Eesti Looduse fotov�istlus
2006/11



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2006/11
Kalakotkas vajab kaitset

2005. aasta lpuks valmis esimese kategooria kaitsealuse liigi kalakotka (Pandion haliaetus) kaitse tegevuskava aastateks 20062010. Keskkonnaminister kinnitas selle tnavu 26. juulil. Kavas on peale kalakotka bioloogia tutvustuse esitatud ka kaitseks vajalikud tegevused ja rakendusvimalused Eestis. Kokkuvte tegevuskavast juab loodetavasti veel sel aastal trkki Eesti ornitoloogiahingu vljaandes Hirundo Supplementum.

Kotkastele on viimasel ajal ldsuse thelepanu juhitud ha rohkem: artiklid ajakirjades (sh. Eesti Looduses 2003) ja ajalehtedes, liigitutvustused Internetis, Rein Marana filmitud ja Gaviafilmi vlja antud Eesti kotkad DVD-l jne.

Siiski tuntakse kotkaid kllaltki halvasti, eriti Tallinna mbruses. Seda nitas Eesti ornitoloogiahingu LIFE-Nature EAGLELIFE projekti raames tellitud ja Turu-uuringute aktsiaseltsi koostatud uuring, kus peaaegu tuhandest ksitletust arvas kalakotka ra tundvat vaid 22% vastanutest [9].

Siinses artiklis tutvustame kalakotkast ige pgusalt, sest tpsemat infot liigi kohta vib praegu saada kikjalt. Nnda on vaatluse all eelkige ohutegurid, tegevused ja uued uurimisvimalused.

Kalakotkas on Eesti kotkastest vikseim, samas aga eriprase vljangemisega. Hele alapool, tumedad tiivanukid, kirju pea ja mnevrra kajakat meenutav lennupilt aitavad teda teistest kotkastest hsti eristada. Tiibade siruulatus on 145160 cm, kaal emaslinnul kuni 2 kg, isaslinnul umbes 1,5 kg.

Kalakotkas toitub peaaegu eranditult mitmesugusest kalast. Kala ptakse kuni meetri sgavuselt ja mnikord vib kalakotkas seejuures leni vee alla kaduda. Eelistatud on 200300 grammi raskused kalad [4]: suuremaga on raske kaugele lennata ning viksemat pda pole otstarbekas. Kalakotkad vivad saaki pessa tassida le 25 km kauguselt. Soomes on arvestatud kalakotka pevaseks toiduvajaduseks 0,30,4 kg kala [3], rndel olevate lindude pevanormiks peetakse aga 0,5 kg kala [1, 2, 7].

Pesa ehitatakse puu latva: sealt saab hea levaate mbritsevast, juab varem ohtu mrgata, htlasi on lihtsam pesale lennata ja ka poegadel on nii kergem lendamist ppida. Eesti teadaolevast 46 asustatud pesapaigast 36 asuvad mnnikutes (24 rabas ja 12 mineraalmaal), 8 raielangil ja 2 soostunud segametsas. Pesapuu on 42 juhul mnd, kolmel juhul kuusk ja hel juhul kask. Neli pesapuud on kuivanud, kuid kalakotkas kasutab neid meelsasti edasi. Eestis on kalakotkas vtnud tarvitusele ka 14 inimese rajatud tehispesa.

Pesitsema asutakse kohe prast saabumist. Tiskurn koosneb 23 munast ning see munetakse pessa enamasti mai keskpaigaks. Emaslind haub umbes 35 peva, haudumisest vtab vhesel mral osa ka isaslind. Pojad lennuvimestuvad juuli lpus vi augusti alguses.

Kalakotkas on rndlind, jkatte alt ta toitu ktte ei saa. Eesti kalakotkad talvituvad troopilises Lne-Aafrikas, peamiselt Saharast lunas, mned isendid ka Vahemere lneosas. Kalakotkad lahkuvad talvitusaladelt mrtsis, judes phjapoolseile pesitsusaladele keskmiselt aprilli keskpaigaks. Eestisse saabuvad kalakotkad tagasi aprillis, sageli veel enne veekogude vabanemist jkatte alt. Eestist rndab kalakotkas ra ja siit lbi peamiselt augustis ja septembris, vhesel mral ka oktoobris [8].


Kalakotkaid ohustavad tegurid. Kalakotka Phja-Euroopa populatsiooni Eesti asurkond judis mdunud sajandi keskpaigas inimese vaenulike tegevuste tagajrjel kadumise rele. Taastumine algas 1980. aastatel ja kestab praeguseni [5]. Taastumise ja Eesti asurkonna vimalikku lage on prognoosinud ja graafiliselt esitanud Asko Lhmus. Nagu nha, on tema prognoosid osutunud enam-vhem igeks. 2001. aastal 2010. aastaks prognoositud 60 paari oleme kll veidi kiiremini ktte saanud, kuid ldine arvukuse ja produktiivsuse tendents on muutunud graafiku jrgi.

Paljud ohutegurid, mis on aktuaalsed mitmetes maailma piirkondades ja ehk teiste kotkaliikide puhul thtsamad, ei mngi Eestis kalakotka puhul eriti suurt rolli. Nii ei ohusta praegu kalakotka Eesti asurkonda kuigivrd pesitsusaegne hirimine elupaigas, ritsemine munade ja poegadega, lindude tahtlik tapmine, hukkumine elektriliinides, teedel ja kalavrkudes. Samuti ei ole veel probleemiks keskkonnamrgid, kuid pllumajanduse taaselustudes vib mrkide tarvitamine taas suureneda.

Kava koostamise kigus pani tsiselt mtlema tuntud loodus- ja kotkamehe Tiit Randla vide, et Phja-Euroopa kalakotka asum Eestis on thiselt vike ning kik, mis puudutab tema saatust, otsustatakse tegelikult Phjamaades. Kuna meil leidub sobivaid elupaiku vhe ja kalavarudki kehvas seisus, on Eesti kalakotkale koloogiliselt nn. mlgasala ning meie kalakasvandused ja tehispesade rajamine koloogiline lks.

Paraku on see tsi ning ehk ohustame ajutise headusega koguni kalakotka kekiku. Niteks kui Jrvere kalakasvandus aktiivselt ts oli, kogunes 2005. aastal selle lhedusse veel kolm paari kalakotkaid. Tnavu olid kahe paari pesad asustamata, nagu ka kaks kaugemal asuvat pesapaika, mille linnud kalakasvandusest poegadele toitu viisid.

Teadaolevate pesapaikade hvimine majandustegevuse kigus pole olnud viimasel aastakmnel samuti kuigi terav probleem. Tenoliselt satuvad hvimisohtu seni leidmata pesapaigad, mis asuvad erametsades ja riigimetsa laamades.

Peamine kalakotka arvukust ja levikut piirav faktor on elupaikade ja sobivate pesapuude vhesus ning pesade hvimine looduslike tegurite tttu. Tormid lhuvad looduslikest pesadest igal aastal kolmandiku. Kui torm satub pesitsusperioodile, siis on ohus ka jrelkasv.


Tegevuskava liigi kaitseks koosneb kuuest valdkonnast: elupaikade kaitse; seire ja uurimine; jrelevalve ja psielupaikade arvestus; koolitus ja tutvustamine; rahvusvaheline koost; liigi kaitse tegevuskava uuendamine. Esmathtsad on kaks esimest valdkonda. Seire ja uurimine on vga oluline seetttu, et jlgides aastate vltel asurkonna kekiku, saab teha jreldusi kotkaste kaitse kohta.

Elupaikade kaitse hlmab uute pesapaikade otsinguid ja nende kaitse alla vtmist, pesade juures kaitsereiimi tagamist, sobivates pesitsuspaikades pesaehituseks sobilike puude hoidu ja vajaduse korral tehispesade ehitamist.

Ulatuslikum tehispesade projekt on lpule judmas, kuid igal aastal oleme siiski kriitilistesse kohtadesse ehitanud tehispesi. See thendab kohtadesse, kus kalakotkad on aastaid proovinud pesitseda, kuid pesa on igal suvel lagunenud ning seetttu pole suudetud jrglasi lennuvimeliseks kasvatada.

Tnavusel aastal alustasime koosts Eesti Plevkivi ja RMK-ga projekti, kus ehitasime juba metsastatud aherainemgedele kolm tehispesa kalakotkastele, et jlgida kaevandustehnika mju praegustele pesitsuspaikadele ja nha kotkaste valikueelistusi, kui neil on midagi valida. Ootame pnevusega jrgmist kevadet, et tulemusi nha. On muidugi risk, et tehispesade tugevus ja korraprasus meelitab linde pesitsema tehisvormidele, eesktt elektripostidele ja ehitistele nagu Lne-Euroopas [6]. Seal on seda tinginud looduslike pesapaikade vhesus. Ehitades tehispesad inimasustamata metsaaladele ja rabadesse, anname usutavasti kalakotkale vimaluse kauem elada temale loomuprases keskkonnas.


Uuringud GPS-saatjate abil. Kui mdunud aastal said ajakirjanduses staarideks raadiosaatjatega must-toonekured Tooni ja Jaak, siis tnavu oli vimalus GPS-saatjad kinnitada kahele kalakotkale, et uurida nende liikumist saagiotsinguil, samuti fikseerida saabumist pesitsusalale ja siit lahkumist ning nha, kuhu meil pesitsevad kalakotkad talvituma lhevad jne.

Saatjad paigaldati ajal, mil pesapaikade igaaastane inventuur oli lppenud. Seetttu saime ka muid teadmisi, mis paraku polnud rmustavad.

Tavaliselt kime pesapaiku vaatamas ks kord aastas just enne poegade lennuvimestumist. Arvasime, et enamik poegi asub teele luna poole. Selle aasta kogemus nitas aga muud. Kolmes pesapaigas viiest, kus hiljem kidi, oli poeg vi pojad hukkunud, kas siis kanakulli, kassikaku vi muu teadmata rvli s lbi. nnetuseks sai hukka ka saatjat kandev noorlind Mati, kelle maised jnused leidsime raadiosignaali abil tema kodurabast.

Puhatu maastikukaitsealal elutsenud saatjaga emaslind Maria on aga meile juba andnud vrt infot lahkumisaja, rndetee ja talvituspaiga kohta. Maria on end talveootele seadnud Kongo jel ekvaatori lheduses.

Huvilistele on abiks meie Kotkaklubi koduleheklg http://www.kotkas.ee/



1. Cramp, S., Simmons, K. E. L. 1980: Handbook of the Birds of Europe, the Middle East and North Africa. Vol. 2. Hawks to Bustards: Oxford University Press, Oxford.

2. Gensbl, B. 1984: Birds of Prey of Britain and Europe, North Africa and the Middle East: Collins, London: 265270.

3. Hkkinen, I. 1977: Food catch of the Osprey Pandion haliaetus during the breeding season: Ornis Fennica 54: 166169.

4. Hkkinen, I. 1978: Diet of the Osprey Pandion haliaetus in Finland: Ornis Scandinavica 9: 111116.

5. Lhmus, Asko 2001: Ospreys Pandion haliaetus in Estonia: a historical perspective: Vogelwelt 122: 167171.

6. Meyburg, B. U., Manowsky, O. & Meyburg, C. 1996. The Osprey in German: its adaption to environments altered by man. Bird, D. M., Varland, D. E., Negro, J. J. (eds.). Raptors in human landscapes. Academic Press, San Diego: 125135.

7. Poole, A. F. 1989: Ospreys. A natural and unnatural history: Cambridge University Press, Cambridge.

8. Randla, Tiit 1976: Eesti rvlinnud. Kullilised ja kakulised: Valgus, Tallinn: 7780, 8692.

9. www.kotkas.ee/failid/Sots.%20uuringud%20I%20osa.pdf



Riho Mnnik
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012