Eesti Looduse fotov�istlus
2006/9



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2006/9
Vrtsjrv, Emajgi ja meie

Inimene on kogu ajaloo vltel loodust mber kujundanud. Kui asi on looduse meelest linud liiale, on mberkujundajal tulnud tagajrjena taluda ikaldusi, viljaka maa hvingut, sagenenud leujutusi ja muid ebameeldivusi. rmuslikul juhul on looduse rakasutamine lppenud koos asjaosalise tsivilisatsiooniga.

Inimene pole kunagi rahul: kui on kuiv, siis ootame vihma, ja kui sajab, siis pikest. Looduse veeringe rtmi mrab sademete ja temperatuuri vaheldumine. Seda me omatahtsi reguleerida ei suuda. Senini ei suuda me isegi kuigi pika aja peale ilma ennustada. Tagantjrele tarkusena teame vaatluste phjal, et veerikkad ja -vaesed aastad vahelduvad.

Tnavu suvel on Vrtsjrv veevaene, kuid pole judnud veel ajalooliselt madalaimale tasemele (vt. Eesti meteoroloogia ja hdroloogia instituudi kodulehelt: www.emhi.ee). Taseme kikumise tskli pikkus on Vrtsjrvel 25,6 aastat, millele jrgnevad tsklid kestusega 6,1 ja 3,6 aastat [3].

Mida me siis muuta suudame? Vime vett kiiremini ra juhtida vi paisutada, kuid vesi ise prineb ikka ja ainult sademetest. Kuival aastal kerkib justkui iseenesest pevakorrale vajadus veekogusid paisutada, meelde tulevad ka nukogudeaegsed vihmutusssteemid. Mrjal aastal hatakse kuivendusssteemide jrele. Lnetormide aegu tuseb ksimus tammide rajamisest rannikule.

Siiski elame nnelikus paigas: meid pole oma maa kohta liiga palju ja seeprast ning ehk ka meie vrdlemisi loodushoidliku mtteviisi tttu on suur osa Eestist psinud looduslikuna. Ulatuslikud loodusalad laiuvad muu hulgas ka Peipsi ja Vrtsjrve vahel. Emajgi, selle lisajgede alamjooksud ja Vrtsjrv on reguleerimata ning elavad looduse rtmis.

Aeg-ajalt kuuleb jutte sellest, et kuiva vastu saaksime abi vett paisutades ja mrgalasid laiendades. Paraku kuivavad mrgaladelt lhtuvad vikejed pikal kuivaperioodil kigepealt, sest need, nagu ka veepeegliga alad, kaotavad rohkesti vett aurumise teel. ravoolu aasta jooksul reguleerida vimaldavaid hiigelveehoidlaid on aga meie reljeefiga maale vga kulukas rajada. Tasase reljeefi tttu on veehoidlad enamasti madalad ja suure pindalaga, mistttu suureneb omakorda aurumine. Mrgalasid silitades saame olulist abi leujutuste mju vastu: suurvesi tuseb jgede lammidele ja jrvede mbruse madalikele ega voola kolinal kaela allavoolu paiknevatele linnadele, nagu see on tavaline vanas Euroopas. See on ka oluline argument hoida Vrtsjrve ja Emaje veessteemi looduslikuna. Paljudel aastatel voolab Suur Emajgi lemjooksul tagurpidi ning Vrtsjrve mbruse madalike ja Alam-Pedja leujutused leevendavad Emaje vee krgseisu Tartus.


Rikutud maa ja muudetud veekogud. Varasematel aastatel on tehtud ulatuslikke maaparandustid, lastes seejuures jgesid alla ja suunates uude sngi; on kaevandatud maavarasid ja jetud siis rikutud maa looduse hoolde; on rajatud tstusalasid ja sjaveosi, tkestatud veekogusid energia tootmiseks. Sotsialismiaastail asuti erilise hooga maad parandama ja veehoidlaid rajama, ent veenenergia kasutamisest loobuti kiiresti selle vhese osathtsuse tttu.

Paljus vib rikutud maa panna eelmise riigikorra ja inimrumaluse arvele [8], kuid oma ppetunni saame lpetatuks pidada alles siis, kui oleme rikutud maa ja asjatult reguleeritud veekogud kas vi hdaprast taastanud.

Kahjuks puudub meil oma rikutud maadest seni tielik levaade ning pole ka htset kava, kuidas neid korrastada. Seni ei ole me judnud koostada levaadet paisude olukorra ja nende edasise kasutamise kohta kogu riigis.

Nd pole kahjuks kellelegi vaja suurt osa toona les haritud maast, poldritest ega veehoidlatest. Vi kui olekski, niteks ujumiskohana, siis pole raha nende korrashoiuks.

Tis settinud veehoidlad on muutunud sekundaarse reostuse allikaks, mned neist on lausa ohtlikud. Mne rajamine ji koos sotsialismiehitusega pooleli ning maastik on lihtsalt ra solgitud.


Kui roheline on roheline energia? Rohelise energia juttude toel on alanud uus paisude kasutuselevtu laine. Seejuures meldakse enamjaolt just ja ainult paisudele. Millises olukorras on veehoidla ja selle mbrus, pole tavaliselt paisu ja generaatori omaniku vastutada. Nende paisude abil toodetava vhese elektri arvel pole vimalik rajada ka kalateed. See on teiste naabrite, kla, valla, riigi vi siis hoopis kalauurijate mure [1].

Niteks Peipsi alamvesikonna veemajanduskava koostamisel tehti nimekiri le saja eri seisukorras paisjrve ja veehoidla kohta. Enamik neist on vikesed ja osal kohalik thtsus puhkealana, maastiku ilmestajana, niisutusvee allikana, kalakasvatuses ja energia tootmises.

Vooluveekogudele loodud paisjrved moodustavad sageli kaskaade ja on muutnud kunagise loodusliku veesoone ilmet sedavrd, et seda vi selle liku tuleb ksitleda tugevasti muudetud veekoguna. Kalateadlased Rein Jrveklg, Jaak ja Meelis Tambets kinnitavad oma uurimustes, et kalastiku hea seisundi hoidmisel on vga olulised katkestamata veessteemid [2]. Mida vhem on jes krestikke, jega henduses olevaid vanajgesid ning jerseid luhtasid, seda enam on vaja tagada kaladele soodsad rndevimalused. Kui eraldame je eri osad paisudega, siis jb vhe lootust, et kik selles veekogus varem elanud kalaliigid seal ka edaspidi psida suudaksid. Paisud vhendavad krestikuliste jelikude arvu, sest lalpool paisu ujutatakse krestik le ja allpool jb osaliselt kuivale.

Hdroenergia tarvis rajatud paisudest allavoolu jvad jeligud kannatavad aeg-ajalt veepuudust. Sageli ei lasta paisualusesse jeliku vee-elupaikade psimiseks pidevalt vajalikku veekogust. Hdroelektrijaamad ttavad kuivaperioodil pulseerival reiimil. Ebaselge on, kuidas sel moel toodetud energiat tegelikult kasutatakse. Ja kas see energia ikka on roheline [1]?


Paisude pahupool. Vtame nitena Pltsamaa je, mille kalastikule ja hdromorfoloogilisele seisundile on paisud mjunud rmiselt halvasti. Selle tagajrjel on jele antud koloogiline hinnang vee heast kvaliteedist hoolimata vaid rahuldav. Pltsamaa jel on praegu kuus kaladele letamatut rndetket: Ao lemine ja alumine pais (112 ja 113 km suudmest), Rutikvere (63 km), Pltsamaa (38 km), Kamari lemine ja alumine pais (33 km). Paisud jagavad je seitsmeks ksteisest eraldatud liguks.

Kige rohkem kahjustavad kalavarusid Kamari paisud, ligates lesvoolu jvad jeosad ra nii Pltsamaa je alamjooksust kui ka ulatuslikust EmajePeipsiVrtsjrve veessteemist. Et Emajes ning enamikus selle suuremates lisajgedes on kalastikule kttesaadavaid kiirevoolulisi jelike vga vhe, siis toimiksid Pltsamaa je krestikud lalpool Kamarit oluliste koelmutena mitmele Emajes, Peipsis ja Vrtsjrves elunevale kalaliigile: teib, turb, sinas, tippviidikas. Suuresti Kamari paisude tttu puuduvad Pltsamaa je kesk- ja lemjooksul angerjas, teib, tippviidikas ja latikas. Paisud vhendavad ka jeforelli, turva, sina, rndi, viidika, trullingu, lutsu ja vldase arvukust jes [2].

Mitu paisjrve on tulvaohtlikud. Peipsi alamvesikonnas niteks Obinitsa paisjrv, sotsialismiaja lpus pooleli jnud Kentsi paisjrv ja Alatskivi paisjrv. Hdroslmed ei ole valmis lbi laskma suuri tulvaveekoguseid (nagu 2003. ja 2005. aastal). Kigil paisregulaatoritel peaksid olema haldajad ning kasutusjuhendid, mis htlasi nevad ette, kuidas tegutseda avariiolukorras [7].

Seni, kuni me pole suutnud kas vi hdaprast heastada oma eelnevate, asjatuks osutunud looduse mberkujundamise tagajrgi, peaks hoiduma uutest. Looduslikud veekogud saavad enesega ise hakkama, reguleeritud veekogud on aga nagu pld vi aed, mille eest peab pidevalt hoolt kandma.

Katsed tkestatud veekogusid kaladele avada pole seni tulemusi andnud. Suurem osa Lnemere lhe looduslikest kudepaikadest on paisudega hvitatud. Kasvandustest prineva lhe elujud on kadumas, Vrtsjrve angerjas on sisuliselt tiigikala, sest tema liikumistee ookeani on Narva hdroelektrijaama paisuga suletud.

Et hoida veekogusid heas seisundis ja taastada kalavarusid, on koostamisel veemajanduskavad. Kigepealt tuleks krvaldada tarbetud paisud, allesjnutele aga rajada kalateed, samuti korrastada veehoidlad. Samal ajal vrivad vee-elustikku sstvat korrastamist paljud kultuuriloolise vrtusega vesiveskid.


Vrtsjrve reguleerimise kavad. Sotsialismiajal oli plaanis muuta kogu Vrtsjrv ja lhipiirkonna jed reguleeritavateks veekogudeks. Kaaluti isegi mtet pumbata Vrtsjrve vett naabervesikondadesse ning reguleerida Emajgi ja selle lisajed [5]. Tookordsed eesmrgid olid:

parandada jrve kalamajanduslikku olukorda;

luua jrves veevaru, et niisutada pllumajandusmaid ja juhtida vajaduse korral osaliselt teistesse vesikondadesse;

parandada puhketingimusi jrvel;

reguleerida Suure Emaje ravool.

Praegu on neist endiselt pevakorral esimene ja kolmas.

Idee reguleerida Vrtsjrve veetaset kerkib ikka ja jlle madalveeperioodidel. Phjalikumad uurimised tegi kolmkmmend aastat tagasi tolleaegne RPUI Eesti Maaparandusprojekt. Hans Kaljume ja Iivi Koskori ksikirjad aastatest 19731976 [4, 5] on kttesaadavad Viljandi maaparandusbroos.

Toonased uurimistd nitasid, et Vrtsjrve veetaset ei ole vimalik inimese tahtmist mda psival tasemel hoida. Tielikult reguleeritavaks ei saa Vrtsjrve muuta isegi ulatuslike kanalite ning paisude abil. ravoolu reguleerides vib tsta Vrtsjrve keskmist veetaset, mis peaks eeldatavasti parandama jrve ja kalastiku seisundit madalveeperioodidel. On aastaid, mil Vrtsjrve veereiimi ei nnestu reguleerida: jrv ei voola maha Suure Emaje halva lbilaskvuse tttu. See on tingitud peamiselt Pede je suurtest vooluhulkadest ja Suure Emaje viksest langust. Umbes igal kolmandal aastal (tpsemalt 16 aastal 49-st) tuleb ikkagi leppida loodusliku veereiimiga [4].

Samas suureneb veerikastel aastatel leujutuse oht. Et reguleeritust parandada, tuleks peale regulaatori rajada ulatuslikud juurde- ja ravoolukanalid, mis muudaksid oluliselt reguleeritavaks ka Emaje ja tema lisajgede reiimi. Nii peaks selleks, et maha lasta Vrtsjrve liigvesi, kaevama Emajega paralleelse Uus-Emaje kanali lbi Alam-Pedja looduskaitseala [4]. Peale kaitseala rikkumise vib see suurendada ka leujutuste ohtu Tartus.

Teostatav vib olla mte Vrtsjrve veetaset lihtsalt tsta, kuid juba praeguse veetaseme puhul vidavad ka reguleerimise ettepaneku tegijad, et ekstreemne krgvesi on samuti katastroof kaluritele ja nende peredele. Juba seitsmekmnendatel aastatel juti jreldusele, et reguleeritud veereiimi saaks tagada (eriti katastroofe vltida) vaid juhul, kui suudaksime prognoosida kevadist suurvett ja sgisesi vihmatulvasid. Aga see pole vimalik ka praegu.

Samale jreldusele on tulnud ka Arvo Jrvet. Arvestades Vrtsjrve raskeid reguleerimisvimalusi, ei ole vastavate rajatiste abil vimalik vltida suurveest phjustatud kahjulikke leujutusi, mingil mral vivad leujutused isegi suureneda [3].

Regulaatori maksumus oli 1976. aasta hindade aegu 1,82,2 miljonit rubla (kallim variant koos laevalsidega) [9]. Igaks vib seda numbrit hinnata oma rangemise jrgi. Talumajade kindlustussummad olid Vrtsjrve res tol ajal 5002000 rubla.

Kuivadel suvedel vib Emaje vooluhulk oluliselt vheneda, psivalt keskmist taset letava veeseisu puhul hoogustuks jrve randade murrutus ning osa rannaniitusid muutuks heinamaadena kasutusklbmatuiks [4].

Tuleb arvestada sedagi, et nimetatud uurimistd on tehtud terve inimplv tagasi ning mjupiirkonna maakasutus on ndseks oluliselt muutunud.

Melgem: kas oleksime nnelikumad, kui Vrtsjrve regulaator koos Viljandist kuni Tartuni ulatavate kanalite, pumbajaamade, poldrite ja vihmutusssteemidega oleks tookord valmis ehitatud ja praeguseks tenoliselt suures osas hljatud? Ja Alam-Pedja luhad sarnaneksid ndsete hljatud poldritega?


Praegused soovid. Vrtsjrve kalurid on korduvalt prdunud keskkonnaministeeriumi poole sooviga, et riik rajaks Rannu-Jesuusse Vrtsjrve veetaset reguleeriva paisu seniste (30 aastat tagasi koostatud!) projektide alusel. Sealjuures pole selge, kes on antud juhul arendaja: kas kalurid, Vrtsjrve sihtasutus, kohalikud omavalitsused vi riik.

Veetaseme reguleerimise ettepanekuid on phjendatud kaluriperede ja puhkemajanduse huvidega. Vib vastu vita, et looduslik jrv ja seda mbritsevad mrgalad ongi vrtuslikud just sel moel, nagu nad on. Jrve vananemist saame aga pidurdada eelkige reostuskoormust piirates.

Pole selge, milline peaks olema riigi (maksumaksja) huvi rajada probleemne regulaator. Suure tenosusega jb vastutus vimalike negatiivsete mjude eest (sealhulgas kahjud Vrtsjrve mbruse maaomanikele), nagu ka regulaatori rajamise ja reguleerimise jooksvad kulud, maksumaksjale.

Pdkem siis vaadata asja ka tema seisukohalt. Mida saaksin mina maksumaksjana tagasi? Vimaluse osta angerjat? Seda pole ma viimased 20 aastat kasutanud, sest mulle ei maitse angerjas sedavrd, kui ta maksab. Kll ostan aga lhet, koha, latikat ja muid kalu. Vrtsjrve vrtus puhkealana tundub olevat tagasihoidlik iga veetaseme puhul: jrvele ei pse kuigi paljudest kohtadest ligi.

Ja mida ma maksumaksjana kaotan? Raha. Angerja tootmist ei nnestu jrves tenoliselt niikuinii suurendada, sest see lheb vastuollu Euroopa Liidu poliitikaga: viimase kohaselt tuleb jupingutused suunata hoopis angerjatee rajamisele Narva hdroelektrijaama paisu juurde ning panustada kalade looduslike populatsioonide silitamisse. Pealegi meeldib mulle Alam-Pedja looduskaitseala, nii et mul oleks kahju, kui seal juhtub midagi ebasoovitavat.


Enne kui teed, mtle milleks! Lhiajal on suurem osa veemajanduse jupingutustest suunatud joogiveevarustuse ja kanalisatsioonirajatiste korrastamisele [6]. Et tagada veekogude hea seisund, valmistatakse ette vooluveekogude saneerimise projekti. Selle peaeesmrk on kaotada tarbetud tkestusrajatised, ehitada kalateed kasutusse jvatele paisudele ja korrastada paisjrved.

Praegusel majandustusu ajal peab riik hea peremehena tegema kulutusi selleks, et taastada kehvadel aegadel rikutud looduskapitali. Peale veekogude saneerimise on vaja muuta taas looduslhedaseks kaevandatud alad, koristada varemed ja trjuda jkreostus. Osalise ettekujutuse keskkonnakahjude korrastustde vajadusest leiab Anto Raukase koostatud kogumikust [8]. Pole selge, kas Vrtsjrve regulaatori rajamine suurendab looduskapitali tervikuna.

Tuleb kaaluda, kas suured kulutused Vrtsjrve veetaseme reguleerimiseks on ainuke vimalus arendada sealse piirkonna elu. Ehk leitakse kaluriperede, kohalike omavalitsuste ja riigi koosts sstlikumaid teid selle regiooni arenguks.

Nii tsise loodusesse sekkumise korral peab kigepealt endale aru andma, kas ja millise veemajandusprobleemiga on tegu. Tegemist on loodusliku veekoguga ja looduslike protsessidega. See, et kala Vrtsjrves ajuti sureb, ei pea olema tingimata probleem. Kala tuleb ju jrve tagasi?

Jrve reguleerides asendame loodusliku veekogu muudetud veekoguga. Selline tegevus on vastuolus Euroopa Liidu ja Eesti keskkonnapoliitikaga. Arendaja, kes soovib loodusliku veekogu oma huvides kasutusele vtta, peab seda sotsiaalmajanduslikult phjendama. Tulevane looduskasutaja peab endale vtma tieliku materiaalse vastutuse ka vimalike kahjude eest loodusele, maaomanikele ja teistele ettevtetele, tegema vastavad uuringud. Riigi lesanne on jlgida, et projekt ei tooks kaasa lubamatuid tagajrgi keskkonnale.

Riik on oma eesmrke vljendanud, mrates Vrtsjrve kogu ulatuses Natura 2000 linnualaks ja Natura 2000 loodusalaks. Ulatuslikud kaitsealad on loodud ka Alam-Pedjal ja Emaje Suursoos. Tartu linnas on tehtud suuri jupingutusi, parandamaks heitvee kitlust. Emaje vee kvaliteet on tublisti paranenud ning tartlased pole ilmselt huvitatud Emaje suvise vooluhulga vhenemisest.

Teadaolevate materjalide phjal vib oletada, et regulaatori rajamisel Suure Emaje lhtele on ilmselt positiivne mju Vrtsjrve kalamajandusele, eelkige angerjakasvatusele. Samas kaasneb sellega tenoline negatiivne keskkonnamju Emajele veereiimile, Alam-Pedja looduskaitsealale ja Emaje Suursoo maastikukaitsealale.

Peipsi jrv ja Vrtsjrv on neid hendava Emaje kaudu ks terviklik ssteem, mille kaudu toimuvad kalade rnded nende kahe jrve vahel. Paisregulaator takistaks tunduvalt seda rnnet, mjudes negatiivselt kalade looduslikule taastootmisele, seega ka kogu ssteemi looduslikule kalavarule. Vrtsjrve muutmine kalakasvatustiigiks pole phjendatud.

Seniste kogemuste phjal vib vita, et tegemisega saame ehk veel hakkama, aga vastutajat pole hiljem vimalik leida. Kas meil on piisavalt haldussuutlikkust, asjatundlikkust, vastutustunnet ja raha? Kes tasub vimalikud kulud maaomanikele, kelle maa jb laienevate leujutuste alla? Kuidas tagada kalade vaba liikumine Peipsi ja Vrtsjrve vahel? Kuidas korraldada poolte koost ja arvestada kigi huve Vrtsjrve ja Emaje kasutamisel?

Aga mis siis, kui juba valmis pais osutub VrtsjrveEmaje veessteemile terviklikult kahjulikuks vi omanikule mittevajalikuks? Kes selle siis krvaldab ja endise olukorra taastab? Sedalaadi ksimused on seni lahendamata paljude viksemate paisude puhul [1]. Enne kui asume katsetama Vrtsjrvega, vajame kogemusi, kuidas taastada viksemate rikutud jgede ja jrvede looduslik seisund. Et selles suunas liikuda, koostame praegu alles veemajanduskavu [7] ja esimesi projekte.

Kui vastandame end loodusele, siis peame enesele vtma vastutuse nende muutuste eest, mida oleme tekitanud. Pllumajanduse kemiseerimise ja tstuse arenguga on tugevnenud inimmju jrvedele, viimasel poolsajandil ha kiirenevas tempos [7]. Paratamatult peame ngema oma sd ka Vrtsjrve seisundi muutustes ning pdma olukorda oma mistuse ja vimaluste piires parandada. See oleks tee loodusega vastandamiselt rahuliku kooseksisteerimise poole

Loodan, et tulevikus leiame koosts vimalusi, kuidas pikendada Vrtsjrve kui loodusliku jrve eluiga ning arendada regiooni majandust. Ehk pole tielikult vlistatud ka vimalus veetaset tsta, rajades kunstkrestiku Vrtsjrve vljavoolule. Seda juhul, kui Vrtsjrve kallastel elavad inimesed on nus tihenevate ja krgemate leujutustega ning paadi ja laevaomanikud liikumistakistusega. Kolmkmmend aastat vana projekti muuta Vrtsjrv reguleeritavaks veekoguks pole minu arvates mtet lhiajal edasi arutada.


1.

Jrveklg, Rein jt. 2006. Palju rgitud roheline energia pole alati sisult roheline. Eesti Loodus 53 (9): 2425.
2.

Jrveklg, Rein jt. 2003. Viru ja Peipsi alamvesikondade kalastiku seisundi hindamine veemajanduskavade koostamiseks. Eesti Loodushoiu Keskus. Ksikiri samas.
3.

Jrvet, Arvo 2003. Vrtsjrve hdroloogia. Vrtsjrv, loodus, aeg inimene. Eesti Entsklopeediakirjastus: 141169.
4.

Kaljume, Hans; Koskor, Iivi 1973. Vrtsjrve basseini jgede uurimine nende veereiimi reguleerimiseks. RPUI Eesti Maaparandusprojekt. Ksikiri Viljandi maaparandusbroos.
5.

Kaljume, Hans jt. 1974. Veessteemi Vrtsjrv Viljandi hdrotehnilised ja veemajanduslikud uurimised. RPUI Eesti Maaparandusprojekt. Ksikiri Viljandi maaparandusbroos.
6.

Keskkonnaministeerium. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2010. RTI, 10.11.2005, 58, 462.
7.

Keskkonnaministeerium. Viru-Peipsi veemajanduskava 2005. Keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskus. Ksikiri keskkonnaministeeriumi veeosakonnas; saadaval ka veebiaadressil: http://www.envir.ee/viru.peipsi/
8.

Raukas, Anto (koost.) 2005. Nukogude okupatsiooni tekitatud keskkonnakahjud. Eesti Entsklopeediakirjastus. Tallinn.
9.

Vartsen, Iivi jt. 1977. Vrtsjrve reguleerimise Rannu-Jesuu hdroslme III variant. Ksikiri Viljandi maaparandusbroos.



MADIS METSUR
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012