Eesti Looduse fotov�istlus
10/2002



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artiklid EL 10/2002
Koduraba on ohus

Selle aasta algusest peale on aeg-ajalt judnud meediasse snumeid vastasseisust Rannu (Kestla) raba prast. Kivili keemiatstus kavatseb hakata seal turvast kaevandama, kuid kohalik rahvas peab 350 hektari suurust raba osaks oma kodust. Veebruaris moodustati Rannu soo kaitse seltsing: on peetud koosolekuid, kirjutatud kirju, avaldusi ja artikleid, korraldatud matku, peetud sadu telefoniknelusi ikka selle nimel, et soo alles jks.

Rannu (Kestla) raba, kohalikus knepruugis Rannu soo, asub Ida-Virumaal Aseri vallas, mne kilomeetri kaugusel Soome lahest ja kuni 55 m krgusel merepinnast. Sellest phja jvad TallinnaNarva maantee ja Aseri asula. Keset kultuurmaastikku asuvat raba piiravad Rannu, Krtsialuse, Ridakla, Krkkla, Kestla ja Abaja kla, ida pool algab Ida-Virumaa phjaosa trstitu tstusmaastik.

Kunagi on siin olnud madalaveeline jrv, mis aegamda soostus. Mitmete uuringute andmeil ulatub maardla turbakiht 56 meetrini, raba vib olla kuni 6000 aastat vana. Praegu valitseb siin mnni-puisraba, tkati on ka lageraba ja lveid, rtel siirdesoo. Raba realad on kuivendatud heina- ja karjamaadeks. Keset raba asub 42 hektari suurune kinnikasvanud freesturbavli.

Nii inimese kui ka loomade varaait. Keset kultuurmaastikku asuvas soos on rikkalikud muraka, pohla, mustika, sinika, jhvika ja seente kasvukohad. Seal leidub ravimtaimi, niteks ubaleht ja maralehine huulhein. Ja muidugi on raba mesilaste korjemaa. Aseri valla ainukese soona on Rannu raba kujunenud kohalikule rahvale ka sissetulekuallikaks: sgiseti kib soos seenel-marjul sadu inimesi. On neidki, kes rhutavad, et raba on asendamatu koht, kus koguda elu- ja hingejudu. Rabavaikuses veedetud tunnid annavad tasakaalu, mis aitab vastu pidada juetus kultuur- ja tstusmaastikus ning nrvilistes argiaskeldustes.

Ja veel ks tahk, mis teeb soo kohalikule rahvale asendamatuks: suurem osa valla maid ja metsi on juba erastatud. See 350 hektari suurune riigimaal asuv raba on kui oaas, kuhu vib igaks minna millal tahes.

Aseri vallas on metsa vhem kui riigis keskmiselt. Rannu soo ongi valla suurim metsaala. Siin elavad vi peatuvad rndel linnud, metsloomadele on see piirkonna ainus roheline koridor, mida mda pseb Alutaguse laantest rannametsadesse.

Rannu soo on siit kandi suurim, miljoneid kuupmeetreid mahutav mageveereservuaar.


Mure kodu prast. Soos ktkevaid materiaalseid vrtusi viks otsida ja leida veelgi, kuid see pole peamine. Suurem osa kohalikest inimestest peab sood enda omaks kodu lahutamatuks osaks. Tundlikum maainimene vib kinnitada, et kodupaiga loodus on tal hinges.

mbritsevate plisklade primuskultuur on selle sooga seotud. Soo on toitnud kmneid plvi enne meid, toidab nd ja nii peaks see olema ka edaspidi. Siit varutud toidulisa on puhas ja tervislik, seda pole toodetud ega pakendatud tehastes ega veetud hest maa otsast teise. Selle kttesaamiseks pole investeerinud ei riik ega kski rahajmm, see on maa and ja kuulub maa lastele.

Oma soo kaitseks on moodustatud seltsing, milleks andis allkirja 346 mberkaudset elanikku. Seitse klavanemat ja seltsing tegid avalduse vtta Rannu soo kaitse alla. Juunikuisel Aseri vallavolikogu istungil kneles rahvasaadik Eha Polluks, et vallas on le saja astmaatiku. Kui muule husaastele lisandub turba kaevandamisega kaasnev tolm ja suits, peavad need inimesed oma kodust lahkuma.

Inimesed on juba vsinud vitlemast, ent kinnitavad, et oma soo kaitseks lheksid nad kas vi masinate ette.


Karavan liigub. Turba kaevandamise plaan sai avalikuks kaks aastat tagasi, kui kohalik ajaleht Phjarannik avaldas kuulutuse, et Kivili keemiatstus taotleb luba Rannu turbamaardla geoloogiliseks uuringuks. Klaelanike esindajana prdusin murega Ida-Virumaa keskkonnateenistuse geoloogiaspetsialisti Toomas Nestori poole. Nestor rahustas mind, eldes, et plaanid on vga esialgsed: tahetakse lihtsalt sood uurida ja vaevalt, et keegi ldse kaevandama hakkab. Sama kordus mullu julukuul, kui keemiatstus taotles juba kaevandamisluba. Prdusin siis ka Aseri vallavanema Ott Peneku poole: tema snul olevat juba ammu otsustatud, et turbatootmine tuleb, klaelanikel pole enam mtet sekkuda.

Vahepeal oli Rannu rabas tehtud geoloogiline uuring. Geoloogiakeskuse teaduri Mall Orru ja Kivili keemiatstuse direktori Aleksander Saare koostatud aruanne kinnitati riigi maavarade komisjonis. Komisjon kandis Rannu (Kestla) turbamaardla aktiivvaruna maavarade registrisse. Turba kaevandamist Rannu soos lubavad ka Aseri valla arengukava ja ldplaneering. Keemiatstuse tellimusel tehti maardla keskkonnamju hinnang. Ida-Virumaa keskkonnateenistus peatas selle menetluse, kuni on tehtud NATURA 2000 inventuur.


Kaevandajate plaanid ja valeandmed. Riigi maavarade komisjonile esitatud aruandes on kirjas, et kaevandamine ei mjuta mbruskonna kaevude veetaset, sest need kik on puurkaevud. Tegelikult moodustavad puurkaevud vaevalt kolmandiku mbruskonna veevtukohtadest. Tegime valeandmete kohta avalduse Aseri vallavalitsusele ja Ida-Viru keskkonnateenistusele. Mlemad leidsid, et tegemist on vheoluliste andmetega, mida saab vajaduse korral parandada. Tegime siis avalduse keskkonnaministeeriumile, kes algatas selle kohta uurimise ja uurib siiamaani.

Koos kaevandusloa taotlusega esitasid Orru ja Saar seletuskirja, kus jutuks kaevandamise tingimused ja tehnoloogia. Kaevandusala (349,44 ha) koos teenindusmaaga (17 ha) hlmaks tegelikult kogu looduslikus seisundis oleva raba. mber kaevanduse siliks 50300 meetri laiune metsariba, mis enamalt jaolt kuulub eraomanikele vi tagastamisele. Osa sellest metsaribast on juba lagedaks raiutud. Esimese kaheksa aasta jooksul langetataks mets kogu rabas, kooritaks pinnas ja rajataks magistraalkraavid. Kaevandamisel rakendataks polderkuivendust, nii et kaevandamise lppedes jks soo asemele madal veekogu.

6. veebruaril Kestla klas peetud koosolekul pdsid nii keemiatstuse, geoloogiakeskuse kui ka vallavalitsuse esindajad rahvast taas rahustada ja meelitada. Videti, et kaevandatakse vaid osake soost ja ammendatud vljad rekultiveeritakse kohe. Praegu aga olevat koprad soo le ujutanud ja seal seeni-marju nagunii ei kasva. Talude kaevud mingil juhul kuivaks ei jvat. Sama videti ka juunis, kui Rein Perens ja Mall Orru tutvustasid enda koostatud keskkonnamju hindamise aruannet. Nd videti veel, et rabas ei kasva htegi kaitsealust taimeliiki, ulukeid on harva nhtud ning tuule kiirus on rannakrgendikul keskmiselt kigest 15 m sekundis! Need polnud enam sltumatute ekspertide poolvaled, vaid tisvaled.


Tegelik olukord. Pool Rannu soo kaitse seltsingu tegevusest ongi seisnenud igete andmete kogumises ja ametnikele vahendamises.

Eesti mrgalade inventuur (1997) on seni ainuke teaduslik teos, mis ksitleb meie mrgalade hetkeolukorda kompleksselt ja kus antakse ka soovitusi, kuidas mrgala edaspidi kasutada. Raamatus ksitletakse Rannu sood kui inimtegevusest vhemjutatud ja taastumisvimelist ala. Kiirlevaatusel oli leitud sealt kolm kaitsealust taimeliiki: kollakas tmptipp (Calliergon stramineum), soo-neiuvaip (Epipactis palustris) ja harilik sookpp (Malaxis paludosa). Soovitatakse jtkata traditsioonilist majandustegevust marjakorjamist ning vltida kraavitamist, lageraiet ja turba varumist.


Vesi. Et saada levaadet kaevandamise vimalikust mjust kohalikule veevarustusele, korraldasid Rannu soo kaitse seltsing ja Eestimaa Looduse Fond (ELF) mdunud kevadel sood mbritsevate veevtukohtade levaatuse. he kilomeetri raadiuses uuriti 53 salvkaevu, 15 puurkaevu ja kolme joogiveeallikat. Selgus, et valdav osa salvkaevude omanikke on oma joogivee kvaliteediga vga rahul, muret tekitab hoopis kaevude puatundlikkus. Ligi kolmandiku puurkaevude vesi tunnistati aga ebakvaliteetseks. TT geoloogia instituudist tellitud uurimuse kohaselt vib puurkaevude halva vee phjuseks olla omaaegsete pllumajanduse tootmiskeskuste jkreostus vi on Kivili kaevanduse vesi maasiseselt judnud Rannu piirkonda.

Uurimuse kokkuvttes on eldud: 1982. a. uurimistde tulemusena selgus, et suure tehiskoormusega Purtse je valglas tuleks igati vltida metsade ja soode kuivendamist, mis vhendab veelgi puhta vee varude taastumist. rmiselt vajalikuks loeti kompenseerivate loodusmaastike silitamist ja seda eriti kohalike veeressursside formeerumise piirkonnas. [---] Kogu Ida-Virumaa phjaosas on silinud vhe loodusmaastikke, kompenseerimaks inimtegevuse (kaevandused, tstus, endine pllumajanduslik suurtootmine) negatiivset mju. Seega on kogu Ida-Virumaale oluline kompenseerivate ja puhta vee varusid taastavate loodusmaastike silitamine. heks vimaluseks oleks O Kivili Keemiatstusel jtkata toorme kaevandamist tehismaastikult Oru turbavljadelt, mis muidu ainult saastaksid keskkonda, ja jtta Rannu (Kestla) soo looduslikuks veesilitusalaks.


Loomastik. Uskugem kohalikke looduses liikujaid. Selle aasta augustis lhetas Kivili jahtkond Ida-Viru keskkonnateenistusele kirja, milles viitas Mall Orru ja Rein Perensi koostatud keskkonnamjude hindamise aruandes olevatele valeandmetele. Kirjas seisab: Rannu (Kestla) rabas ja sellega vahetult piirnevas metsas elutsevad psivalt jrgmised ulukid: pder, metskits, rebane, halljnes, khrikkoer, orav, nirk, tuhkur, nugis ja kobras. [---] Sagedased klalised rabas on karu ja hunt; kllaltki sageli on theldatud ka ilvest.

Merikla oja lemjooksul oleme theldanud euroopa naaritsa vi mingi (liik vajab tpsustamist) jlgi.

Suurematest lindudest pesitsevad alal metsis, teder, pldp, kassikakk, kodukakk, kanakull, loorkull ja sookurg. Toiduotsingutel on siin kllalt sagedased klalised kaljukotkas ja hallhaigur. Rnnetel peatuvad rabalagendikel hallhane, rabahane, suure laukhane jt. parved.


Marjad ja kaitsealused taimed. Mdunud kevadel korraldas seltsing rahvamatka Rannu sohu. Vaadati, kui palju sood jb (ei j) kaevandusest le, kuidas vedelevad maas geoloogilisel uuringul langetatud puud ja milliseid sootaimi vib leida. Liiguti mda vanu taliteid. Suurel lagendikul tervitasid matkalisi sookured. Sealsamas kinnitati keha mulluste jhvikatega.

Marju, seekord murakaid, sdi teiselgi seltsingu korraldatud matkal juulis. Selle kigu eesmrk oli nidata loodushuvilistele ja ametnikele Rannu soos kasvavaid kaitsealuseid taimi, mida keskkonnamjude hinnangu aruande jrgi seal polevat. Kaasa tulid Ida-Viru keskkonnateenistuse inimesed, kuid ei htki huvilist Aseri vallavalitsusest ega keemiatstusest. Paaritunnise matka jooksul nhti sadu, kui mitte tuhandeid kahelehise kokeele (Platanthera bifolia) ja kuradi-srmkpa (Dactylorhiza maculata) isendeid.

Leiti ka kaitsealuste taimede II kategooriasse kuuluva liigi sookpa (Hammarbya paludosa) arvukas asurkond soo lneosas, roomavat vilget (Goodyera repens) jt. kaitsealuseid taimeliike.


NATURA 2000. Vastusena kohalike algatusele moodustada Rannu soo kaitseala tellis keskkonnaministeerium TT koloogia Instituudilt Rannu soo loodusinventuuri. Leiti veel kaitsealuseid taimeliike, niteks laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine), harilik koraamat (Gymnadenia conopsea), nsiniin (Daphne mezereum), mets-unapuu (Malus silvestris), ungrukold (Hyperzia selago) ja pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis).

Leiti, et Rannu soo vastab suures osas Euroopa loodusdirektiivi I lisa elupaigatbile looduslikule rabale, mille servaaladel leidub puisniite ja lodumetsa. Eraldi mrgiti endist freesturbavlja, kus kmmekonna aasta jooksul on tekkinud tihe kanarbikukooslus. Tegemist olevat vhemalt Eesti ulatuses ainulaadse juhtumiga. Et kogu Euroopa Liidus otsitakse vimalusi, kuidas prata kuivendatud rabad taas soostuma, vrivat Rannu endine turbavli erilist thelepanu.

Inventuuri kokkuvttes soovitati vtta Rannu soo NATURA 2000 kaitsealaks.


Mned npunited neile, kes tahavad hoida kodukoha loodust. Me ei tea veel, millega see vastasseis lpeb. Ometi on selge, et teatud mttes oleme juba vitnud: need inimesed, kes on avaldanud oma arvamust vi mnel muul moel osalenud kodukoha kaitsel, on vitnud vrikuse. Oleme saanud ka asjaajamiste kogemuse, millest saavad ppida ehk teisedki.

Niisiis, kui armastad oma kodukohta ja tahad seda kaitsta laastava tstuse vi lausa rumaluse eest, siis:

Varu aega, kannatust ja kindlameelsust.

Hangi koopiad kikidest asjasse puutuvatest materjalidest ja tee endale probleem selgeks; hangi pidevalt vrsket teavet. Kontrolli fakte.

Keskendu olulisele. Mida taotletakse? Kes otsustab? Kuidas ennast arusaadavaks teha?

Pea meeles, et ametniku sna maksab ksnes siis, kui on saanud otsusena paberile; esita ka kik enda seisukohad ja avaldused ametnikele kirjalikult.

Otsi tuge kohalikust omavalitsusest ja ametkondadest; palu ELF-ilt juriidilist abi.

Kaasa oma tegemistesse vimalikult palju kohalikku rahvast (korralda koosolekuid, matku jne.).

J asjaajamistes ausaks.

Teavita oma tegemistest meediat.

Rannu Soo Kaitse Seltsinguga saab hendust telefonil 056 686 892 vi aadressil: ahto.kaasik@maavald.ee



Ahto Kaasik
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012