Eesti Looduse fotov�istlus
12/2002



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artiklid EL 12/2002
Ajathiseid Maa ja elu varajases arengus

Universumi, Pikesessteemi, Maa ja elu teke on sndmused, millele tugineb teaduslik ettekujutus maailma tekkeloost. Teaduse arenedes hinnatakse nende ajathistega seotud fakte ja teooriaid aeg-ajalt mber.

Uuemad universumi vanuse hinnangud kiguvad 1215 miljardi aasta vahel. Siin on aeg arvutatud universumi paisumise kiirust kirjeldava Hubblei konstandi kaudu, lhtudes Suurest Paugust ja aeglustuvalt paisuva (Einsteini-Friedmanni) universumi mudelist. Moodsas supernoova-kosmoloogias [13] videldakse seevastu universumi kiireneva paisumise mudelite le, mille korral Suur Pauk, st. singulaarsus algmomendil pole ilmtingimata vajalik. Sellisel puhul puudub ka Universumi vanuse miste [9].

Pikesessteemi ja Maa tekkeaja hinnang 4,566 miljardit aastat phineb rgseimate meteoriitide (ssinikkondriitide) isotoopdateeringul. Pikesessteemi teket seostatakse he vi mitme supernoova plahvatuse jrel raskete elementidega rikastunud tolmupilve gravitatsioonilise diferentseerumisega, mille lppjrgus moodustunud Kuu-suuruste taevakehade planetesimalide omavahelised kokkuprked phjustasid sisemiste planeetide, nende hulgas ka Maa tekke [15]. Maakoore tardumine vis toimuda umbes 4,5 miljardit aastat tagasi. Austraaliast leitud vanimad mbersettinud mineraaliterad, tsirkoonikristallid, on isotoopdateeringute phjal 4,4 miljardi aasta vanused [16] ning vanimad praeguseni silinud rgse maakoore osad Acasta gneisid Kanadas neli miljardit aastat vanad [12].

Vanimateks elu jlgedeks Maal on viimasel ajal peetud 3,46 miljardi aasta vanuseid leide Austraaliast Apexi rnikividest [1], mida tlgendati tsanobakterite fossiilidena [11]. Vimalike mikroorganismide elutegevuse jlgedena on interpreteeritud ka Isua 3,8 ja Akilia 3,87 miljardi aasta vanustest kivimikompleksidest leitud grafiiditeri Grnimaal. Nende ssinikuisotoopide suhe on sarnane elusorganismide tekitatule [8].

Eesti geoloogid Aave ja Aivo Lepland kirjutavad selles Eesti Looduse numbris varaseimate elu jlgede uutest tlgendustest [5]. Aivo Leplandi osalus Grnimaa-ekspeditsioonil ning NASA teadusprojektides viis teadusartikliteni, mis seavad kahtluse alla varasemad geoloogilised tendid le 3,8 miljardi aasta vanusest elust Maal [14, 6].

mber hinnatud on ka 3,46 miljardi aasta vanused tsanobakterite fossiilid Austraaliast Pilbara kraatoni e. rgse mandripanga Apexi rnikivist. Oxfordi mikropaleontoloog Martin Brasier nitas, et need on osa hdrotermaalse pritoluga amorfse grafiidi struktuuridest, millel pole eluga mingit pistmist [2].

Stromatoliite kihilisi struktuure, mille sarnaseid tekitavad tnapeva meredes bakterimatid, kuid ka mittebiogeensed protsessid on kll kirjeldatud mitmel pool maailmas kuni 3,5 miljardi aasta vanustes kivimites, kuid neid ei saa pidada kindlateks elu jlgedeks.

Vanimate elu jlgede kandidaadid vivad olla Austraaliast Pilbara kraatoni 2,7 miljardi aasta vanustest kivimitest leitud orgaanilised molekulid. Need on valkude jt. makromolekulide lagunemisel tekkinud ssivesinikud, mis Jochen Brocksi ja kaasautorite hinnangul viitavad nii tsanobakterite kui ka eukarootide olemasolule sel kaugel ajal [3]. Vanim eukaroodi kivistis Grypania spiralis on aga leitud Michiganist 2,1 miljardi aasta vanustest kivimitest.


Vanimaid hulkraksete loomade fragmente ksnade mineraliseerunud nelakesi e. spiikulaid on leitud Hiinast Doushantou kihistu fosforiitidest vanusega umbes 570 miljonit aastat [7]. Veidi nooremad, ligi 560 miljoni aasta vanused, on enam kui neljakmnest leiukohast leitud mitmed mistatuslikud eluvormid vendobiondid, keda esmaleidude asukoha jrgi Austraalias kutsutakse ka Ediacara faunaks. Seni on mistatus vimalikele mitmerakulistele organismidele kuuluvad kettalaadsed jljed le 1,2 miljardi aasta vanustes liivakivides Stirling Rangeis Austraalias [10].

Kambriumi ajastul, 540500 miljonit aastat tagasi, suurenes hulkraksete loomade mitmekesisus kiiresti. Samuti kujunesid vlja peaaegu kik praeguste himkondade kehaehitusplaanid [4].

[tulpjoonis Kaarlilt]


1.

Awramik, Stanley M. et al. 1983. Filamentous fossil bacteria from the Archean of Western Australia. Precambrian Research 20 (24): 357374.
1.2.

Brasier, Martin et al. 2002. Questioning the evidence for Earths oldest fossils. Nature 416: 7681.
1.3.

Brocks, Jochen J. et al. 1999. Archean molecular fossils and the early rise of eukaryotes. Science 285: 10331036.
1.4.

Conway-Morris, Simon 2000. The Cambrian explosion: slow-fuse or megatonnage? Proc. Natl. Acad. Sci. USA 97 (9): 44264429.
1.5.

Lepland, Aave; Lepland, Aivo 2002. Elu jljed rgses kivis. Eesti Loodus 53 (12): 814.
1.6.

Lepland, Aivo et al. 2002. Apatite in early Archean Isua supracrustal rocks, southern West Greenland: its origin, association with graphite and potential as a biomarker. Precambrian Research (in the press).
1.7.

Li, Chia-Wei et al. 1998. Precambrian sponges with cellular structures. Science 279: 879882.
1.8.

Mojzsis, Stephen J. et al. 1996. Evidence for life on Earth before 3,800 million years ago. Nature 384: 5559.
1.9.

Perlmutter, Saul et al. 1998. Discovery of a supernova explosion at half the age of the Universe. Nature 391: 5154.
1.10.

Rasmussen, Birger et al. 2002 Discoidal 12 Impressions and Trace-Like Fossils More Than 1200 Million Years Old. Science 296: 11121115.
1.11.

Schopf, J. William 1993. Microfossils of the early Archean Apex Chert; new evidence of the antiquity of life. Science 260: 640646.
1.12.

Stern, Richard A.; Bleeker, Wouter 1998. Age of the world's oldest rocks refined using Canada's SHRIMP; the Acasta gneiss complex, Northwest Territories, Canada. Geoscience Canada 25 (1): 2731.
1.13.

Supernova Cosmology. http://www.astro.ucla.edu/~wright/sne_cosmology.html
1.14.

Van Zuilen, Mark; Lepland, Aivo; Arrhenius, Gustaf 2002. Reassessing the evidence of the earliest traces of life. Nature 418: 627630.
1.15.

Wetherill, George 1990. Formation of the Earth. Annual Review of Earth and Planetary Sciences 18: 205256.
1.16.

Wilde, Simon, A. et al. 2001. Evidence from detrital zircons for the existence of continental crust and oceans on the Earth 4.4 Gyr ago. Nature 409: 175178.



Ivar Puura (1961) on lpetanud Tartu likooli geoloogina ning kaitsnud Uppsala likoolis doktorikraadi ajaloolise geoloogia ja paleontoloogia erialal. Ttab Tartu likooli geoloogia instituudis teadurina.



Ivar Puura
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012