Eesti Looduse fotov�istlus
10/2002



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artiklid EL 10/2002
Kaotused ja ksitavad vidud: vaidlused Rannu (Kestla) raba le

Et hinnata he soo vrtusi, tuleb seda vaadelda osana tervikust piirkonnast, kus ta asub. Rannu (Kestla) raba paikneb Ida-Virumaa loodeservas, seeprast teeme kigepealt selgeks, kuidas on lood turbavarude ja -kaevandamisega seal kandis.

Mistliku majandamise korral saaks Oru turbavljadelt koguda aastas kuni paarsada tuhat tonni turvast, ent eelmisel aastal kaevandati vaid 5,9 tuhat tonni. Niisiis on need maakonna suurimad turbavljad praegu samahsti kui kasutuseta. Eesti eluga meedia kaudu kursis olevatel inimestel seostuvad Oru turbavljadega teated rabaplengute ning nendega kaasneva husaaste kohta. Riigil tuleb kulutada sna kopsakaid summasid plengute kustutamiseks Ja nd siis soovib Kivili Keemiatstuse O avada veel he turbatootmisvlja Aseri lhedal asuvas Rannu e. Kestla rabas.

Looduslik tasakaal. Kuigi rohkem kui poolt Ida-Virumaast katab mets, on just Aseri mbrus pris lage metsasus vaid 1015%. Ulatuslikku pllumajandus- ja tstusavamaastiku ilmestavad siin vaid Rannu raba mbritsev sna kitsas metsariba ja klindi alusele varjunud metsakaitsealaks pakutud puistu. Ka soos valdavad rabamnnik ja puisraba.

Kui melda Aseri mbruse kultuur- ja tstusmaastikele tervikuna, siis vrib thelepanu veel soost edelasse jv puisniit. Selle kpalisterohke prandkoosluse taastamiseks piisab vaid sellest, kui raiuda maha noored haavad ja seejrel ala korrapraselt niita. Teine puisniit asub soo kirdeservas, kus peale kpaliste kasvab ka mets-unapuu.

Kohalikule rahvale on see soo ning mbritsevad looduslikud ja prandkooslused koht, kus kia mustikal, pohlal, murakal ja jhvikal vi lihtsalt lgastumas.

Taastuv sookooslus. Lausa teaduslikku huvi pakub Rannu raba keskel veerandsada aastat tagasi maha jetud ligikaudu 40 hektari suurune freesturbavli. Kui veel kmmekond aastat tagasi oli see sna hreda taimkattega, siis nd on pilt tundmatuseni muutunud: vljad on lausaliselt kaetud tiheda kanarbikuga, 1015 meetri krguste kaskedega palistatud dreenikraavide servades leidub juba turbasamblaid. Paljudes Euroopa Liidu riikides otsitakse pingeliselt vimalusi, kuidas panna kuivendatud rabad taas soostuma [1]. Ma pole helgi teisel meie vanal turbavljal ninud nii hoogsat taastumist. Selle ala edasine areng ei paku huvi mitte ainult meile, vaid ka kolleegidele Lne-Euroopas.

Ettevaatust! Allikas rabas. Lnepoolse rabaosa keskel vljub allikana soopinnale surveline toitainerikas phjavesi. Seal likub rabasse kuni selle loodeservani peaaegu paarisajameetri laiune puis-siirdesoo riba, kus muu hulgas kasvavad kpalised (harilik koraamat, kuradi-srmkpp, soo-neiuvaip, sookpp, roomav vilge) ning lopsakas rohurindes leidub ka allikasoodele omast raudtarna.

Keset raba vljuv allikas peaks tegema valvsaks iga hdrogeoloogi: paikneb ju Rannu raba lhelise dolomiidistunud lubjakivi levikupiirkonnas ehk teisisnu karstunud alal, kus phjavee liikumine vib olla sna raskelt tabatav.

Kuivendamise mte on teadagi suurendada ravoolu. Kui aga allikas on seotud Ordoviitsiumi veekompleksiga, siis vib selle avamise tagajrjel tepoolest aset leida pikutes harva ksitletav juhtum veetase mbruskonna kaevudes alaneb. Hiljuti kuulsin, et Hdemeeste kandis langes liivakarjri ammendamisel veetase mbruskonna talukaevudes kuni poolteist meetrit.

Kas turba kaevandamine Rannu soost end tasub? Tundub kll loogiline, et Kivili keemiatstusel on majanduslikult kasulikum kaevandada turvast Kivili linna lhedal paiknevast Rannu soost, kui vedada seda Oru turbavljadelt. Ent Eesti riigis kehtiv sstva arengu seadus on ju ka majandustegevuse alus. Antud juhul ptakse seda seadust rikkuda vi vhemalt mitte arvestada. Kui keegi tahab vita, et turba vedu pisut kaugemalt tekitab ettevttele majanduslikke raskusi vi ehk isegi pankrotiohu, siis hda phjus on siiski ilmselt milleski muus.

Uppsala linna (Rootsi) ktteks kasutatav turvas tuuakse raudteel kinnistes konteinerites kohale 200 km phja pool asuvalt turbavljalt, kusjuures turba kaevandamise ja veoga tegelev firma teenib kasumit. Kivili ja Oru turbavljade vahekaugus on vaid 4050 km.

he llatava fakti sain veel teada septembri algul Prnus toimunud rahvusvahelisel nupidamisel, kus ksitleti aiandusturba kaevandamisega seotud keskkonnaprobleeme. Oma ettekandes Eesti turbavarude uurimisest nitas kolleeg Mall Orru tabelit Rannu soo turbalasundi kohta. Sealt vis vlja lugeda, et ligi meetrise vaid ekspordiks mineva vhelagunenud sfagnumturbakihi all lasuva kuni kolmemeetrise ktteturbaks sobiva hstilagunenud turbakihi tuhasisaldus vib (vhemalt paiguti) olla llatavalt suur 1013%.

Olen kuulnud, et sellele turbale tahetakse lisada veel plevkivituhka ja siis ktteturba nime all tarvitada vi maha ma. Mullu mgis olnud proovipartii kvaliteet oli pehmelt eldes nigel. Sellist kraami tootev firma vib kll pankrotti minna. Kes maksab kinni kahjud? Kardan, et need jvad eelkige oma soo kui loodusvrtuse kaotanud kohalike elanike kanda. Siin peaks otsustavalt sekkuma riik, kelle kohus on seista hea loodusvarade sstliku kasutamise eest.


1. Raeymaekers, Geert 2000. Conservisng mires in the European Union. Actions co-financed by LIFE-Nature. Ecosystems LTD. Luxembourg, Office for Official Publications of the European Communities.

2. Ramst, Rein 1997. Lppes Eesti turbatootmisalade inventariseerimine. Eesti Turvas, 1/2: 1719.

3. Maavarade register: registrikaart nr. 198 ja EMK protokoll nr. 9955 21. detsembrist 1999. Tallinn.


Mati Ilomets (1950) on sooteadlane, TP koloogia instituudi vanemteadur, maastikukoloogia osakonna juhataja.



Mati Ilomets
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012