Eesti Looduse fotov�istlus
2008/2



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Aasta puu EL 2008/2
Jugapuud meil ja mujal

Jugapuude perekonna kige laiemalt levinud liik harilik jugapuu juab Eestis oma levila kirdepiirile. Meil kasvab neid metsades suhteliselt vhe, nii et paljud inimesed pole hariliku jugapuuga tema looduslikes kasvukohtades ilmselt kohtunud. Ta on kuuse, mnni ja kadaka krval meie neljas kodumaine okaspuu. Kindlasti on jugapuud aga silma jnud haljastuses ja vhemasti ilukirjandusest tuntud niteks jugapuuvibude tttu.

Eri ksitluste jrgi kuulub jugapuu perekonda 810 liiki, mis on looduslikult levinud nii Euroopas, Aasias, Phja-Aafrikas kui ka Ameerikas. Neist kige sagedam on ka meie metsades kasvav harilik jugapuu (Taxus baccata), kes on levinud Euroopas, Aasias ja Phja-Aafrikas. Prineb ta Ida-Aasiast, kust ta on mitme kliimaperioodi vltel judnud meie aladele.

Perekonda kuuluvad peale hariliku jugapuu veel looduslikult Aasias levinud idajugapuu ehk teravaokkaline jugapuu (T. cuspidata), hiina jugapuu (T. chinensis, mned sstemaatikud on pidanud seda varieteediks, mitte liigiks), tiibeti jugapuu (T. fuana), sumatra jugapuu (T. sumatrana) ja himaalaja jugapuu (T. wallichiana). Phja-Ameerikas kasvavad kanada jugapuu (T. canadensis), lne- ehk lhiokkaline jugapuu (T. brevifolia) ja florida jugapuu (T. floridana). Aiandusest on teada ka vrd- ehk keskmine jugapuu (T. x media), hariliku ja idajugapuu hbriid.

Klmakindlad on meie oludes idajugapuu ja vrdjugapuu ning paljud mitmesuguse kuju ja roheliste ja isegi kuldkollaste vrvitoonide ning kirjude okastega kultivarid. Haljastuses kasutataksegi meil ennekike idajugapuud, kes talub pakast paremini kui harilik jugapuu.

Harilik jugapuu on ks vanimaid ndisaja okaspuid. See puu hakkas liigina eristuma umbes 65 miljonit aastat tagasi kriidiajastu lpul. Imetlusvrne on jugapuude pikaajaline areng, erakordselt suur elujud ja kohanemisvime. Siiski on selle reliktse liigi levik olnud varem palju laialdasem, samuti on kunagi kasvanud suuremaid eksemplare. Praegusaja Euroopa vanim, Fortingalli kirikaia jugapuu, asub otimaal Argyllshireis ja tema vanuseks on hinnatud kuni 5000 aastat.

koloogiliste tingimuste ja inimmju tttu on hariliku jugapuu areaal ndisajal killustunud ja ahenev. Euroopas leidub jugapuumetsi harva, kasvualad on valdavalt vikesed, mnes leiukohas on alles vaid ksikud puud.

Eestis oli jugapuu subatlantilisel kliimaperioodil umbes 8002500 aastat tagasi veel kikjal levinud [40, 31]. Siis ulatus ta kasvuala Kesk-Soomeni. Mandrilt Kodaverest on prit rahvaprane tlus: Jugapuu one vintske, krnikline puu, mes painub. Vaevas viisi kasnud. Ega puu vib lla jugapuu. [43] Praegu on jugapuu Eestis looduslikes kasvukohtades alles peamiselt Lne- ja Loode-Eestis, kus on ka tema levikuala kirdepiir. Euroopas kasvab harilik jugapuu kige paremini pehmete talvedega rannikualadel, kaugel sisemaal leidub teda harva [12].

Harulduse tttu kuulub harilik jugapuu Eestis kaitstavate taimede teise kategooriasse. Nii meil kui ka naabermaades Soomes, Venemaal, Ltis ja Leedus on ta kantud ohustatud liigina punasesse raamatusse.

Teaduslikku nimetust Taxus kasutas juba Julius Caesar. Liiginimetus baccata tuleneb ladinakeelsest snast bacca marju kandev, kuna jugapuu viljad meenutavad marju.

Gustav Vilbaste toob Eesti taimenimetuste raamatus vlja, et puu eestikeelne nimetus on tekkinud kirjakeele (tlkekirjanduse) mjul. Rahvaprastest nimedest on levinumad juhapuu ja kodarapuu. Nimetus kodarapuu viitab sellele, et temast on tehtud vankriratta kodaraid [44]. Eestikeelne nimetus jugapuu vib prineda kirjanduse andmeil aga ka sellest ajast, kui jugapuu vrtuslikku puitu kasutati vesiveskite vesirataste lekandehammaste valmistamiseks. Krvuti jugapuuga on kibel olnud ka jahupuu ning kirjanduse mjul taksus.

Kirjanduse andmeil vib jugapuu siinmail kasvada kuni 15 m krguseks tiheda laikoonusja vraga puuks. Hiiumaal ja Saaremaal on teada 1112 m krgusi jugapuid. Ltist on teateid

18 m ja 20 m krguste isendite kohta [32].

See haruldane puu vib olla kujult vga mitmekesine, neid on maalikooli lipilaste uurimistdes nimetatud niteks puukujulisteks mis on enim levinud vorm , psakujulisteks ja harva ka roomavateks isenditeks.

Oksad on peened ja asetsevad mnnasjalt. Sageli areneb mitmeladvalisus [23]. Tvel ja okstel leidub rohkesti uinuvaid pungi. Koor on pruunikashall, huke, noores eas sile, hiljem pikisuunas lhenev.

Metsas vib vahel nha noorte jugapuude koorekahjustusi, mille phjustajateks on arvatavasti metskitsed ja pdrad. Ltimaalt Sltere looduskaitsealalt on kirjanduse phjal teada, et metsloomad svad jugapuu oksi arvatavasti ravi eesmrgil, et seedetraktis parasiite hvitada [32].


Jugapuu on meie puudest kige varjutaluvam. Oma kasvukohtades eelistab ta metsa varjavat kaitset. Peamiselt kasvavad harilikud jugapuud tnapeval Lne-Eestis tiheda kuuse-segametsa all. Nii meil kui ka kirjanduses toodud fotodel on ta sageli luuderohu naaber.

Mullastiku suhtes on harilik jugapuu kllaltki nudlik, eelistatud on viljakad huumusrikkad mullad. Ta kasvab ka vrsketel leetunud liivsavikatel muldadel, kui all on lubjarikkamad kihid. Eestis kasvab jugapuu kige sagedamini meie suurimatel meresaartel, tihti rannaastangute lhedal. Mandril leidub jugapuid endise Nva metskonna maadel. Sageli on jugapuude lheduses allikad, ojad vi kraavid.

Looduslikes kasvukohtades lageraietele vi tormiga maha langenud puudele ette jnud jugapuud on osaliselt ellu jnud, sageli kiratsevad nad kaua prast turbe kadumist ja valgusolude jrsu muutuse vi mehaaniliste vigastuste tagajrjel. Suure osa jugapuude hukkumise phjuseks ongi viimastel aastakmnetel olnud kas neile langenud naaberpuud, muutunud veereiim ning hoolimatult tehtud vi tegemata jetud metsamajandustd.

Rngim torm, mis sai paljudele Tahkuna jugapuudele saatuslikuks, ltsus 6. augustil 1967, kuna seal langesid maapinnalhedase juurestikuga kuused hulgaliselt jugapuudele peale ja hukutasid hinnanguliselt ligi kolmveerand meie selle kasvukoha loodusharuldustest. Kahjustused suurenesid veelgi 1968. ja 1969. aasta tormide tttu [18, 36].

Jugapuu arvukus on metsanduslipilaste uurimistde andmetel viimastel aastakmnetel vhenenud nii Saaremaal kui ka Hiiumaal, leidub aga ka teisi hinnanguid, mille jrgi videtakse jugapuu seisund olevat hea [18].


Jugapuu paistab teiste kodumaiste puuliikide seas silma oma kauni tumerohelise likiva okastikuga ja rmsavrviliste punaste marikbidega, samuti lheroosat vrvi tihke puidu ja vrdlemisi pika eaga [29].

Okkad on pealt tume- kuni mustjasrohelised, alt vhe heledamad tuhmrohelised, 23,5 cm pikad ja 22,5 mm laiad, htlaselt teravnenud tipuga, vaigukikudeta ja psivad puul 48 aastat [22]. Vra laosas paiknevad okkad spiraalselt, varjus olevatel vrsetel on nad kamja asetusega.

Harilik jugapuu itseb aprillis-mais, ta on tuultolmleja. Venemaal on teda nimetatud heaks meepuuks [19]. Rootsist prit teate kohaselt hindavad mesilased jugapuu ietolmu vhesel mral [2].

Isasied ja emaskbid kasvavad harilikult eri puudel [11]. Huvitav on ra mrkida Ltimaalt prit teadet, et muidu kahekojaline jugapuu vib erandjuhul le minna hekojalisusele ehk hel puul arenevad nii isasied kui ka emaskbid. Samuti vivad kujuneda seemneteta, partenokarpsed viljad [32].

Seeme valmib sama aasta sgisel. Kirjanduse andmeil viljub ta igal aastal ja kllaltki rikkalikult [23], kuid metsas neb looduslikku jrelkasvu suhteliselt harva. Noorte jugapuude elu segavad niteks metssead, kes metsa all maad songivad, vi metskitsed, kes puukeste latvu ja oksi svad.

Selle puuliigi seemner ehk arill on kausjas ja oranpunane, valminud vili munajas, otsast avatud. Seemner on mahlakas ning maguslge maitsega ja ehkki ainsana kikidest taimeosadest puudub viljalihas mrgine alkaloid taksiin, ei maksaks inimestel seda siiski sa.

Jugapuu vilju svad meeleldi rstad [24], siidisabad ja tihased [29]. Kuna lindude seedetrakti lbivad seemned kiiresti, siis ei saa nad selle ajaga mrgistust, vaid aitavad kaasa jugapuude levimisele. ksiti paljuneb jugapuu looduslikes elupaikades ka iseklvi teel ja pisinriliste kaasabil [41]. Ta uueneb hsti ka knnuvsudest.

Sageli paljundatakse teda ka pistokstest, mis juurduvad vrdlemisi hlpsasti igal aastaajal, eriti kiiresti aga sgistalvel oktoobrist aprillini, kige aeglasemalt juulis ja augustis. Harvem paljundatakse jugapuud vrsikutest.

Et saada vrtuslikku tarbepuitu, on teda kirjanduse andmeil Euroopas istutatud juba vanadel aegadel. Lihtsa vegetatiivse paljundamise iserasust visid mrgata juba rndhimud, kes jugapuu puitu kasutasid. Sel moel vidi teda levitada laialdastel aladel. Jugapuu oli keldi rahvaste pha puu, nende phad hiiesalud olid tenoliselt loodusliku pritoluga [18].

Teatavasti on ajaloos edukamad olnud need inimrhmad vi hiskonnad, kelle ksutuses on olnud paremad triistad ja relvad ning kellel on olnud mitmekesisem ja rikkalikum toidulaud. See omakorda on sltunud eesktt kohalikest loodusoludest [5, 18].

Pliniuse jrgi said jugapuust valmistatud karikatest joonud inimesed mrgituse ja jugapuu puiduga ttavatel puunikerdajatel ilmnesid nahakahjustused (dermatiit ehk nahapletik) [42, 41]. Selle puiduga kokku puutunud inimestel on ka hilisematel aegadel theldatud nahaallergiat.


Jugapuu seeme, vrsed, okkad, koor ja kuigivrd ka puit on mrgised. Vilja ja okaste mrgisust on Eesti-, Liivi- ja Kuramaal mrgitud juba 1852. aastal [46].

Vikelastega peredel ei soovitata seetttu ahvatlevate viljadega jugapuid koduaias kasvatada [8]. Juba mne seemne smine vib nii inimestel kui ka loomadel lhikese ajaga esile kutsuda raske mrgistuse ja lppeda traagiliselt. Kirjanduses hoiatatakse, et kui siiski on le viie seemne sdud, tuleb inimesele koos joogiveega anda puustt ja prduda kiiresti arsti poole.

Mrgisuse tttu tuleb hoolitseda selle eest, et jugapuu oksi ja marju ei sks koduloomad ega linnud. Eriti tundlikud on hobused, kllap seetttu raiusidki Lti ja Leedu talupojad kunagi oma metsadest jugapuid vlja [32].

2006. aastast on Rootsist teada kaks loomade mrgistuse juhtumit: veebruaris suri Trolle Ljungby hirveaias 15 hirve metsa alla pletamiseks viidud jugapuuokste smise jrel [4]. Septembris suri seitse lehma Hssleholmi lhedal, kuna keegi oli koduaiast ligatud kuuse-, elupuu- ja jugapuuoksad mtlematult karjamaale toonud [17].

Harilik jugapuu on vga aeglase kasvuga, eriti noorelt. Vga pikaealine liik, vib saavutada vanuse 2000 (4000) aastat. Ainsa kodumaise okaspuuna puuduvad jugapuul vaigukigud ja vaik.

Puit on kauni vrvusega, kva, suhteliselt raske, sitke, vastupidav, keskmiselt kuni raskelt tdeldav, hsti lihvitav ja poleeritav, kuid halvasti liimitav (likas) [6].

Puit on vga vastupidav ka hus lagunemisele, hinnatud kui vrispuit tisleri-, treimis- ja nikerdustdeks. Tihedus hukuivalt kuni 782 kg/m. Sobib instrumentideks, piibukahadeks, mustaks vrvitult aga eriti poleerimiseks. Aastarngad iseloomulikult kitsad. Llipuit on punakaspruun, maltspuit kitsas, valge vi kollakasvalge [34].

Lbi aegade on temast tehtud mitmesuguseid tarbeesemeid. Jugapuu puit on suurepraselt sobinud treitoodeteks, vrismbli, spooni ja puupuhkpillide ning keelpillide valmistamiseks.

Kllap teadmatusest on jugapuu mrgisest puidust mnikord tehtud isegi sgiriistu ja toidunusid ning muid esemeid. Niteks on Interneti vahendusel mdud jugapuupuidust vestetud vinugasid [37]. Vga kaua on jugapuu olnud hinnatud mblimaterjal Euroopa aadlilossides. Tnapevalgi leidub jugapuust mbliesemeid, nagu kapid, toolid, kirjutuslauad jms. Kauni, kuid mrgise puidu tttu sobib ta siiski ksnes mbli ja iluasjade, mitte toidunude tarbeks.

Arheoloogiakirjanduses on ra toodud Euroopas Inglismaal Yorkshireis 1963. aastal leitud vanim nn. Ferriby-laev, mille vanuseks on hinnatud 20301780 a. e.m.a.

Laev on ligi 15 m pikk ja 2,5 m lai, ehitatud eriti laiadest tammelaudadest, mis olid jugapuuokstega kokku tmmatud. Laev mahutas 2 x 9 sudjat ja arvatavasti oli tal ka mast.


Jugapuupuitu on ka Eestis mitut moodi tarvitatud. Puut ajalugu ja sealhulgas jugapuu kasutust on meil phjalikult uurinud Ants Viires, ks selle ala paremaid tundjaid. Tema vitel sobib sellest puidust teha ennekike tarbeesemeid, mille puhul on oluline tugevus, sitkus ja vastupidavus. Niteks on temast valmistatud reha- ja kkepulki, vesirataste hambaid, rattakodaraid, vankritelgede detaile, paadivaiasid, koos tammelaudadega vdilisi ktkannusid, vrguuisid, aga ka muusikainstrumente [43].

Palju kulus neid aiateivasteks. Kasutati ka saunavihtadena sgeliste raviks. Ilupuuna on saartel nii maal kui ka linnas koduaedades kasvamas vanu suuri jugapuupsaid [29]. Kauni vljangemise tttu on tema okstest tehtud prgi ja nendega kalme ehitud.


Jugapuust odad, piigid, vibud, ammud, nooled. Vanimaks jugapuust tehtud tarbeesemeks on tunnistatud oda, mis on umbes 150 000 aasta vanune [11, 18].

Euroopa vanimad vibukttide kujutised on leitud koopamaalingutelt Prantsusmaalt ja Hispaaniast. Jugapuupuidust on valmistatud vibusid ja nendega ktitud juba kiviajal [ 9].

Vanimad Saksamaal leitud puidust nooled ja vibuosa on dateeritud umbes 11 000 aasta vanusteks. Need leiti Schleswig-Holsteini maakonnast Stellmoori laagripaikadest, kus neil kaugetel aegadel peatusid phjaptrade ja ka rgveiste kttijad. Muistsete kttide jaoks oli vibu vga oluline triist, millele viitab ka asjaolu, et vibud olid hoolikalt ja mitmel viisil tdeldud. Peale puidu kasutati vibude valmistamisel loomasarvi, luumaterjali, sooni.

Vibud olid levinud paljudes maades, hiljem arendati neid edasi ja kasutati sjariistadena koos ambudega kuni 19. sajandini [9]. ksiti tehti jugapuupuidust ka piike, mida lks vaja rtliturniiridel. Tnapeval kasutatakse vibu ja nooli laialdaselt nii jahipidamisel kui ka vibuspordis, kuigi ndisaegsed materjalid on jugapuud tugevasti krvale trjunud. Moodsate vibude puhul tarvitatakse jugapuupuitu vhesel mral ja tihti koos teiste materjalidega.

1991. aastal leidis Saksamaa pritolu matkamees Helmut Simon 3200 meetri krguselt Alpi mestikust Austria ja Itaalia piirialalt tzi orust umbes 5300 aastat tagasi mgedes hukkunud mehe, keda maailm tunneb Jmehe nime all. Ta oli liustikujst vlja sulanud. Jugapuust vibu ja osa nooli polnud lpuni viimistletud; mgedes rndamiseks vajalike esemete hulgas oli tal htlasi kaasas jugapuust kepidemega ja vaskteraga kirves. Seda eelmise sajandi ht kige enam ldsuse thelepanu plvinud leidu saab tulevikus loodetavasti koos teaduslike selgitustega nha statsionaarses muuseumis, praegu kuulub leid Luna-Tirooli provintsimuuseumi kollektsiooni [15, 25]. Legendaarsel Robin Hoodilgi olevat olnud jugapuust vibu. Vana saksa primuse jrgi on jugapuul olnud deemonitevastane jud [45].


Pillidest. Euroopa lautomeistrite hll asus Luna-Saksamaal Lechi je res Fssenis, selle kohta on teateid juba aastast 1430. Kaks olulist phjust selleks olid hea asukoht ja hea juurdeps thelepanuvrselt kvaliteetsele puidule: alpimetsades kasvasid aeglaselt sellised pillimeistrite hinnatud puuliigid nagu vaher, mnd, jugapuu, torkav kuusk, pirnipuu ja pappel. 16. sajandi esimesel veerandil algas lautode meisterdamise teline itseaeg. 1562. aastal kehtestati pillimeistritele tsunftikord, mis aitas pillide kvaliteeti tagada, konkurentsi piirata ja hinnad krgel hoida.

1609. aastal veeti jugapuupuitu ulatuslikult vlja. Selle haruldase ja ihaldusvrse puidu kitlemine ja mk olid rangelt reguleeritud, sageli lausa monopoliseeritud. Tegelikkuses tuli ette, et Inglise armee jaoks pikkade vibude tootmiseks kokku ostetava jugapuupuidu eest maksti enam, kui pillimeistrid pakkuda said, seega tuli neil konkureerida relvatstusega.

ks tuntumaid pillimeistreid oli 1590. aastal sndinud Raphael Mest. Alles on kolm tema valmistatud ja omal ajal vga krgelt hinnatud lautot. Rootsis Linkpingis on silinud jugapuust phjaga lauto, mille sees on trkitud nimesilt tekstiga Raphael Mest in Fiessen, Imperato/del Misier Michael Hartung in Pa-/dua me fecit, Anno 1633 [38].

Vana saksa primuse jrgi on jugapuul deemonitevastane jud. Carl von Linn (1745) on maininud, et Rootsis Smlandi maakonnas on jugapuud keedetud vees ja saadud tmmisega ravitud sgelisi [26].


Ruunikirjad. Jugapuu sajandeid kestnud olulisus aimub ka selle phjal, et ruunikirjades on tema jaoks tarvitusel eraldi mrk.


Yr [R, e] Idegran (jugapuu)

EOH, IHWAR, EHWASS

Jugapuud ja ka puud thistav ruun. Sellega mrgiti jahti ja maa(ilma)devahelisi reise. Nimetatud ruunimrk smboliseerib mehega seotud msteeriume ja on tihedas seoses meessoo esindajatega. Knealune ruun thendab maailma telge, mis ulatub elu ja surma piirile. Jugapuu on seega nii elu kui ka surma ja tapva smbol. See on jahi ja vibukttide ruun. hes ennustuses viitab ta sihikindlusele ja oma jahimaade omamisele. Ruun kirjeldab puid ja metsikut loodust, kust vime meile veel tundmatu kohta teadmisi ja tarkust ammutada [28, 33].


Soomes on jugapuid silinud Ahvenamaa (land) saarestikus [10]. Venemaa Fderatsioonis leidub harilikku jugapuud Kaliningradi oblastis.

Ltis kasvab harilik jugapuu mere lhedal rannikualadel Ainaist Rucavani. Siin on jugapuu oksi kasutatud hulgi prgade valmistamiseks. Leidub ka viiteid, et jugapuudest on tehtud surnuaiale riste. Suurt kahju on teinud nn. kollektsionrid, kes on noori jugapuid nende looduslikest kasvukohtadest ra viinud. Sadu puid on metsast mber istutatud, et uurida nende paljundamise vimalusi, paljud neist on hukkunud vi jnud kiratsema [32].

Leedus on jugapuid teadaolevalt kasutatud nidumise puhul, sellest on ta saanud rahvaprase nime nidusepuu. Mistetavalt oli niduse ja kttemaksu msteeriumi phjuseks jugapuu toksilisus, s.t. vimalus kasutada mrki kaheti: heade kavatsuste korral sai temast rahvameditsiinis abi mitmesuguste haiguste ja tbede vastu, ent kurjade mtete korral mrgitati jugapuupeekris pakutava veiniga. Leedus surid looduses kasvavad jugapuud 20. sajandi jooksul vlja [12], peamiselt lemrase okste murdmise ja lausa maha raiumise tttu: nii vlditi mrgitamise ohtu koduloomadele. Teistel andmetel registreeriti viimased 3 jugapuud Trakai lhedal 1863. aastal. Ka Valgevenes on jugapuu looduslikes kasvukohtades hvinud. Rootsis on jugapuu kige haruldasem kodumaine okaspuu, kasvab peamiselt rannikualadel ja Gotlandil ning mitmel teisel saarel. Taanis on vaid kaks kodumaist okaspuud: jugapuu ja kadakas.


Jugapuu on tnuvrne taim haljastuses. Rohkete uinuvate pungade tttu nii tvel kui ka okstel talub jugapuu hsti krpimist ning muutub tihedaks [35]. Varjus kasvab ta meelsamini kui tisvalguses. Valgusrikkas kohas tuleks ta seemnest kasvama panna. Lagedal ja valguse kes vivad jugapuud kahjustada talveklmad. Ka ere kevadpike ja veel klmunud maa vivad jugapuule saatuslikuks osutuda. Aia varjatud osas vi varjukangastega kaitstud jugapuu vib ka mandril sirguda sna krgeks. Kindlam on aga valida madalad ja laiuvad psakujulised isendid, sest lumikate kaitseb neid talveklma eest. ldiselt on jugapuu aeglase kasvuga ja talub hsti varju, kuid see igihaljas okaspuu pole meil pris klmakindel. Tuulevaikses kohas ja katte all talub ta kuni kolmekmnekraadist pakast, muidu kuni 25 C [35].

Huvitav on asjaolu, et kige eakamad jugapuud on ksi kasvavad puud, puistus tihedas konkurentsis sirguvad jugapuud aga tiesti mistetavalt oma eraklikest liigikaaslastest tunduvalt krgemaks.

1994. aastal Pltsamaal ja mbruskonna valdades Eesti maalikooli uurimisrhma tehtud ksitluses puude rolli kohta inimeste elus ja ka surmas vastati muu hulgas sedagi, et oma hauale soovitakse kasvama jugapuud [27].

Jugapuud on kaunid nii ksi kui ka rhmiti, pgatud vi vabakujulistes hekkides.

Eesti dendroloogia selts on ra toonud meil kasvatatavate klmarnade puude nimekirjas hariliku jugapuu vormid Aurea, Fastigiata Aurea, Schwarzgrn, Semperaurea ja Summergold. Lisaks neile kanada jugapuu (Taxus canadensis), idajugapuu (Taxus cuspidata) ja tema vormid: Taxus media Hatfieldii, Taxus media Hicksii, Taxus media Hillii ja Taxus media Thayerae [1].

Kasvatagem neid enese ja teiste rmuks, las metsas sirguvad jugapuud jvad edasi oma looduslikesse kasvukohtadesse!



/omaette tekstikastis:

Jugapuu nimetus eri keeltes: ladina Taxus, soome euroopanmarjakuusi, vene тисс, lti ve;

rootsi idegran, ka barrlind, norra barlind, inglise Irish yew, saksa Gemeine Eibe, ungari tiszafa, hollandi taxus, poola cis; portugali teixo, valgevene ціс, taani almindelig taks, islandi taxus, prantsuse if, itaalia tasso, hispaania tejo [3, 7, 32, 39].



Maailma vanimas dokumendis Papyrus Ebersis on 1550 aastat e.m.a. kirja pandud 800 retsepti ja nimetatud le 700 kodu- ja vlismaise tooraine, millel on raviv mju. Teiste hulgas on mrgitud jugapuud. Raviaineid valmistasid preestrid ja neid kasutati tablettide kujul vi salvides, plaastrites ja lahustes, samuti suitsu ja lhnaainetena [16].

Taxotere on viimastel aastatel jugapuu okaste phjal vlja ttatud ravim, mis aitab raku tasandil videlda rinnavhiga. Seda on edukalt kasutatud paljudes maades ja lootusrikkad uuringud jtkuvad [30].



1. Aaspllu, Aino. Klmarnad liigid Eestis. http://eds.ee/eds/index.php?option=com_content&task=view&id=21&Itemid=32

2. Alingsstraktens Biodlarefrening. Dragvxter. http://www.kupan.se/Vaxter/dragvaxter.php?sortering=art

3. Almindelig Taks (Taxus baccata) http://www.biopix.dk/Species.asp?Searchtext=Taxus%20baccata&Category=Planter

4. ATL Landbrukets Affrstidning. 10.02.2006. Dovhjortar frgiftade av idegran. http://www.atl.nu/Article.jsp?article=33715

5. Diamond, Jared 2002. Pssid, pisikud ja teras. Tallinn. Eesti entsklopeediakirjastus.

6. Древесные породы мира. 1982. Лесная промышленность.

7. Gotfredsen, Erik. Liber herbarium II: Taxus baccata L. http://www.liberherbarum.com/pn0358.HTM

8. Hannust, Arnold. Jugapuu on meie aedade vhenudlik talvekaunitar. Kodu ja Aed. Sisustus.ee http://sisustus.delfi.ee/?cmd=article&id=1295&act=38

9. Historien om bilbgenhttp://www.siljanspilen.rattvik.nu/skytte.html.

10. Hggstrm, Carl-Adam. 1994: Marjakuusi (Taxus baccata). Sorbifolia 25: 719

11. Hageneder, Fred 2006. Puud on tarkusekandjad. Tallinn. Sinisukk.

12. Hallanaro, Eeva-Liisa jt. 2002. Phja Euroopa loodus. Bioloogiline mitmekesisus muutuvas keskkonnas. Helsingi. Edita Oyj.

13. Hellquist, Elof 1922. Ivor, Ivar, Ingvar; Gunnar, Ragnar. Svensk etymologisk ordbok. 277. http://runeberg.org/svetym/0365.html

14. Hultn, Eric; Fries, Magnus 1986. Atlas of North European Vascular Plants I, Germany,

Knigstein. Koeltz Scientific Books.

15. Jmees tzi vib laguneda. Postimees. PM Online 24.05.2005 http://www.postimees.ee/020605/lisad/teadus/teadus/166804.php

16. Kemilrarnas Resurscentrum. Lkemedelsutveckling- historia

http://www.krc.su.se/web/undervisn/laborationer/linneprojektet/kemiochkemihistoria/lakemedelsutvecklinghistoria.doc

17. Kor dog av idegran TT & Sydsvenskan. 2006-09-14

http://sydsvenskan.se/sverige/article183792.ece

18. Kotsur, Gennadi 2007. Hariliku jugapuu (Taxus baccata) seisund ja viljumine Hiiumaa kasvualadel. Tartu. Eesti Maalikool, metsandus- ja maaehitusinstituut. Ksikiri.

19. Красная книга. Дикорастущие виды флоры СССР, нуждающиеся в охране. 1975. Под. ред. А. Л. Тахтаджяна. Ленинград. Наука.

20. Kukk, lle 1997. Muutustest haruldaste taimeliikide seisundis viimase 20 aasta jooksul. Kaasaegse koloogia probleemid (toim. T. Frey). Tartu.

21. Kumari, Eerik 1982. Punane raamat. Tallinn. Valgus.

22. Laas, Eino 2004. Okaspuud. Tartu. Atlex.

23. Laas, Endel 1987. Dendroloogia. Tallinn. Valgus.

24. Lagerberg, Torsten 1937. Vilda vxter i Norden, Band I. Stockholm. Bokfrlaget Natur

och Kultur.

25. Larsson, Lars; Larsdotter, Anna 1994. Ismannen. Populr Historia 5.

http://www.popularhistoria.se/o.o.i.s?id=43&vid=133

26. Linn, Carl von. 1986. Svensk flora. Flora svecica. Forum.

27. Moor, Argo 1998. Hingepuu vanade mtide jlgedes. Tartu. Elmatar.

28. Nordiska runor http://home.swipnet.se/skinart/runor.htm

29. Nmmeots, Lea1983. Jugapuu kasvukohad Lne-Saaremaal. Eesti Pllumajanduse Akadeemia, metsanduse ja maaparanduse teaduskond. Ksikiri.

30. Ny behandling av brstcancer testas. stra Smland och Nyheterna.1999-05-04 http://www.ostran.se/harkiv/ost/1999/05/04/OST19990504BBEEUU000_216276.htm

31. Relve, Hendrik 1998. Puude juurde. Eesti Loodusfoto.

32. Rieksti, Ivars 1986, ve- Piejras meu prle. Rga. Zintne.

33. Runor http://www.tarotanglar.com/runor.html

34. Saarmann, Endel; Veibri, Udo 2006 Puiduteadus. Tartu. Vali Press O.

35. Sarapuu, Helve. Jugapuuhekk laiutab. Maaleht 29.01.2004

http://www.maaleht.ee/?old_rubriik=7298&old_art=34973

36. Sarapuu, Helve 1983. Puud ja psad haljastuses. Tallinn. Valgus.

37. Smrknivar http://www.snorri.de/shopallerlei6.htm

38. Sparr, Kenneth. Raphael Mests luta i Linkping http://www.tabulatura.com/Mest1.pdf

39. Taxus http://reta-vortaro.de/revo/art/taksus.html

40. Vaga, August; Eichwald, Karl 1960. Eesti NSV floora I. Tallinn, Valgus.

41. Vaher, Lea 2003. Harilik jugapuu. Kaitsekorralduskava. Krdla. Ksikiri.

42. Wallner, Woldemar 1921 Meie metsa haruldus. Eesti Mets 1 (1): 11.

43. Viires, Ants 1975. Puud ja inimesed. Tallinn. Valgus.

44. Vilbaste, Gustav 1993. Eesti taimenimetused. Tallinn. Emakeele selts.

45. Weustenfeld, Wilfried. Puud ja psad mdid, kultus, ravijud. Tallinn. Tallinna Raamatutrkikoda.

46. Wiedemann, Ferdinand Johann; Weber, E. 1852. Beschreibung der phanerogamischen Gewsche Est-, Liv- und Kurlands. Reval.



Lea Vaher
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012