Eesti Looduse fotov�istlus
2008/3



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2008/3
Liiklusnnetused metsloomadega

Pimedas vi hmarikus, tegelikult isegi pise peva ajal metsa vahel autoga sites ei karda me niivrd inimesi kui loomi. Ka vike loom vib auto ette karates seada ohtu sitjate elu. Rkimata loomadest endist, keda tiheda liiklusega maanteed tsiselt ohustavad ja hirivad. Autoga sita on meil kigil hdasti vaja ja ehkki tihe liiklus loomi peletab, pris paigal ei nustu nemadki psima. Kas olukorrale leidubki lahendust?

Mdunud aasta jooksul sai keskkonnainspektsiooni infotelefon 1313 ligi 2400 teadet liiklusnnetuste kohta, milles hukkus vi sai vigastada metsloom [3]. Lihtne arvutus annab uskumatu tulemuse: keskmiselt seitse nnetust pevas. sna samapalju registreeriti mdunud aastal liiklusnnetusi, kus kehavigastusi said inimesed [4]. Inimsoost jalakijaid hukkus autode all mullu 35, autolt lgi saanud metsloomad saavad ilmselt surma kik: kui okis loom suudabki metsa pgeneda, siis vigastatuna ta seal kaua hakkama ei saa [4, 5]. Vhemalt teatatud juhtudel oli ilmselt ohus ka autositjate elu: loomad olid piisavalt kogukad (# 1) ja sellest, et kokkuprget ei suutnud vltida kumbki pool, vib jreldada, et ka kiirus oli piisavalt suur selleks, et seada end ja loomi ohtu. Suurel kiirusel vib ka vike ja tahtmatu rooli vi piduripedaali liigutus kaotada auto juhitavuse ja viia selle teelt vlja. Vi veelgi hullem, phjustada kokkuprke vastusitjaga. rmiselt ohtlik on teele sattuv metsloom mootorratturile [5].

Vttes vrdluseks paarikmne aasta tagused andmed [5, 7], jb mulje, et metsloomade osalusega liiklusnnetuste sagedus on umbkaudu nelja-viiekordistunud. Autode arv Eestis on sama aja jooksul ligi kolmekordistunud (# 2), suurenenud on kiirused ja autode sidusoleku ajad. Probleem on terav ja ha teravneb.

Millal ja kus peaks autojuht enim kartma ulukiga kokku sattumist? Ulukinnetuste statistikat Eestis on phjalikumalt kogunud ja uurinud 1980. aastate lpus Jri Tnisson ja Malle Mardiste [5, 7] ja 1990. aastate lpus Lauri Klein [1, 2], praegu kogub andmeid ning avaldab levaateid maanteeamet [3]. hest vastust me neist tdest oma ksimusele ei saa: vhemalt niisama palju kui sellest, kus ja kunas loomi rohkem liigub, oleneb nnetuste sagedus sellest, kus ja kunas autosid rohkem liigub. Kuid ldpilt selgub ja allpool pan selle edasi anda.

Mis kell? Loomannetuste pevane rtm erineb selgelt muude liiklusnnetuste rtmist. Tippaeg algab pikeseloojaku paiku, suvel juba enne seda ja talvel pigem prast loojakut, ning vaibub alles prast sdad. Vike tus on ka hommikul kella kuue ja kmne vahel, kui liiklus on juba alanud, ent pev pole veel sralisi maanteedest eemale peletanud. Jri Tnissoni suulistel andmetel vib tegelikult sna ohtlik olla kogu ine aeg: jahipraktikute viimase aja vaatlused meil uudsete automaatsete vlikaameratega on osutanud, et loomad on sel toimekamad, kui seni arvatud, sama on arvanud loodusfilmimees Rein Maran. Et aga pris keset d liigub autosid vhe, siis ei ilmne see oht liiklusnnetuste statistikas. Lauri Kleini arvates vib meil siti pris palju ulukeid hukkuda suurte transiitveokite all, mille juht ei pruugi lesitu viksemast loomast mrgatagi.


Mis kuul? Kige rohkem ulukinnetusi juhtub sgisel. Ptradel ja hirvedel on jooksuaeg septembris-oktoobris, metssigadel novembris-detsembris. Loomad paneb liikvele ka alanud jahihooaeg. Ptradel on jooksuaja lppedes kombeks koguneda salkadesse ja vastu talve elupaika vahetada, mnikord koguni suurte salkadena ksteise kannul liikudes. Selles aimub teatavat rndekihku. Mitte alati pole toidulaud olnud nii rikkalik kui praegusel ajal; sihiks vib olla rabaserv mnninoorendikega, krgemad tukad, kus ohutum ja puudub j, jne.

Samal ajal peavad autojuhid kohanema jrjest halveneva nhtavusega: pev lheneb ja ilmad on tihti sajused. ksiti algab libedate teede hooaeg. nnetuste krgkuu on oktoober, kui pime aeg nihkub autoliikluse htusele tipptunnile. Sama kuu lpus minnakse le talveajale: privileeg tusta tund hiljem muutub htul nuhtluseks liigelda harjumatult pimedas [6].

Teine krgaeg nib olevat maikuu ja suve esimene pool. Mais poegivad pdralehmad ja peletavad eemale seni ema seltsis elanud mullused vasikad, kes nd peavad vheste kogemuste najal ise hakkama saama. Nii satub neid isegi asulatesse ja hukkub vahel liikluskeerises. Suve esimesel poolel algab metskitsede jooksuaeg. Metskitsi ajavad suvel liikvele ka pllutd: heinategu ja viljakoristus. Pika valge aja tttu on liiklus nihkunud ka varastesse hommiku- ja hilistesse htutundidesse.

Kige rahulikum aeg tundub olevat talve teine pool ja varakevad, veebruarist aprillini. Raagus puud, lumi ja juba pikenev pev parandavad sidukijuhtide nhtavust ja teevad loomi vast samavrra ettevaatlikumaks. Loomi on jahi ja talvevintsutuste tttu vhemaks jnud ja nad liiguvad vimalikult vhe, et kasinat energiavaru kokku hoida.


Kus? Eelkige on ohtlikud metsad ja metsaservade lhedus, teerne vsa ja psaribad. Suhteliselt rohkem on loomi niiskematel maastikel ja veekogude lheduses, eriti ohtlikud on kohad, kus vooluveekogud ristuvad teega. Metskitsi vib teed letama meelitada taliviljaoras teelhedasel pllul, ptru tee-rsed pajustikud, mnninoorendikud ja raiejtmed teelhedasel langil.

Eestis juhtub kige enam nnetusi phimaanteedel, kllap lihtsalt seetttu, et liiklus on seal tihedam kui mujal. Vga tiheda liiklusega maantee on paljudele loomaliikidele juba n.-. absoluutne barjr, mille ligi nad ei tule. Lauri Kleini hinnangul vib loomadele kige ohtlikum liiklustihedus olla ligikaudu 40006000 autot pevas: siis nad veel julgevad teed letada, kuid risk auto alla jda on juba suur [2].


Miks loomad teele satuvad? Samahsti viks ksida: miks nad ldse ringi liiguvad? Enamasti hoiduvad suurulukid teedest vhemalt 100200 meetri kaugusele [2], ent vaadates tihedat autoteede vrku Eesti kaardil, on selge, et loomaradade ristumine nendega on paratamatu. Toiduotsingud sunnivad loomi liikuma iga pev. Ka jooksuaeg paneb nad liikvele, muudab ettevaatamatuks ja jtab omapead vasikad ja talled. Samuti peletab metsloomi liikvele inimeste tegevus: jaht, pllu- ja metsatd. Paljudele liikidele on omane sesoonne elupaigavahetus: eri aastaaegadel kasutavad nad erisuguseid elupaiku, mis meie liigestatud maastikus vivad asuda siiski kllaltki lhestikku. Otsides oma kohta elus, teevad avastusretki noorloomad ning eks ka tiskasvanud pavad leida paremaid elupaiku.

Teatud oludes vib maantee loomi ligi meelitada. Niteks tmbavad neid lombid, kuhu on valgunud talvel teedele puistatud sool, vi tee rde visatud toidupakendite ja -jnuste lhn. Lihasjaid tmbavad liiklusohvrite jnused. Eriti ohtlik nib selle koha pealt olevat august-september, mil mnikord jb ngemisulatusse lausa mitu khriku- vi rebasekorjust. Ettevaatamatud tulevad neid uudistama ja satuvad omakorda ohtu. Teedelt pgenenud vigastatud on kerge saak kiskjatele, tekitades nondes huvi tee lheduse vastu.


Viimase hetke vljasst. Mnikord jooksevad loomad teele otsekui seda mrkamata, niteks mitu metssiga vi -kitse ksteise jrel. Ent juhtub ka nii, et loom ootab tee res ja kargab auto ette just viimasel hetkel enne selle mdumist. Mis toimub tema peas, seda vime vaid oletada. Liikudes oma tavaprast rada, juab ta maantee rde. Maantee ja selle serv on lage ja levitab kahtasi lhnu, seeprast ta peatub, et veenduda mbruskonna ohutuses. Eemalt paistab vra kujuga liikuv olend, htlasel maanteepinnal on kaugust raske hinnata. See teeb looma valvsaks, ta otsustab veel veidi aega psida vagusi, et vimalik ohuallikas teda ei mrkaks ja kaugeneks. Kuid asi vtab halva prde: aina enam tundub, et vras tuleb otse tema poole. Ta ei oska olendit veel kuigi hsti seostada maanteega, mille res ta seisab, seetttu hakkab ha enam tunduma, et tema ise ongi lhenemise ajend. Lpuks on looma sisemisele arvutile juba ilmne, et vras on teda tajunud, kriitiline lheduspiir on letatud. Tagasi prata on hilja, sellele liigutusele kuluv sekund vib olla piisav liikumist mrganud kiskja sstrnnakuks. Kuid ees on hoovtuks sobiv kva kattega teepind ja selle taga kaitsev tihnik. Viivitada enam ei tohi! Loom sstab teele.

Metsloomad pole evolutsioonis kohastunud kohtuma kaugeltki nii suurte kiiruste ja massidega, nagu kige tavalisem vikeauto endast kujutab. Vib arvata, et auto liigub vhemalt kaks-kolm korda kiiremini sellest, mida niteks mni sraline kiskjast oodata oskab.

Jri Tnisson on arvanud, et viimase hetke vljasstu vib peale kriitilise piiri letanud hirmu tingida ka pimestuse lakkamine. Autotuledest pimestatud loom psib paigal, sest lihtsalt ei ne kituda. Vi on ta liialt ehmunud ja segaduses, et huupi pgeneda. Kui autot lahutab loomast veel vaid paarkmmend meetrit, jb tee krval seisev loom viimaks ettesuunatud valgusvihust vlja. Alles nd mrkab ta autot ennast ja seda, et too liigub lhemale. Ning sstab pgenema, tehes kiiruse kohta saatusliku valearvestuse.

Vib lisada, et pgenemissst ohuallikast pikisuunas on looduses sna tavaline. Reflektoorselt toimime ka ise vahel niimoodi. Ent mni loom vib teel auto ees ka pikalt traavi lasta, enne kui juht hoogu vhendades ja kaugtulesid vlja llitades teda sstab. Jnestel ja hirvlastel on silmad pea klgedel, nii vib auto neid pimestada ka kljelt ja isegi tagant.


Mida teha? limalt tihe liiklus vi tugev ja krge tara teeservas vivad hoida loomad teest eemal ja kaotada ulukinnetused phimttel pole ulukit, pole probleemi. Ent arvatavasti ei leidu inimest, kes sellise ksnes inimkeskse lahendusega rahul oleks. Tegelikult saab teatud juhtudel loomi ka meelitada vhem teid letama, kaotades neil selleks vajaduse: kindlustades sobivad elutingimused, niteks talvised sdakohad ja soolakud mlemale poole teed [7]. Tasub kaaluda, kas lisada teesoola sisse kahjutuid, kuid metsloomadele ebameeldiva maitsega aineid, et loomi ei meelitaks teedele soolane vesi.

Teine vimalus nnetusi vltida on hoiatada sidukijuhte ja loomi ksteise eest. Et nad ksteist vimalikult vara mrkaksid, tuleks teeservades hoida head nhtavust: puhastada need ohtlikes kohtades vsast ja krgetest rohttaimedest ning harvendada teerset metsa, nagu meil praegu ongi tavaks saanud [7]. Ka ohtlike kohtade le arvepidamine ning jrjepidev ja igesti ajastatud teavitust meedias kuuluvad siia kategooriasse. Samuti liiklusmrgid, kiirusepiirangud ja hoiatavad teekrgendused. Vlismaal on kasutusele vetud ka keerulisemaid tehnilisi lahendusi, niteks autotulede valgel helendavaid helkureid teeservades vi loomafoore, mis hoiatavad autojuhte, kui sensorid tajuvad loomade liikumist teeservas. Juba aastaid on liikvel autodele paigaldatavad viled, mis ritavad ulukeid peletada heli abil. Paraku ksnes hoiatustst tnapeva kiiruste ja liiklustiheduse korral ei piisa.

Kolmas vimalus on suunata metsloomad ja autoliiklus eri tasapindadele. Mitmel pool Eestis toimib selline lahendus ilmselt juba praegu: mda vooluveekogusid ja nende kaldaid liikuvad loomad psevad tee alt lbi sillaaluseid ja truupe mda. Selliste lbipsude thusust saab asjatundjate nuannete toel mnikord vga lihtsate vahenditega tunduvalt suurendada. Ka kalamehed ja veematkajad viksid enne sillaaluste hivamist vaadata korraks ringi looma pilguga: ehk oleks mistlik seada oma laager pisut eemale.

Maailmas vetakse ha enam metsloomade liikumist arvesse juba tee projekteerimisel. Maanteede kohale rajatakse kodukte spetsiaalseid sildu metsloomade tarbeks ja maanteede alla loomatunneleid. Sillad ja viaduktid tehakse pikemad, jtmaks nende alla liikumisruumi ulukitele. Maanteede renoveerimine on andnud vimaluse rajada esimesed sihiprased loomatunnelid ka Eestisse: 2005. aastal tehti neli vikeloomatunnelit TallinnaNarva maantee MaarduValgeje ligule ning 2006. aastal ks TartuJhvi maanteesse Raadna kla lhedal. Lootkem, et loodushoidlik planeerimine kogub hoogu ja tapatalgud vaibuvad.


Autor tnab Jri Tnissoni, Lauri Kleini ja kiki teisi, kes aitasid vrtuslike mrkustega.


1. Klein, Lauri 2001a. Loomade ohutu liiklemine autojuhtide ja planeerijate ktes. Eesti Loodus 52 (6): 225228.

2. Klein, Lauri 2001b. Teede ja loomade konfliktsituatsioonid Eestis. Magistrit. T geograafia instituut. Ksikiri Tartu likooli geograafia osakonnas.

3. Maanteeameti veebileht: Liiklus versus loomad: http://www.mnt.ee/atp/?id=1073

4. Maanteeameti veebileht: levaade liiklusohutusolukorrast 2007.aastal: http://www.mnt.ee/atp/?id=3734

5. Mardiste, Malle 1992. Liiklusnnetused metsloomadega. Eesti Loodus 43 (5): 290295.

6. Sepp, Siim 2007. Kellakeeramine tapab inimesi. ripev Online 05.11.2007.

7. Tnisson, Jri (koost.) 1986. Ulukite hukkumine teedel. Lillenberg, A. jt. Pdra, metskitse ja metsseapopulatsiooni seisund. Lepingulise t aruanne. Eesti metsamajanduse ja looduskaitse teadusliku uurimise instituut, Tartu. Ksikiri Eesti metsakaitse- ja metsauuenduskeskuses.


Loe veel: linke vlismaistele teemakohastele veebilehtedele: http://www.mnt.ee/atp/?id=1072


Mida igaks meist saaks teha nnetuste vltimiseks:

- ole ohtudest teadlik: loe lbi seesama jutuke siin, varem Eesti Looduses avaldatu [1, 5] vi uuri maanteameti veebilehte [3];

- ra viska tee rde toidupakendeid ja -jtmeid;

- jlgi teeri: pimedas vivad loomade silmad helendada nagu vikesed helkurid;

- kui mrkad looma, arvesta, et talle vivad jrgneda teisedki metsloomad liiguvad tihti karjana;

- arvesta, et loom ei pruugi osata auto eest pgeneda;

- metslooma mrgates vhenda kiirust ja vajaduse korral peatu; ra anna signaali ja ra pa kiirust suurendades loomast mduda;

- kui mrkad teel vi selle lheduses elusat vi surnud metslooma, anna sellest teada maanteeametile e-posti teel loomadteel@mnt.ee. Edasta maanteekilomeeter, kuupev, kellaaeg ja vimaluse korral loomaliik. Kogutud andmeid kasutatakse tulevaste nnetuste rahoidmiseks.


Kui nnetus juhtub:

- ra unusta teisi autosid: llita sisse ohutuled ning peata auto ja vlju sellest turvaliselt.

- kui vimalik, toimeta vigastatud loom teepervele. Arvesta, et ta vib la, hammustada ja knistada.

- kui inimesed nnetuses viga ei saanud, piisab, kui teatad juhtunust keskkonnainspektsiooni pevaringsel tasuta infotelefonil 1313. [3]



Juhan Javoi
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012