Eesti Looduse fotov�istlus
2006/8



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artikkel EL 2006/8
Loodus versus majandus: kas lahendamatu konflikt?

Siiani looduslikena psinud aladele kavandatavad kaevandused, prgilad, sadamad vi muud rajatised tekitavad tihti pahameelt kohalike elanike, loodus- vi muinsuskaitsjate seas. Oma iguste ja looduse kaitseks on otsitud keskkonnaigusabi ja vetud ette isegi kohtutee.

Keskkonnaga seotud juriidilised otsused on sageli kaalutlusotsused. Nende puhul tuleb alati arvesse vtta ja selgitada erisuguseid vrtusi ning huve. Vrtusjurisprudents ehk tnapevane arusaam igusest ja iglusest juhib thelepanu kirjapandud igusest krgemalseisvatele vrtustele ning vajadusele arvestada neid nii seadusloomes kui ka seaduste rakendamisel.

Looduskeskkonnaga seotud huvide ilmekas nide on Saaremaa svasadama juhtum, kus looduslikult kaunist ja koloogiliselt vrtuslikku rannaala soovitakse kasutada majanduslikul ja sotsiaalsel eesmrgil. Sellega tstetakse esile looduskeskkonna otsest majanduslikku vrtust. Samas kohtuasjas tid aga kaebuse esitanud keskkonnaorganisatsioonid vlja ka keskkonna sisemise vrtuse.

Samamoodi kajastab loodusega seotud mitmekesiseid huvisid ja vrtushinnanguid kavandatav Tartu sudekanal. Selle pooldajad on veendunud, et kui hele kaalukausile asetada sudekanali rajamisega seotud spordi ja vaba aja veetmise vimalused ja teisele rohunepi soodus looduskaitseseisund, siis kaaluvad esimesed teise selgelt les.

Nii mnegi niisuguse juhtumi korral tekib ksimus, kas testi on inimlikud huvid ja vrtused alati olulisemad kui looduse silimine? Vi kas Eesti avalikkusel, sealhulgas majanduse arendajatel, on ikka ige ettekujutus Euroopa looduskaitsevrgustiku Natura 2000 alade kaitsekorrast ja sellest, kuivrd oluline vrtus on loodus Euroopa Liidus. Tihtilugu alahinnatakse meil arenguprojektidega seotud looduskaitsekaalutlusi. Vrdlemisi sageli tuleb ette ka seda, et teised kaalutlused majanduslikud ja sotsiaalsed peavad looduskaitse ees taanduma. Alljrgnevalt ksitletud Euroopa Liidu Kohtu kaasused nitavad seda kllalt ilmekalt. Kuid ka Eestis on viimasel ajal olnud omajagu huvitavaid looduskaitsega seotud kohtuasju.


Heaoluhiskonna vrtushinnangud. Loodusega seotud vrtushinnangud on viimaste aastakmnete jooksul oluliselt teisenenud. See on tingitud ldistest muutustest heaoluhiskonnas. Tuntud sotsiaalteadlane Ronald Inglehart on juba 1971. aastal avaldanud arvamust, et Teisele maailmasjale jrgnenud majanduskasvu tttu asendusid majanduslikult arenenud riikides materiaalsed (ainelised) vi ka liberaalsed vrtused mittemateriaalsetega (mitteainelistega) [3]. Neist esimesed hlmasid eelkige majanduslikke aspekte ja otsest isiklikku julgeolekut, mitteainelised vrtused aga niteks sugude vrdsust, inimigusi, sjavastasust jms., ka keskkonna kvaliteet kuulub siia alla.

Ronald Inglehart on mitme globaalse avaliku arvamuse uuringu eestvedaja, sealhulgas ks Euro-Barometeri [2] asutaja ja alates 1988. aastast programmi World Values [8] lemaailmne koordineerija. Viimase programmi raames on uuritud 43 riigi elanike vrtushinnanguid ja nende muutumist (nende riikide elanikkond hlmab 70% maailma rahvastikust). Vrdlemisi mahuka uuringu phjal saab teha huvitavaid jreldusi ka Euroopa kohta: ksitletud inimeste hulgas oli keskkonnakaitse toetajaid kige enam Rootsis, Taanis ja Hollandis (vastavalt 69, 65 ja 64%), muidki mitteainelisi vrtusi (sugude vrdsus, inimigused, sjavastasus jne.) peeti neis riikides olulisemaks kui mujal [4]. Ka EL-i keskkonnapoliitika areng nitab, et just nimetatud riigid kuuluvad keskkonnahoidlikemate liikmesriikide hulka. Keskkonnakaitse ja muude mitteaineliste vrtuste toetajate osathtsus Prantsusmaal, Hispaanias ja Itaalias ulatub aga ksnes 30%-ni. htlasi on teada, et need riigid ei toeta keskkonnameetmeid kuigi agaralt. Niisiis vib sna kindlalt vita, et need hiskonnad, kus mitteainelisi, inimeste eluolu mravaid vrtusi peetakse oluliseks, on altimad vastu vtma ja rakendama ka radikaalsemaid keskkonnakaitsemeetmeid.

Selline vrtushinnangute muutus heaoluhiskondades avaldab oma mju sellele, millisest lhtepunktist hinnatakse keskkonnavrtusi ning millised neist seatakse esiritta. Samamoodi olenevad sellest huvid keskkonna vastu ja kuivrd kaalutakse erisuguseid huve otsuste langetamisel.


Keskkonnal on erisugused vrtused. Majandusteadlased kasutavad looduse vrtuste phjendamisel enamasti inim-, bio- ja kokeskest ksitlusviisi.

Inimkeskeste argumentide puhul tunnustatakse looduse vrtust vaid niipalju, kuivrd loodusvarad aitavad kaasa inimeste isikliku vi hise heaolu edendamisele. Biokeskesed argumendid ei pea oluliseks mitte ainult inimese, vaid ka teiste elusolendite igust isiklikule heaolule. Biokeskesed argumendid laiendavad heaolu nuet tavaliselt ksnes loomadele, mnikord koguni kigile eluvormidele. kokeskesed argumendid kannavad aga hoolt kossteemide eest [1].

Keskkonnakaitsjad jaotavad keskkonnavrtused tavaliselt kolmeks: otsene aineline ehk kasutusvrtus, eksisteerimisvrtus ehk kaudne vrtus ja isevrtus ehk sisemine vrtus [8]. Neist esimene seondub enamasti sellega, mil mral saab inimene loodusesse sekkuda ja seda tarbida ainelise kasu eesmrgil olgu see siis peavari vi toit. Inimeste selline sltuvus loodusest on endiselt suur, kuigi moodsad tehnoloogiad on seda mnevrra vhendanud. Keskkonna otsestele vrtustele toetuv vrtusssteem peab igeks ksnes vga piiratud keskkonnakorraldust ja sedagi vaid juhul, kui selle eesmrk on kaitsta inimeste huve. Inimkonnal on juba aastatuhandete pikkused kogemused, mis aitavad niteks kalapki vi metsandust mistlikult korraldada: nii, et jks alles ka taastumisvaru. Samas on keskkonna aineline vrtus keskkonnakaitsele mneti ebakindel alus: kui inimese selline sltuvus keskkonna mingist elemendist vheneb vi lpeb, kaob ka phjus keskkonnameetmeid rakendada.

Keskkonna kaudne vrtus vljendub tihti keskkonna esteetilise ja ka teatava isevrtuse tunnustamises. htlasi pratakse siin thelepanu asjaolule, et lahkhelide puhul peavad peale jma inimeste huvid.

Keskkonna isevrtus lhtub phimttest, et keskkond on vrtus per se, olenemata selle ainelisest vi mitteainelisest kasust inimese jaoks. Keskkonda ei vaadelda siin kui vahendit, vaid kui eesmrki. Seejuures ollakse arvamusel, et arusaamatuste korral peaksid inimese huvid loodushoiu ees tagaplaanile jma. Selline mtteviis ei pea igeks looduse arengule vahele segada ning rhutab seda, et inimtegevuse ulatus peab olema piiratud nii meie puudulike teadmiste tttu kui ka eetilistel phjustel.

On huvitav mrkida, et looduse isevrtust on igusparktikas peetud thtsaks juba pikka aega. he nite vib tuua USA-st: eelmise sajandi alguses otsustas New Yorgi osariik vtta tarvitusele abinud, et taastada kohaliku kopra asurkonda. Selleks lasti teatud aladel loodusesse suur hulk isendeid. he sellise ala omanik oli hrra Barrett. Koprad langetasid tema maal sadu puid. Hrra Barrett oli arvamusel, et koprad on osariigi esindajad ja nudis kohtus kahjutasu [5]. Kohus lkkas tema nude aga tagasi, phjendades seda riigi igusega kaitsta ohustatud loomi ja stestada selleks eraomandi piiranguid, ilma et omanikul tekiks igus nuda kahjutasu. Kohus nentis oma otsuses: Kaitsmaks loodust, vib tekitada kahju omanikele. [---] Avaliku vimu siht ei ole vaid kodanike aineliste ja muude huvide kaitse. Loomi ei kaitsta mitte nende kasulikkuse, vaid nende ilu prast.

Ka Eesti kohtupraktikas vib leida juhuseid, kus on tunnustatud looduse isevrtust. Niteks Jmejala pargi kaasuses ti Eesti riigikohus vlja (vhemalt kaudselt), et loodusel on isevrtus, mida peab iguslikke otsuseid tehes arvestama: majanduslikud ja sotsiaalsed kaalutlused, mis toodi esile Jmejala parki kavandatava haigla igustuseks, ei ole olulisemad looduskaitsest.


Ebakindlus rgib looduse kasuks. Praktika nitab, et tihtilugu prkuvad looduslikel aladel eri huvid, mis peegeldavad erisuguseid looduse vrtustamise viise. Looduskaitsjate vaatenurk satub sageli vastuollu majandushuviga.

Peale looduskasutusega seotud huvide konflikti on arendusprojektide keskkonnamju sageli varjatud teadusliku ebakindlusega: tihti vib negatiivse keskkonnamju tenosuse kohta teha vaid oletusi, kuna mju vi tekkiva kahju ulatus pole teaduslikult selgitatud. Seejuures tekib ksimus, millised looduskaitse phjendused suudaksid edukalt vistelda majanduslike ja nendega tihti segunenud sotsiaalsete argumentidega. Phimtteliselt ei tohiks asjaolu, kus keskkonnale tehtud kahju ei ole lpuni kindel ning selle vimalik ulatus on ebaselge, anda suuremat kaalu majandushuvidele. Vastupidi, mramatuse tttu tuleks keskkonnahuvi kaalukust suurendada. Kui selgitatakse ning kaalutakse loodukaitse ettevaatusmeetmeid, tuleks esile tuua eelkige kahju prdumatust. Loomulikult ei tohi siin minna absurdini ja vita, et igasugusel keskkonnamjul on prdumatud tagajrjed. Tuleks lhtuda ennekike sellest, millised tagajrjed vivad sellisel prdumatul looduse muutmisel olla: kuivrd see vib mjutada elupaikade, liikide ja kossteemi seisundit ning silimist. On tlematagi selge, et srase hinnangu andmine on jllegi seotud ebakindlusega, mida rakendatakse keskkonna kasuks.

Selline mtteviis on ldiselt omaks vetud ka EL-i looduskaitsedirektiivides. Tuleb rhutada sedagi, et mramatuse arvestamine keskkonna kasuks (in dubio pro natura) on majanduslikult mttekas. Niteks on Prantsuse majandusteadlane Nicolas Treich avaldanud arvamust, et teadusliku ebakindlusega varjatud potentsiaalselt prdumatute tagajrgede korral on alati vaja alles hoida tagasitee. Ebakindluse puhul vib olla kasulik jtta looduslikud alad hoopis muutmata ja oodata uusi teadmisi vimalike tagajrgede kohta. Nicolas Treich nimetab seda inglise keeles option value [9], mida viks tlgendada valikuvimalustesse ktketud vrtusena. Sellisel vrtusel on, vi vhemalt peaks olema, thelepanuvrne kaal looduskasutust puudutavate otsuste puhul.


koloogilised vrtused maksavad. hinemine Euroopa Liiduga on meie looduskaitsekorralduse proovile pannud. EL-i keskkonnanudeid ellu viies on Eesti jaoks arvatavasti kige keerulisem see, kuidas saavutada looduskaitsedirektiivide sihte. Meil on silinud vga palju liike ja elupaiku, mis mujal Euroopas on juba hvinud. Seetttu hlmavad ka Natura-alad Eesti pindalast vrdlemisi suure osa, eriti tihe on alade vrgustik rannaaladel ja saartel.

Natura-aladel (aga ka vljaspool neid) tuleb arvestada EL-i looduskaitsedirektiividest ja meie riigi seadustest tulenevaid piiranguid majandustegevusele. Omajagu peavalu on tekitanud seegi, millised alad peaksid kuuluma Natura-vrgustikku. Niteks Tartu sudekanali puhul on pevakorda kerkinud ksimus, kas peale looduskaitse kaalutluste saaks arvestada ka muid argumente ala mramisel Natura-vrgustiku koosseisu. EL-i Kohtu seisukoha jrgi tuleb Natura-alade valikul arvesse vtta ksnes koloogilisi kriteeriume. Liikmesriigil on kll teatav kaalutlusigus, kuid paljudel juhtudel sellega arvestada ei saa: ka siis, kui konkreetne ala on koloogiliselt vrtuslik ning eeldab seetttu kaitsestaatust.

EL-i loodukaitsedirektiivides on ptud lahendada looduskaitset ja majandustegevust puudutavate huvide konflikti. Seda on tehtud selgelt looduskaitse kasuks. Kige olulisem EL-i Kohtu kaasus, mis puudutab bioloogilise mitmekesisuse ja majandusliku (ning sotsiaalse) arengu vahekorda, on nn. Lappeli kaldapealse juhtum [6]. Suurbritannia suuruselt viies Sheernessi sadam on majanduslikult edukas ettevte ja oluline tandja. Sadamaga piirneb nn. Lappeli kaldapealne, mis on ornitoloogia kriteeriumide jrgi oluline linnuala. EL-i iguse alusel tuleks see kaitse alla vtta, kuid samas soovis Sheernessi sadam laieneda ja ainus vimalik suund oli Lappel`i kallas. Majanduslikel ja sotsiaalsetel (thive) kaalutlustel ei mratlenud Suurbritannia valitsus kaldapealset kaitsealana. Oma otsust phjendati sellega, et sadama kekik on oluline terve piirkonna arengule: Kenti krahvkond on majanduslikult vrdlemisi kehval jrjel ja seal on suur tpuudus. Ka Saaremaa sadama juhtumi puhul toodi vlja samasuguseid argumente.

EL-i Kohus lkkas Suurbritannia kik seisukohad kindlalt tagasi ja vitis, et ksnes ldised huvid, mis on olulisemad direktiiviga kaitstud koloogilistest huvidest, vivad igustada thtsa linnuala vljajtmist kaitsealade nimekirjast. Samas nentis kohus, et majanduslikud kaalutlused ei saa mitte helgi juhul olla thtsamad koloogilistest vrtustest, mida tuleb arvestada kaitsealade rajamisel. Kohtu seisukoht on tiesti selge, hemtteline ja kategooriline ning enamat selgitust ei vaja.

EL-i Kohus on ka muudes kohtuasjades vlja elnud, et majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised kaalutlused tuleb kaitsealade valiku puhul tielikult krvale jtta. Niisiis vib vita, et Natura-alade valik ei saa olla poliitiline ega iguslik, vaid pigem teaduslik protsess, mis peab tuginema ksnes looduse isevrtust arvestavatele teaduslikele faktidele. Jrelikult, kui Eesti jtaks Natura-vrgustikku esitamata mne ala, mis koloogia kriteeriumide jrgi tuleks sinna tingimata liita, oleks see EL-i iguse rikkumine ja meid viks ees oodata kohtutee.


Piirangud Natura-aladel. Niisiis ei ole majanduslikel ja sotsiaalsetel vrtustel Natura-alade valikul testi mingisugust kaalu. See aga ei thenda, et neil aladel peaks aktiivne inimtegevus nd vaibuma vi et majandustegevust on sootuks keelatud. Kll aga kehtivad Natura-aladel teatud ettekirjutused.

Olulisemad nuded majandustegevusele tulenevad loodusdirektiivi kuuendast artiklist. Selle phjal peab olema tagatud elupaikade ja liikide soodne seisund. Kuuenda artikli like 3 rakendamisega vib tihtipeale kaasneda kolm peamist probleemiringi: millal tuleb kava vi projektiga kaasnevatele vimalikele keskkonnamjudele anda hinnang, kui phjalik peab see olema ning millal vib artikli 6 likes 3 ksitletud kava vi projekti lubada.

Loodusdirektiivi jrgi tuleb kigi selliste kavade ja projektide puhul selgitada vimalikke mjusid Natura-alale. Igal konkreetsel juhul tuleb eraldi otsustada, millised mjud on olulised ja millised mitte, seejuures peab arvesse vtma selle ala kaitse-eesmrke, eriomaseid tunnuseid ja keskkonnaolusid.

EL-i Kohus andis oma tlgenduse direktiivi artikli 6 like 3 kohta nn. Waddenzee kohtuasjas [7]. See puudutas Hollandi valitsuselt saadud luba, mille jrgi viks Waddenzee kaitsealal rakendada sdakarpide mehaanilist pki. Hollandi keskkonnaorganisatsioonid vaidlustasid loa ja vitsid, et sellega vib kaasneda halb mju kaitsealale ning et loa vljastamisel pole keskkonnamjusid piisavalt analsitud. See kohtuasi judis Hollandi lemkohtusse (Raad van State), kes taotles EL-i Kohtult eelotsust loodusdirektiivi artikli 6 tlgendamist puudutavas ksimuses. Muu hulgas soovis Hollandi lemkohus selgitust selle kohta, kas kavale vi projektile tuleb loodusdirektiivi artikli 6 like 3 alusel anda hinnang vaid siis, kui rakendatavad tegevused ksitletavat ala tenoliselt mjutavad (ja alles hinnangu andmise kigus tehakse kindlaks mju olulisus); vi ksnes sel juhul, kui on piisavalt tenoline, et kava vi projekt avaldab alale olulist mju. Kohus viitas oma vastuses EL-i asutamislepingus stestatud ettevaatusprintsiibile ja keskkonna kaitstuse krge taseme printsiibile. htlasi toodi esile, et kavale vi projektile tuleb anda hinnang sel juhul, kui ei saa vlistada olulist mju Natura-alale. Niisiis tuleb keskkonnamju hinnata kikidel nendel juhtudel, kus kaheldakse, kas see on oluline vi mitte. On selge, et selliste suurprojektide puhul nagu Saaremaa sadam, sild mandri ja Saaremaa (Muhu) vahel vi siis sudekanal Emaje luhal, ei saa kski mistlik inimene olulist mju vlistada. Siinjuures tuleb arvestada ka sellega, et EL-i Kohtu arvamuse kohaselt tuleb kiki ala kaitse-eesmrke (niteks teatavate linnuliikide kaitset) ohustavaid kavu ja projekte ksitleda kui tenoliselt olulisi mjutegureid.


Kui phjalik peab keskkonnamjude hinnang olema? Saaremaa sadama asjas vitsid keskkonnaorganisatsioonid, et sadama ehitusel vajamineva veeloa jaoks tehtud keskkonnamjude hindamine ei olnud piisavalt phjalik ega arvestatud kiki vimalikke mjusid. Tallinna halduskohus oli jrgmisel seisukohal: .. arvestades looduskeskkonna keerukust, on kavandatava tegevuse vimalikke mjusid vimalik uurida ning prognoosida pikka aega ning uuringud kujutavad endast phjalikku teadustd. Proportsionaalse keskkonnmju hindamise menetluse eemrgiks ei ole selliste mahukate ja pikki aastaid vltavate uurimisprojektide lbiviimine ning rahastamine arendaja poolt ..

Ka Tallinna ringkonnakohtu arvamus oli sellega sarnane ning lisati, et vee erikasutusloa vljastamiseks oli keskkonnamju hindamine kllalt phjalik ja et tulebki arvestada kige tenolisemate (niisiis mitte kigi) mjudega. Eesti kohtute seisukoht tundub esmapilgul mistlik, paraku on aga EL-i Kohtu arvamus hoopis teistsugune. Siinjuures viks taas tuua nite Waddenzee kaasuse kohta, kus Hollandi lemkohus soovis saada vastust sellele, kas sdakarpide pki Waddenzee kaitsealal vib lubada siis, kui pole mingit ilmset kahtlust, et oluline mju puudub, vi on see lubatud vaid siis, kui pole ldse kahtlust, et selline mju puudub. EL-i Kohus selgitas mjude hindamist antud juhul sellega, et parimatest teadussaavutustest lhtuvalt tuleb kindlaks teha kik .. aspektid, mis vivad ala kaitse-eesmrke oluliselt mjutada. Seega ongi sisuliselt tegemist just teadustga, mis peab olema niivrd phjalik, et arvestatakse alasid mjutavate tegevuste kiki aspekte, mitte ainult kige tenolisemaid. Samuti vib siit jreldada tsiasja, et hindamisel tuleb arvesse vtta kik phjendatud kahtlused olulise mju puudumise vi ilmnemise kohta. Keskkonnaiguse he kige olulisema alusphimtte saastaja maksab printsiibi jrgi tasub selle mahuka t eest loomulikult arendaja.

Millal vib siis loodusdirektiivi artikli 6 likes 3 ksitletavat kava vi projekti lubada? Sellise ksimuse tstatas Waddenzee kaasuses ka Hollandi lemkohus. Euroopa Liidu Kohus leidis, et seda vib teha, kui on kindel, et kavandatavad tegevused ei avalda ala terviklikkusele negatiivset mju. EL-i Kohtu arvates on see nii, kui teaduslikult ei ole mingisugust phjendatud kahtlust negatiivse mju kohta. Kohus phjendas oma seisukohta jllegi ettevaatusprintsiibiga: ksnes eelnimetatud range kriteerium (s.t. negatiivse mju kohta ei ole kahtlusi) vimaldab thusalt vltida kavandatavate tegevustega kaasnevaid negatiivseid mjusid Natura-ala terviklikkusele. htlasi mrkis kohus, et sellest loa andmise kriteeriumist leebema kriteeriumiga pole vimalik niisama thusalt tagada .. alade kaitse sihi saavutamist. Jrelikult on kohus tepoolest juhindunud ettevaatusprintsiibist. Lhtutakse tdemusest, et teadusliku ebakindluse tttu vib looduskasutust puudutavate otsuste tegemisel paratamatult eksida, aga eksida vib ksnes looduse ja suurema ohutuse kasuks, mitte aga arendajate iguste kasuks in dubio pro natura.


Erandid lubavad ehitada. Siiski on erandeid, mille puhul vib lubada Natura-alade terviklikkusele negatiivse mjuga projekte. Selliseid juhtumeid ksitleb loodusdirektiivi artikli 6 lige 4. Selles on vlja toodud kolm tingimust, millele arendusprojekt peab vastama. Neist esimene ksitleb puuduvaid alternatiive: on vaja vlja selgitada, kas kavandatava tegevuse eesmrkide (niteks mandri ja Saaremaa vahelise parema henduse) saavutamiseks on ka muid vimalusi, mis ala kaitse-eesmrke vhem kahjustavad; samuti tuleks kaaluda tegevuse alternatiivseid asukohti, eri ulatust ja projektlahendusi; analsima peaks ka nullvarianti. Euroopa Komisjoni arvates peavad vrdlusandmed olema seotud ala kaitse-eesmrkidega ning alternatiive kaaludes ei tohi kasutada muid, sealhulgas majanduslikke kriteeriume. Jrelikult on ka Saaremaa (Muhu) silla puhul vaja tpselt vlja elda, mis on selle ehituse eesmrk ja kas seda viks mnel muul, olgugi kulukamal viisil saavutada.

Teine tingimus on seotud imperatiivsete ja erakordselt thtsate avalike huvidega, mis annavad phjust seda projekti rakendada. Just avalikud, mitte erahuvid. Eesti keskkonnamju hindamise ja keskkonnajuhtimisssteemide seaduses ( 29) on stestatud nende tegevuste keskkonnmju hindamise erisused, mis vivad Natura-ala mjutada. Seejuures on loodusdirektiivis toodud miste eestikeelseks vasteks antud avalikkuse jaoks esmathtsad phjused. Paraku ei julge ma seda pidada piisavalt tpseks: direktiiv peab silmas mitte lihtsalt esmathtsaid phjusi, vaid just imperatiivseid ja erakordselt thtsaid phjuseid. Need peavad olema niivrd olulised, et kaaluvad les loodusdirektiivi ambitsioonika eesmrgi kaitsta limalt hsti Euroopa Liidu loodusprandit. Sellised phjused peavad olema pikaajalised majandus- vi muud huvid, mis on nii olulised, et neid vib looduskaitsest thtsamaks pidada. Ka mandri ja Saaremaa (Muhu) vahelise silla puhul tuleks need asjaolud hoolikalt lbi arutada.

Kolmanda tingimuse alla kuuluvad kik asjakohased hvitusmeetmed. Euroopa Komisjoni arvamuse jrgi vivad hvitusmeetmed olla niteks uue elupaiga loomine uuel alal vi senise ala laiendus, samuti elupaiga vrtuse parandamine, kas siis kavandatavate tegevustega mjutatavatel aladel vi muul Natura-alal.

Kui kik eelmainitud tingimused on tidetud, vib ala negatiivselt mjutavat kava vi projekti lubada. Eesti keskkonnamju hindamise ja keskkonnajuhtimisssteemide seaduse 29 like 3 alusel saab sellise loa Eestis anda vaid vabariigi valitsus. Kik need sammud tuleks lbi teha ka enne Saaremaa (Muhu) ning mandri vahelise silla ehitust ning Tartu sudekanali rajamist. Seda muidugi juhul, kui nendel projektidel on tepoolest Natura-aladele negatiivne mju.

Loodusdirektiivi artikli 6 likes 4 on antud ka lahendus sellisele olukorrale, kui Natura-alal, mida kava vi projekt mjutab, kaitstakse direktiivi lisades loetletud esmathtsaid elupaiku vi liike. Sellisel juhul saab ala negatiivselt mjutada vivat kava vi projekti lubada ainult siis, kui seda tingivad phjused, mis on seotud rahva tervise vi avaliku julgeolekuga . Muude eriti oluliste ldiste huvide korral tuleb aga lhtuda ksnes Euroopa Komisjoni arvamusest. Senine praktika nitab, et erandite jaoks on EL-i Komisjonilt heakskiitu saada rmiselt vhetenoline. Niteks ei andnud komisjon nusolekut ehitada Itaaliasse kiirtee. Arendajad phjendasid selle vajalikkust liiklusohutuse parandamisega, kuna senisel teel oli palju nnetusi ja hukkunuid. Kuid komisjon vitis, et kiirtee ohustaks Natura-ala ning seetttu ei saa seda lubada; liiklusohutust saaks parandada ja sellega inimelusid ssta ka muul viisil.


Loodus versus majandus. Kumb neist on thtsam vi kelle huvid peale jvad, sltub siiski konkreetsest juhtumist ja oludest. Kuid loodusel on Euroopa Liidus vrdlemisi suur thtsus: EL-i looduskaitsedirektiivid lhtuvad selles, et loodus ei ole mitte ksnes vrtus inimese jaoks, vaid sellel on ka iseseisev sisemine vrtus (isevrtus), mida tuleb looduskaitset puudutavate kaalutlusotsuste tegemisel arvesse vtta.

Tulles tagasi artikli alguses mainitud Tartu sudekanali rajamisega kerkinud huvide konflikti juurde, peaks siingi esmalt vlja selgitama projektiga hlmatava piirkonna koloogilised vrtused. Juhul kui ala on testi koloogiliselt nii vrtuslik, et see tuleks objektiivsete teaduslike kriteeriumide jrgi (nagu nuab loodusdirektiiv) kaitse ala vtta, ei ole muudel kaalutlustel sport ja vaba aja veetmine ning nendega seotud majanduslik kasu antud asjas ldse mingit kaalu. Otsuste langetamisel on siinjuures oluline ksnes see, et siliks rohuneppidele vajalik keskkond.


1. Ericson, Ralf. On the Ethics of Environmental Economics http://www.au.dk./cesamat/ecolo-papers.html.

2. Euroopa Komisjoni avaliku arvamuse analsi sektor (Public Opinion Analysis sector of the European Commission) http://europa.eu.int/comm/public_opinion/

3. Inglehart, Ronald 1971. The Silent Revolution in Europe. Intergenerational Change in Postindustrial Societies American Political Science Review 65: 9911017.

4. Inglehart, Ronald 1995. Public Support for Environmental Protection: Objective Problems and Subjective Values in 43 Societies Political Science and Politics 28: 5772.

5. Kohtuasi: Barrett v. State, 116 N.E. 99, 100 (N.Y.1917)

6. Kohtuasi: C-44/95 http://curia.eu.int/en/content/iuris/index.htm.

7. Kohtuasi: C-127/02 http://curia.eu.int/en/content/iuris/index.htm.

8. Relve, Kaarel 2003. Kas loodusel vib olla isevrtus Keskkonnaeetikast sstva hiskonna eetikani. Oja, Ahto (koost.). Sstva Eesti Instituut, Tallinn: 3037.

9. Treich, Nicolas 2001. What is the Economic Meaning of the Precautionary Principle? The Geneva Papers on Risk and Insurance 26, 3: 337.



Hannes Veinla
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012