Eesti Looduse fotov�istlus
2006/5



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2006/5
Maastik kodu inimesele, elupaik loodusele

Nende ridade kirjutamise aegu on mrts. Krbe talv on muutnud maastikku: ligi pseb sinna, kuhu suvel ei saa, ent mitmed teised kohad on jllegi kttesaamatud. Igal hommikul algavad liiklusteated levaatega jteede olukorrast. Valglinlased soetavad lumelabidaid ja kttepuid. Tallinna lhikonna metsaomanikud inventeerivad oma kttepuude varusid, sest uutel naabritel on klm. Viimased valged nirgid piiluvad pelglikult kerkivaid maju. Maastik muutub, nii aastaringses rtmis kui ka aastate vltel.

Maastik on tervik. Inimkonna ajalugu on nii materiaalses kui ka vaimses plaanis osa pidevast keskkonna muutmisest, sellega manipuleerimisest, selle hvitamisest ja uuesti loomisest. Maastikku tuleb pidada ksiti ajaloolise mlu mustriks, mis koosneb aastatuhandete vanuse inimkultuuri nhtavatest ja nhtamatutest jlgedest. Inimesed ei ole mitte ainult passiivsed osalejad, kes antud keskkonda snnivad, vaid aktiivsed oma mbruse loojad. Samamoodi taastuvad vanad vi kujunevad uued inimsuhted, sh. eri tasandi vimusuhted. Niisiis on maastik ka aegade jooksul hest inimplvest teise kandunud vimusuhete vahendaja nii ideoloogilises kui ka kronoloogilises mttes.

Maastiku-uuringutes vaadeldakse maastikku kui tervikut, mis hlmab nii looduskeskkonda kui ka inimtegevust. Me tajume maastikku, omistame talle thendusi ja vrtusi. Maastikku kaitstes me arutleme selle le, kas on tarvis silitada ainult maastiku seisundit vi ka seda protsessi, mis maastikku on kujundanud. Kui seisundi silitamine on suhteliselt lihtne, siis hoopis raskem on alal hoida vi taastada seda sotsiaal-kultuurilist konteksti, milles mingi maastik on kujunenud.

Inimese ja looduse muutunud suhe. Minu jaoks on taasiseseisvusaja mrksnaks maastikes vrandumine. Ilmselt oleks kik see niisamagi juhtunud, aga nagu ikka, langesid kokku paljud asjaolud. Maal elavate inimeste osakaal vhenes niigi, kuid kolhooside lagunemine 1990. aastate algupoolel ning katkenud talutraditsioonid tegid maainimesest selle kultuurilise teise, kellele vastandudes hakati les ehitama uut Eesti identiteeti. Ajakirjanduses seletati, et kell 11 pole maal enam kainet tmeest leida mis nad joovad ja sebivad oma paari lehmaga, tulgu parem ra linna ja hakaku inimese moodi elama!

Paraku on pllumajandus ja maaelu need, mis on andnud Eesti maastikele praeguse ilme. Sajanditepikkune maaharimine on loonud meie puisniidud, maaelu jtnud meile asustusmustrid ja teedevrgu. Eri aegadel on Eesti olnud kord metsasem, kord lagedam. Eelmise sajandi alguses oli pllumajanduslikus kasutuses suisa 2/3 meie maast. Prast Teist maailmasda on maarahvastiku osathtsus pidevalt vhenenud ja sellega koos ka pllumajandusliku maa pindala.

1970. aastate lpus koolis kies oli ks esimesi lesandeid septembrikuus kirjutada kirjand teemal Mida tegin suvel maal. Nd enam selliseid lesandeid ei anta: linlastel on maal parimal juhul suvilad, kus ei ole loomaaeda nagu vanasti vanaema juures.

Ent kui maal kiaksegi ainult klas, siis muutub see vraks. Me ei oska seal olla ega saa sellest enam aru. Ja need inimesed, kes veel maaelu mistavad, on omakorda linlastele vrad.

Vrast teatavasti ei saa usaldada: me ei tea, mida ta ette vtab. Sestap kehtestame mngureeglid, paneme les sildid ja loome mrusi. Euroopa Liidu looduskaitseseadustiku levtmine aitab kll loodust kaitsta, kuid viitab eelkige sellele, et meie endi loodustunnetus on niivrd muutunud, et peame iseennast ohjama. Sel kevadel oli mrgilise thendusega kahe kaitseala sulgemine klalistele. Akstes tegime kaitseala, et sipelgad saaksid rahulikult ilma meieta oma riiki, oma maastikku arendada. Ja kui me olime sipelgatele oma territooriumi eraldanud, kogunesime suurte hulkadena ja suurte kauguste tagant kokku ja hakkasime neidsamu riike maha tallama. Piusal olime kunagi uuristanud liivakivisse kaevanduskigud, siis vtsime need looduskaitse alla ja nd on koopad meile kui turistidele endile varisemisohtlikud.

Kaitseala rajamisega kaasneb peaaegu alati turistide voog. Seesama kaitsestaatus annab paigale justkui vge juurde, nii et igaks peab phaks kohuseks seal ra kia. Oluline pole aru saada, mida vi miks seal tegelikult kaitstakse, vaid hoopis nidata kodus teistele pilte ja rkida, et olen selles kohas kinud. Ja mille poolest me siis erineme neist muistsetest kttidest-korilastest, kes, nagu Valter Lang on kirjeldanud, pdsid oma olemist sttida ikka phale paigale vimalikult lhedale?


Valglinnastumine tagasi maale? Kui eelmisel sajandil kiputi maalt linna, siis taasiseseisvusajal tikutakse linnast maale tagasi. Mitte kll vga kaugele: prislinn peab jma tlkigu ulatusse. Sest pris-maa on ju vras. Nii kerkivadki Tallinna, aga ka Tartu, Prnu ja teiste linnade lhialade pldudele kuudiklad, lollidemaad, Vaeste-Tiskred jne. lipilaste selleteemalistes referaatides korduvad mrksnad: transpordiprobleemid, surve loodusele, autodes veedetud aeg. Ent linnasda jb thjaks ja sellega pole midagi peale hakata. Rahvastikugeograafid loevad kiretult numbreid, et sel ja sel aastal asus Tallinna lhikonna valdadesse elama nii ja niipalju inimesi. Tepoolest, niteks Kiili valla rahvastik kasvab 10% aastas ja valla arengukavas nhakse ohtu muutuda Tallinna magalaks [6]. Kirjutatakse sedagi, et asumite tekkega ja aktiivsete uusasukate eestvttel teiseneb kla vaim tunduvalt. Samas pole keegi vaevunud uurima, mis elu neis uusrajoonides tegelikult elatakse.

Aga miks inimesed ikkagi kipuvad vlja prislinnast? Miks nad alati on kippunud tuletagem meelde eelmiste kinnisvarabuumide ajal tekkinud relinnu Rakveres, Tartus, kus iganes. Selleks, et elada nagu maal? Pakkuda lastele looduslhedast ja puhast mngumaad? Jussi Jauhiainen viitab oma linnageograafia pikus Writhile [4], kes vastandab linnakeskkonna rahulikule maaelule. Osaliselt olid nende arusaamade taga kiired muutused industriaalhiskonnas. Teisalt oli osal inimestest kujunenud ideaalne pilt maaelust ja selle positiivsetest klgedest. Sedamda, kuidas linn tuleb maale loodusesse, kipub loodus linna. Jtame seekord rahule pargid ja oravad, mainime vaid igal kevadel Tallinna eksivaid ptru ja imestame kavandatava Tallinna rahvuspargi le. Ei nnestu meil tmmata jmedat joont enda ja looduse vahele, veel (?) pole me selleks valmis.


Vrtustatud paigad. Ennekike avaldub maastikes see, kuidas me iseennast mratleme. Meie arvamus looduskeskkonnast jb siin mneti teisejrguliseks. Maastikumuutused peegeldavad seda, kes me kunagi oleme olnud vi kelleks tahame saada. Iga konkreetne paik vib hlmata mitut maastikku: igaks toetub selle inimese vi inimrhma mratlusele, kes seal parasjagu tegutseb. ks ja sama maastik vib kanda erisuguseid smboolseid thendusi: iga jgi on kellegi jaoks meist rohkem kui lihtsalt jgi; thi vli nib hele tarbetu, teisele vimaliku elatusmaana jne. Taju on kompleksse ppimisprotsessi osa. Selle kigus analsime vaadeldavaid objekte kohe ja interaktiivselt ning seostame nhtu eelnevate teadmiste ja kogemustega [1]. Nii vivadki samas kohas viibivad inimesed nha erisuguseid maastikke ning neid ka erinevalt hinnata. Taju mjutab oluliselt meie kitumist ja htlasi kujundab maastikku [5].

Maastiku vrtused viitavad sellele, miks ja kuivrd me mingit maastikku thtsustame. Tihtilugu vib siin tekkida vastasseis eri ksitlusviiside vahel: objektiivsus versus subjektiivsus, fsiline versus mentaalne mde, loodusteaduslik versus humanitaarteaduslik ksitlusviis, ngemisaisting versus muud meeleaistingud ning esteetika versus ajaloolised tlgendused. Kuid neist vaidlustest vahest olulisem on prata thelepanu sellele, kelle maastikku parasjagu ksitletakse. Kas kohaliku vi turisti, planeerija vi looduskaitsja maastik, vallas- vi kinnismaastik? Kellel on milline voli ja kellel millised igused? [5]

Vrtuslike maastike teemaplaneeringuga tekkiski omamoodi lapitekk neist maastikest, mida eksperdid, planeerijad ja kohalikud elanikud planeeringute koostamisel krgelt hindasid. htlasi on nende maastike silimiseks vaja kirja panna ka hooldussoovitused. Praeguseks ajaks on vrtuslike maastike hoolduskavad valminud Viljandi-, Hiiu- ja Valgamaal; mujal neid alles koostatakse. sna pea neb trkivalgust ka maakondade vrtuslikke maastikke tutvustav raamat. Kes teab, kki juame kunagi tepoolest kokkuleppeni ja valime endale rahvusmaastiku(d).

Metoodikas, mille jrgi vrtuslikke maastikke otsiti, veti arvesse mitmeid aspekte: kultuurilis-ajaloolisi, rekreatiivseid, esteetilisi ja looduslikke vrtusi. Samuti lhtuti phimttest, et sna sekka peaksid tlema eri huvialadega inimesed [7]. Kindlasti ei suuda see metoodika hlmata kiki tahke ega ole ka ainulaadne: eelkige peetakse silmas, et planeerijad saaksid oma ts sellele toetuda. Ei saa vita, et on olemas tiuslikult vrtuslikke vi vrtusetuid maastikke. Kll on vimalik mratleda maastikke, millel on teistest suurem vrtus ja mida seetttu tuleks silitada ning hooldada vi vhemasti prata neile suuremat thelepanu. Siinjuures on maastikule antud hinnangud eesktt subjektiivsed: minu (meie) meelest on see koht (kooslus) ilus vi vrtuslik. Sest ilu on teadagi vaatajate silmades ja meeltes. Loomulikult on selle teema ksitlemisel oluline ka objektiivne teave: maakasutuse ajalugu, vrtuslike liikide olemasolu, loodus- vi muinsuskaitse all olevad objektid jne.


Maastikud tulevastele plvedele. Eesti Looduse 2000. aasta novembrinumbris on Kalev Sepp kirjutanud sellest, et Euroopa maastikukonventsioon on allakirjutamiseks avatud [9]. Maastikukonventsioon pab hendada loodus- ja kultuuriprandi kaitsjate eesmrke, toonitades loodusliku ja kultuurilise prandi vrtustamist ja silitamist eelkige kohalikul ja piirkondlikul tasandil. Konventsiooni preambulis rhutatakse maastiku thtsat rolli piirkondliku ja kohaliku kultuuri kujunemises. Maastik kannab endas olulist osa Euroopa loodus- ja kultuuriprandist. Olemuselt on maastik kergesti mjutatav ja haavatav ning pllumajanduse, metsanduse, tstuse ja maavarade kaevandamise tehnoloogia, samuti transpordi ja turismi areng kiirendavad maastike mberkujunemist. Seega vib maastikku pidada mitme majandussektori mnguareeniks. Indiviidile ja hiskonnale on maastik aga heaolu vti. Maastikul on kultuurilises, koloogilises ja sotsiaalses sfris thtis avalikkust hendav roll. Ta on majandusressurss, mis ige majandamise korral aitab kaasa tkohtade loomisele.

Eks vrtuslike maastike teemaplaneering selles suunas liikuski. Kalev Sepp lpetab oma artikli snadega: Vime uhkusega knelda Eesti pikaajalistest ja kuulsusrikastest maastikukaitse ja -planeerimise traditsioonidest. Samas seisame kesoleval ajal silmitsi paljudele Euroopa piirkondadele omaste probleemidega maastik kui kohaliku identiteedi smbol tuhmub tasahilju, maastiku kui elukeskkonna kvaliteet sammub allamge jne. Eesti keskkonna- ja looduskaitsestrateegias ning igapevats on maastikul auvrne positsioon nii looduskaitses kui planeeringutes. Tehtud jupingutustele vaatamata on maastikupoliitika praegused meetmed kohalikul tasandil osutunud ebapiisavateks. Jb vaid loota, et Eesti avardab loodus- ja kultuuriprandi kaitse vimalusi ning hineb maastikukonventsiooniga lhiajal. Eeldused konventsiooni edukaks elluviimiseks on olemas. [9] Kas maastikukonventsiooni rakendudes paraneb hoolitsus maastike kui loodus- ja kultuuriprandi olulise osa eest?

Tnavu 20. aprilliks on konventsioonile alla kirjutanud 33 riiki ja selle ratifitseerinud omakorda 22. Eestit allakirjutanute hulgas veel pole, kuigi ettevalmistused on kestnud juba pikka aega.


Kodu ja selle uurimine on oluline. Paaril korral on likoolides uurimistde kaitsmisel krva jnud vanema plve loodusteadlaste pahuravitu pobin, et maastiku-uuringud pole teadus, vaid kodulugu. Ent loodusteadlane Jaan Eilart [2] on oma raamatus kirjutanud: Kodu-uurimisest vrsub kodutunnetus, mis ei luba toimida hepevaliblikana, kegaljana, veereva kivina. Kodutunnetus kohustab inimest tsisemaks tks. See aga, mida me nimetame elutks, ei snni juhuslikes ja pealiskaudsei tegemistes. [---] Meie tde nnestumine maastike mberkujundamisel sltub suurel mral oskusest nha erilist selles paigas, tabada selle paiga kordumatut, ainuomast. [---] Kodu-uurimises vljendub plvkondade pidevus, vrtuste kandumine ajast aega. Need paikkonna erijooned, mida kodu-uurimine kokku vtab ja kttesaadavaks teeb, aitavadki silitada selle koha ngu, uuenenuna ja muudetuna, kuid selle koduses kordumatuses. [---] Kodu-uurimine tagab kodukoha pidevuse. Igal paigal on oma nimi. Igal kivil ja knkalgi on oma nimi. Rkimata eluasemetest, metsadest, ojadest ja heinamaadest. Nime kaudu saab kohast geograafiline miste. Ja iga koha nime endale selgeks tegemine ongi kodu-uurimise ks esimesi lesandeid.

Jaan Eilarti mtteid tasuks lugeda igal valglinnastujal. Ja mitte ainult lugeda, vaid pda ka selle jrgi toimida. Ehk ei teki niiviisi vrandumist, mis on niteks kne all Kiili valla arengukavas. Eilarti kirjaread tuletavad meelde ka vrtuslike maastike teemaplaneeringu koostamisel ilmsiks tulnud tika: rgiti vga palju lugusid kodudest. Rgiti sellest, kuidas klamemmedel on menlval ks koht, kus kiakse, kui meel on must. Kuidas kik kla talud mrgistati puust sildiga, et vrad teaksid, mis on talude nimed. Kuidas Vastemisa rahvas tahtis teada, mida nad peaksid tegema, et vrtustataks nende kolhoosiaegset kontorihoonet koos mbrusega. Ja kuidas kohti hakati vrtustama selle jrgi, et seal olid kinud maastikeuurijad. Igasugune tunnustus aitab silitada kohalikku omapra ja identiteeti, ja sellest on eesti maastikes kige rohkem vajaka.

Paraku ei ole meie maastikus nha peremehetunnet! Teise maailmasja eelsest ajast teame, et siis oli kik ilus ja korras nii on vhemasti kneldud. Kruntimine ja misnikelt maa levtmine sstis eesti talumehesse vastutust oma maa ja seelbi ka maastiku eest. Jah, maal on omanik, aga maastikul mitte. 1949. aastal see vastutus murti, kuid peremeeste kntud piirivaod psisid nukogude aja lpuni vhemalt meeles. Tasuks ehk taas meenutada 1960. aastate maastikuhooldust, Veljo Ranniku, Jaan Eilarti ja tolleaegsete looduskaitsjate ning kolhoosiesimeeste hoolt, nende rajatud maamrkide ja mlestustahvlite ssteemi, aga samuti siinsamas Eesti Looduses 1980. aastate alguses kajastatud kompensatsioonialade vrgustiku ideed. See on vimas kihistus, omamoodi reeperkiht meie maastikes.


Piirid sirgeks? Kolmest maastiku ksitlusviisist maastik kui ressurss, maastik kui vaatevli, maastik kui kommunikatsioon [10] ongi vahest praegu pnevaim kommunikatsioon: nhtavad ja nhtamatud piirid, mrgid ja mrgissteemid. Geosemiootika, on elnud Scollon ja Scollon [8].

hispllud kruntisime, kihelkondi eraldava metsa sisse tmbasime piirijooned, ojad kraavitasime ja teed ajasime sirgeks. Ent kunagi olid hiskarjamaad, rgiti poollooduslikest maastikest. Johannes Gabriel Gran jttis maastikurajoonide vahele laiad leminekualad. Meie tmbame tnapeval keelumrgiga joone maa ja maastiku vahele maal on kindel omanik, maastik on aga hisomand. Sellesse mustrisse ei sobi igameheigus: see on relikt ajast, mil piirid olid hajusad. Igameheigus lubab pikesetusust loojanguni viibida eramaal seda kahjustamata. Kas siis ongi nii, et peval on maastik ja sel maa?


Seisime Denis Cosgroveiga Los Angeleses Santa Monica kngastel ja vaatasime hmarduvat linna. Los Angeles on suur sti mttes nurgad Tallinna, Jhvi, Tartusse ja Prnusse ning tida see nelinurk 15 miljoni inimesega.

Aga vaata, siin on ju ka loodust, alustati vestlust. Tsikaadid, agaavid, paar kaktust ja kellegi urud.

Paar peva varem oli Los Angeles Times teatanud, et Santa Ana mgedes oli puuma murdnud jalgratturi.

Los Angeles on rmuslik linn linn, mis ei vaata tagasi. Kunagi oli selle asemel krb, aga nafta, auto ja kolm suurt veejuhet on tekitanud reaalsust totaalselt eitava superstruktuuri. Keegi ei vaevu enam looduselt armuande vtma, loodust lihtsalt eiratakse. Sestap on suurlinnaasukatele suur llatus jalgrattureid murdev puuma vi vihmadega varisevad tisehitatud nlvad. Loodus peaks ju ometi olema alistatud! Vaid maavrinaoht kainestab ja tuletab meelde, et miski on inimesest siiski vimsam.



Hannes Palang (1968) on geograaf, TL koloogia instituudi vanemteadur.


1. Antrop, Marc 2000. Background concepts for integrated landscape analysis. Agriculture, Ecosystems and Environment, vol. 77:1728.

2. Eilart, Jaan 1976. Inimene, kossteem, kultuur. Tallinn.

3. Gran, Johannes Gabriel 1922. Eesti maastikulised ksused. Loodus 2: 105123; 4: 193316; 5: 258281.

4. Jauhiainen, Jussi S. 2005. Linnageograafia. Linnad ja linnauurimus modernismist postmodernismini. Tallinn, Eesti Kunstiakadeemia.

5. Kaur, Egle; Palang, Hannes 2005. Inimmjuga maastikest. Maran, Timo; Tr, Kadri (koost., toim.). Eesti looduskultuur. Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu: 363378.

6. Kiili valla arengukava 20042015 www.kiilivald.ee/areng

7. Maakonnaplaneeringud www.sisemin.gov.ee/atp/index.php?id=8261

8. Scollon, Ron; Scollon, Suzie Wong 2003. Discourses in place: language in the material world. London: Routledge.

9. Sepp, Kalev 2000. Euroopa maastikukonventsioon allkirjastamiseks avatud. Eesti Loodus 51 (11): 459460.

10. Widgren, Mats 2004. Can landscapes be read? European rural landscapes: persistence and change in a globalising environment. Palang Hannes; Soovli Helen, Antrop Marc, Setten Gunhild (eds.). Kluwer Academic Publishers, Dordrecht: 455465.



Hannes Palang
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012