas harvemini kui orav: lbib vaid vikesi vahemaid puust puuni, takerdudes liikumisel lennusesse. Seetttu on ta maas joostes kerge saak igale kiskjale.

Lendoravad on suured puhtusearmastajad: nende vljaheiteid vib leida puu alt vi vikese hunnikuna puu tvel. Ekskremendid on vrtnakujulised, riisitera suurused, mardunud otstega, vrvuselt rohekaskollased vi kollakasrohelised.


Vaenlased. Lendorava looduslikud vaenlased on tavaliselt metsnugis ja kassikakk, Soomes lapi kakk. Viimastel aastakmnetel on Eestis oluliseks vaenlaseks kujunenud veel hndkakk, kelle arvukus on tunduvalt suurenenud ja kes sageli asustab ka lendoravale sobivaid metsi.

Et lendorav on alati ja kogu levila ulatuses olnud harv nespesitseja, olenevad tema kekik ja ka arvukus peamiselt sobivate elupaikade olemasolust. Suur osa jrglaskonnast (eriti varakevadisest pesakonnast) hukkub arvatavasti niiskete ilmade ja hilisklmade mjul, ent tugevamad jvad ellu.

Lendorava pideva taandumise oluline phjus on sobivate pesitsuskohtade vanade nsate puude vhesus: need raiutakse lihtsalt maha. Pesapuu langetamisel hukkuvad loomad, kaovad pesakoht ja toidulaud. Jrglased jvad sndimata vi snnivad juhuslikus pesapaigas, kus nende leskasvamise tenosus on tunduvalt viksem. Lendoravate levikut tkestavad lagedad alad, sealhulgas ka suuremad lageraielangid. Niisiis on just vanade metsade raie seadnud selle liigi oma levila lneosas vljasuremisohtu.


Et kaitsta lendoravat, s.t. hoida vi taastada tema elujuline populatsioon, tuleb prata thelepanu eelkige tema elupaikadele.

Seal peavad olema kas nsusega pesapuud (vanad nsad haavad) vi orava pesaga kuused; sobivad ka tehisnsused (pesapakud ja -kastid). Asustatud pesansuste ava lbimt on kolm kuni neli sentimeetrit ning oluline on, et nsuste seinad oleksid kllalt paksud. Tehispesa krgus maapinnast ei ole eriti oluline: asustatud pesi on leitud kahest meetrist paarikmne meetri krguseni. Soomes on lendoravad asustanud isegi poolteise meetri krgusele paigutatud pesakaste.

Jrgmisena tuleb uurida pesapuu lhimbrust. Lendoravale sobib toitu ja varjet pakkuv le 50-aastaste haabadega segamets, kusjuures thtis on, et pesapuu lhedal kasvaksid nsust varjavad teise rinde kuused. Puhthaavikuid lendorav enamasti ei asusta, olgugi seal talle koduks sobivad nsused. Viimaste aastate thelepanekud lisavad veel he tingimuse: le 90% lendoravate kodumetsadest kasvab alustaimestikus mustikas.

Lendorava kodupiirkond on sna vike: suurema osa ajast tegutseb emasloom kuni 50 meetri raadiusega alal pesapuu mber. Samas on oluline, et peale pesapuu oleks kodupiirkonnas veel piisavalt vabasid nsusi, mis sobivad ajutiseks varjeks vi varupesadeks. ht pesansust vivad lendoravad kasutada mitu aastat. Nagu seireandmed nitavad, on mni pesapuu kasutusel olnud isegi kmme aastat jrjest. Oonurmes on ks haab olnud lendorava pesapuu 1960. aastate lpus ning ka 2005. aastal. Kahjuks pole teada, kas selles puus on elatud kik need aastad vi vaheaegadega.

Et lendoravad svad peamiselt puude lehti, pungi ja vrseid, siis sageli on pesapuu neile htlasi sgituba. Siiski kivad nad toitu otsimas ka kaugemal. Toidupuudust lendorav meie metsades ei tunne.

Kll vib aga probleemiks kujuneda see, et lendoravatele sobivad metsad paiknevad killustatult. Vltimaks sugulusristumist peaksid loomad laiemalt liikuma. Selleks on vaja, et nende kodupiirkondade vahele jksid henduskoridorid olgu vi ribadena metsa, vhemalt vsa: lagedat ala, sealhulgas lageraielanke lendoravad vldivad. Pikemate vahemaade lbimisel peaksid loomad leidma turvalisi varje- ja puhkepaiku.


Teadaolevad ja vimalikud leiukohad. Suurem osa lendoravate uusi asustatud elupaiku on leitud seniste lhedalt. Sellekohast metsade inventuuri on kige parem teha mrtsi lpust kuni mai keskpaigani: siis on sulaval lumel vi taimestikuta maapinnal kergem mrgata lendorava tegevusjlgi rohekaskollaseid pabulaid. Seiretdel Virumaal on leitud igal aastal keskmiselt kolm kuni viis uut leiukohta. Sobivate metsaosade asustatuse protsent on Virumaal aasta-aastalt suurenenud, see nitab metsaraie tugevat survet lendoravale sobivatele metsadele. Peale selle hvis osa lendorava elupaiku 2001. ja 2002. aasta tormides.

2004. ja 2005. aastal tehti elupaikade anals ajalooliselt teadaolevatel lendorava levikualadel LohusuuVtikvereAvinurme piirkonnas, Vrumaal ja Luna-Prnumaal selgitamaks sobivate elupaikade asukohti.

Esimesel etapil uuriti metsakorralduse andmebaasi. Andmebaasist pringu koostamisel veti kriteeriumidena aluseks lendoravale pesapuuks sobivate nsustega haabade vikseim vanus 50 aastat. Teiseks pringukriteeriumiks veti metsa esimese rinde peapuuliik: lendoravale sobilikes metsades on see enamasti kas haab, kuusk vi kask. Analsides sobivate metsade olemit ja kavandatud raieid, selgus, et Vrumaa riigimetsades on kavandatud kmne aasta jooksul maha raiuda 8085% lendoravale sobivatest puistutest. Teise etapina inventeeriti pringukriteeriumidele vastanud metsaosi looduses.

Lendorava inventuuride ja seire andmed on olnud aluseks mitme kaitseala (Sirtsi, Muraka, Suigu, Paadenurme, Kmbla jt.) piiritlemisel ning katsekorra kehtestamisel. Peale selle on inventuuri- ja seireandmeist saadud teave kantud keskkonnaregistrisse, mida jlgivad metsamajanduskavade ja -soovituste koostajad, metsateatiste koosklastajad ning jrelevalve teostajad.


Euroopa Liit kohustab. Nagu eelnevast on juba selgunud, vib lendoravat Euroopa Liidu alal leida vaid Soomes ja Eestis ning ilmselt ksikutes kohtades ka Ltis. Piiratud leviku ja suurema osa Euroopa jaoks eksootilise loomana on see liik kantud loodusdirektiivi II ja IV lisasse. Seega peavad liikmesmaad, kus lendoravat leidub, tagama tema asurkonna silimise ja looma tema elupaikadesse kaitsealasid.

Eestis kuulub lendorav I kategooria kaitsealuste liikide hulka. Looduskaitseseaduse jrgi tuleb kehtestada tema elupaiga silimist tagav kaitsekord kikides leiukohtades. Eestis on lendoravate elupaiku kaitstud juba mdunud sajandi algusest, paljud leiukohad on vetud eri aegadel kaitse alla.

Seisuga 1. jaanuar 2006 oli keskkonnaregistris registreeritud 61 lendorava leiukohta. Neist 25 asuvad kaitsealadel ning viimastest 10 Sirtsi looduskaitsealal. Peale Sirtsi elab lendorav veel Kmbla, Muraka, Nigula, Paadenurme, Suigu ja Vtikvere looduskaitsealal, Soomaa rahvuspargis, Tudusoo maastikukaitsealal ning Iisaku parkmetsas.

ks lendorava teadaolev elupaik asub Suurekivi hoiualal (Lne-Virumaal). Ka Raplamaal on plaanis kaht lendorava leiukohta kaitsta hoiuala kaitsekorra abil, kuni sealne asurkond on tpsemalt piiritletud. Keskkonnaministri praegu ettevalmistatava mrusega vetakse psielupaigana kaitse alla 33 vljapoole kaitsealasid ja hoiualasid jvat lendorava leiukohta: 16 Ida-Virumaale ja 8 Lne-Virumaale loodava lendorava psielupaiga kogupindala on 1082 ha, millest suurema osa vtab enda alla riigi maa, kuid mitu psielupaika hlmavad ka eramaid.


Keelud ja ettekirjutused. Psielupaikades tohivad inimesed kia, korjata marju ja seeni ning muid metsaande. Ka jaht on lubatud. Peamised piirangud on seatud metsaraiele: selleks peab olema kaitseala, hoiuala vi psielupaiga valitseja nusolek.

Raiet kavandades tuleb lendoravatega asustatud metsaeraldistes kigepealt kindlaks teha asustatud pesapuud: need ja nende lhimbrus 25 meetri raadiuses peab jma puutumata. Sellest ringist vljaspool tuleb kasvama jtta vanad ja nsustega haavad ning neid vahetult mbritsevad puud: nii tagatakse varunsused ja ka tulevikuks sobivad pesapuud.

Olenevalt kaitseala, hoiuala vi psielupaiga metsade koosseisust ja lendoravate pesapuude paiknemisest on vimalik teha valik- vi hilraiet. Hilude loomine vib teatud juhtudel osutuda isegi vajalikuks: nii soodustame haava jrelkasvu tagades samas elupaigas pesapuude olemasolu ka 5060 aasta prast. Psielupaikadesse jvates, kuid lendoravale praegu ebasobiva koosseisuga metsaosades on vimalik ja kohati vajalik teha ka suurema mahuga raieid, luues ksiti vimalusi lendoravale sobiva koosluse kujunemiseks.

Tudulinna lhedal asuvas Kivistiku talu metsas on seire nidanud, et eespool kirjeldatud phimtteid jrginud raie ei ole ligi kmne aasta vltel lendorava asurkonnale halvasti mjunud.


Philised ohud. Kuni mdunud sajandi alguseni vis lendoravat hvardava ohuna kne alla tulla nende kttimine, sest enamik teateid tuligi lastud loomade kohta. Hiljem on selliste teadete arv jrsult vhenenud ning tnapeval pole lendorava laskmise juhtumeid teada. Nd on kik ohutegurid seotud looma elupaigaga.

Peamine lendorava levilat ahendav tegur on praegusajal metsaraie. Varjatud eluviisi tttu jvad lendoravad sageli enne raiet mrkamata. Seetttu avastatakse loomake sageli alles pesapuu langetamisel. Jri Tnissoni andmetel on aastail 19531968 langetatud vhemalt 30 lendorava pesapuud [13], mille tagajrjel hukkus saadud prutusest vhemalt 25 looma. Umbes niisama palju loomi pses esialgu kll eluga, kuid nende edasine saatus on teadmata: sobiv elupaik vib asuda endisest kllalt kaugel, seda otsides vib lendorav langeda looduslike vaenlaste saagiks.

Vljaspool registreeritud lendoravate leiukohti tuleks pesapuu langetamist ksitada nnetusjuhtumina. Sellest tuleks kindlasti teatada lendoravauurijatele vi keskkonnateenistusele, et saaks koguda vrsket materjali (niteks pesa, hukkunud looma ja muu taolise kohta). Kahjuks juab teade uurijateni sageli liiga hilja, mistttu vrtuslik teave haruldase looma kohta lheb lihtsalt kaotsi.

Raiete mju vib olla ka kaudne. Tudu kandis hvis tugevate tuultega mitu lendorava elupaika, sest nende mbert olid metsad kas maha raiutud vi raietega nrgestatud. Peale selle katkestavad ulatuslikud raiesmikud ja noorendikud lendoravatele liikumistee eri asurkondade vahel.

Siit tulenebki jrgmine oht elupaikade killustatus. Lendoravatele sobivad metsad on psinud enamasti vaid ksikute vikesepinnaliste metsaeraldistena. Et liik psiks antud piirkonnas elujulise asurkonnana, peaksid loomad saama liikuda eri kodupiirkondade vahel: et pesapuu hvimise korral saaks kodutu leida endale uue pesapuu ja noored rajada oma kodu. Isolatsiooni jnud vikseid asurkondi ohustavad aga sugulusristumisest tulenevad viljakuse langus ja haigused.

Lendoravad on sna paigalise eluviisiga: emasloomad liiguvad vaid 50 kuni 100 meetri raadiuses. Isasloomad on kll liikuvamad, kuid neilegi osutuvad oluliseks levikutkkeks lagedad alad, sealhulgas lageraielangid ja noorendikud. Soomes tehtud uuringud on nidanud, et noored lendoravad leivad snnikohast enamasti kuni kolme kilomeetri kaugusele [3]. Nagu nha jooniselt (#4), paikneb suurem osa lendoravate leiukohtadest Virumaal ksteisele liiga kaugel, et nende vahel saaks toimuda vaba isendite vahetumine.

Lendorava peamised looduslikud vaenlased on metsnugis ja kakud. Soome lendoravauurijate andmeil vivad mned nugised ja kakud lausa kohastuda toituma lendoravatest. Kakulistest on Eestis lendoravate kige tenolisem vaenlane hndkakk, kes sageli elab lendoravaga hes metsas. See oht on siiski paikne, mjutab vaid konkreetse nugise vi kaku kodupiirkonda jvaid lendorava asurkondi.

Tiheda asustuse korral vivad lendoravat ohustada ka parasiidid ja mitmesugused haigused. Et parasiitidest vabaneda, vahetavad lendoravad oma varje- ja pesapaiku. Kui aga metsas on vhe sobivaid varjepaiku, siis pole ka vimalust parasiitidest vabaneda. See probleem tekib eelkige vikesepinnalistes vanades metsades vi ksikute nsate puudega noortes metsades.

Metsas liikuv inimene lendoravat tavaliselt ei hiri, sest inimesed tegutsevad peval, lendoravad si. Hirimine tuleb kne alla siis, kui minnakse saagima pesapuud vi mnda teist puud selle naabruses.


Lendorava kaitse korralduse kmneks aastaks mrab vastav tegevuskava. See peab vhendama sobivate elupaikade kadumise riski, mis lhtub eelkige metsamajandusest.

Tegevuskava neb ette:

* silitada lendorava teadaolevad leiukohad. Selleks tuleb metsamajanduskavad ja kavandatavad raied viia koosklla lendorava paikadele kehtestatud kaitse nuetega; korraldada piirkondlikele looduskaitse- ja metsaspetsialistidele koolitus lendorava elupaikade, tegevusjlgede ja elutingimuste tundmappimiseks. Nemad omakorda saavad edaspidi nustada metsaomanikke, kuidas korraldada metsakasutust nii, et lendorav ei kannataks;

* korraldada raie-eelseid lendoravate inventuure avastamaks uusi leiukohti. Nii vheneks lendoravate elupaikade hvitamine teadmatusest. Alustada on otstarbekas Virumaa riigimetsadest ja kindlasti jtkata otsinguid kikjal teadaolevate ja varasemate leiukohtade lhimbruses;

* jlgida populatsiooni seisundit, s.t. jtkata seiret;

* ttada vlja phimtted, mis aitaksid vltida lendorava elupaikade edasist killustumist ning alustada henduste taastamist asurkondade vahel;

* selgitada lendoravatele sobilike elutingimuste, sealhulgas nsuste, tpsemad parameetrid. * uurida meie lendorava asurkonna geneetiliste varieeruvuste ja eri leiukohtade geneetilise isoleerituse taset;

* teavitada kige laiemat inimesteringi, eelkige metsaomanikke, nii ajakirjanduse vahendusel kui ka juhendmaterjale koostades ning levitades.


<

Kuidas teada saada, kas metsas elab lendoravaid?

Kige lihtsam on otsida lendoravatele pesapuuks sobivate suurte haabade alt tema pisikesi rohekaskollaseid pabulaid. Kui metsas on selliseid puid palju, siis tuleks vaatluse alla vtta suuremad, nhtavate nsustega ja seeneviljakehadega haavad, samuti need, mille tve varjavad lhedal kasvavate kuuskede oksad.


Mida teha, kui olete metsaraiel leidnud lendorava elupaiga?

Peatage raie ja teatage leiust kohe maakonna keskkonnateenistusele, looduseuurijate seltsi, Eestimaa looduse fondi vi keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskuse loodusbroole. Seejrel vaatab koha le lendorava elutingimusi tundev inimene ning koos otsustatakse kas, kus ja kuidas on vimalik raiet jtkata.


1. Aul, Juhan jt. 1957. Eesti NSV imetajad. Eesti Riiklik Kirjastus. Tallinn.

2. Grev, Karl 1909. Sugetiere Kur?, Liv?, Estlands. Riga.

3. Hanski, Ilpo K. et al. 2001. Liito-oravan (Pteromys volans) biologia ja suojelu Suomessa. Suomen umprist. Helsinki,

4. Hueck, Alexander Friedrich. 1845. Darstellung der landwirtschaftlichen Verhltnisse in Esth-, Liv- und Curland. Leipzig.

5. Hupel, August Wilhelm 1777. Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland, 2. Riga.

6. Новиков Г. A. и др. 1970. Звери Ленинградской области. Ленинград.

7. Possart, Paul A. F. C. 1846. Die russischen Ostsee-Provinzen Kurland,

Esthland und Livland nach ichren geographischen, statistischen und brigen Verhltnissen. Das Goverment Esthland. Stuttgard.

8. Reinwald, Edwin 1927. Lendorava esinemisest ja kaitsest Eestis. Eesti Mets 7 (5): 110111.

9. Reinwald, Edwin 1927. ber Verbreitung und Schutz einiger Sugetiere Estlands. ratrkk Tartu likooli Metsaosakonna toimetistes, 10. Tartu.

10. Seidlitz, Georg K. M. von 1861. Verzeichnis der Sugetiere, Vgel, Reptilien und Amphibien der Ostseeprovinzen, mit Bergnahme auf die Sammlung der Naturforscher?Gesellschaft zu Dorpat. Sizungsberichten Naturforscher?Gesellschaft. Dorpat: 367424.

11. Stoll, Ferdinand E. 1906. Die Verbreitung des Flughrnchens in den Ostseeprowinzen I, II. Neue Baltische Weidmannsbltter 2 (23, 24): 589592, 614616.

12. Timm, Uudo 1992. Projekt Lendorav. Eesti Loodus 43 (1): 2122.

13. Tnisson, Jri 1975. Lendoravast ja tema esinemisest Eestis. Eesti loodusharulduste kaitseks. Valgus, Tallinn: 197211.

14. Vilberg, Gustav 1931. Eesti loodusmlestusmrke. Tartu.



UUDO TIMM
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012