Eesti Looduse fotov�istlus
2008/4



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Aasta lind EL 2008/4
Teder, Eesti plisasukas

Eesti ornitoloogiahing on valinud tnavuse aasta linnuks tedre. See on talle toonud omajagu thelepanu, niteks kutsutakse huvilisi les loendama tedre seltsingulisi mnge (vt. tpsemalt: www.eoy.ee), mis just praegu ongi hoos. pime tetre tundma.

Tedre emas- ja isaslinnud erinevad nii sulgkatte kui ka suuruse poolest. Kuked kaaluvad kogu levila ulatuses enamasti 1,01,5 kg, kanad aga vaid 0,71 kg.

Tedrekukk kannab septembrist juunini silmatorkavat musta hundsulestikku, mis eriti kuklal, kaelal, seljal ja pugualal on violetse kuni helesinise metallilikega. Kuke saba on lrakujuline. Selle 1820 metalselt likivat musta trsulge on eri pikkusega: kummalgi kljel on 34 rmist sulge sirpjalt kverdunud ja saba keskosa sirgetest sulgedest tunduvalt pikemad. Saba alapoole kattesuled on lumivalged ja saba keskosas ulatuvad need mrgatavalt le trsulgede.

Tiivad on pealt pruunikad ja silmatorkava valge vdiga. Mngu ajal on hsti nha ka valge laik tiiva eesservas, kaenla lhedal. Silmade kohal kulmul on kukel sulgedeta ala vikeste nibukestega, mis kevadel suguhormoonide mjul paisuvad suurteks veripunasteks poolkeradeks. Nii kaunis on meie tedrekuke sulestik!

Tedrekana sulestik on tiesti teistsugune, tagasihoidlik (# 1). ldilmelt pruun, sulab see loodusvrvidega hsti kokku. lapool on kollastes ja pruunides toonides hallide ja mustade vtide ning thnidega, alapool korraprasemat vtjat kirja, eriti rinnal. Ka saba on kanal vdiline.

Mlemal sugupoolel katavad jookset kogu ulatuses karvataolised suled. Varvaste klgedele hakkavad sgisel kasvama sarvjad narmad. Suurimad on need talvel ning kevadel lume sulades kaovad taas. Srased narmad metsislaste varvastel on linnuriigis ainulaane nhtus, ilmselt on nende otstarve suurendada jala pinda, et talvel oleks mugavam lumel liikuda ja bimiseks vi puhkamiseks lumeurgu kaevuda.


Vast koorunud tedrepoeg on kaetud kollastes ja pruunides toonides udusulestikuga, tumedate tpikestega pea piirkonnas. Esimesel viiel elukuul sulgib tedrepoeg pidevalt: udusulestik vahetub noorussulestiku vastu ja see omakorda esimese tiskasvanusulestiku vastu. Sulgimine algab tiibadest. Ndalavanusel pojal on tiivad juba nii suured, et ta suudab natuke lennata, kahendalane aga lendab mnikmmend meetrit. Samal ajal kui vahetuvad tiivasuled, kujuneb jrk-jrgult ka lejnud noorussulestik. Vrvitoonilt sarnaneb see tiskasvanud emaslinnu sulestikuga. Esimesed tiskasvanu hoosuled hakkavad kasvama juba kolmendalasel tedrepojal. Ligikaudu kuuendalasel pojal tekivad esimesed tiskasvanusuled seljale ja rinnale. Seitsmendalane tedrepoiss oma tumepruunide ja mustade sulgedega tiibadel, seljal ja rinnal eristub dedest juba selgesti.


Plvnemine ja sugulasliigid. Teder kuulub kanaliste seltsi metsislaste sugukonda.

Alates 1967. aastast on ta arvatud perekonda Tetrao, kuhu peale tedre (Tetrao tetrix) kuulub veel kolm liiki: mgiteder, metsis ja kivimetsis [10]. Lhim sugulasliik on mgiteder (Tetrao mlokosiewiczi), kes elutseb endeemselt Suur- ja Vike-Kaukasuses ning Armeenia mgismaal. Vanasti liigitati teder ja mgiteder omaette perekonda Lyrurus [12] ja mned teadlased teevad seda siiani [9].

Liigina kujunes teder vlja pleistotseenis, ligikaudu 200300 000 aastat tagasi, ilmselt metsastepi vndis. Tedre vanima otsese eellasena on teada liik Tetrao conjugens, kes oli praegusest tedrest suurem, metsise mtu, kuid vlimuselt sarnanes tedrega. Viimatiseks otseseks eellaseks peetakse aga vljasurnud liiki Lyrurus partium, kes oli praeguse tedrega vrreldes saledam ja levinud Euroopa parasvtmes [5].


Levik. Teder on laialt levinud, philiselt Euraasia metsa- ja metsastepivndis (# 3). Jeorgudes ja mgistes piirkondades ulatub levila stepivndisse, vhem poolkrbetesse ja metsatundrasse. Mgedes on teder tusnud puude levikupiirini vi isegi kbuspsastega kaetud mginiitudele: Alpides 20002500 ja Tjan-anis 28003000 meetrit le merepinna. Levila phjapiir letab mitmel pool phjapolaarjoone.

le kogu tedre suure levila eristatakse vlimuse phjal kaheksa alamliiki. Eestit asustab alamliik Tetrao tetrix tetrix, kes on laialt levinud areaali phjaosas (# 3).


Sigimine. Tetrao perekonnas on paarisuhted evolutsiooni kigus kadunud ning kujunenud suguline dimorfism. Sugupoolte vaheliste suhete vormiks on kujunenud mitmikabielu polgaamia. Psivaid paare ei teki, vastassugupooled saavad kokku isaslindude seltsingulistes mngudes. Emaslinnud saavad seal valida partneri(d) parimate, hierarhia tipus olevate isaslindude seast. Nii vib tedrekukk hel kevadel paaritada mitmeid emaslinde ja tedrekana kurameerida eri pevil eri isaslindudega. Haudumine ja hoolitsus jrglaste eest on ksnes emaslinnu hooleks.


Mng. Mnguhooajal paistavad tedrekuked silma territoriaalse kitumisega. he mngupaiga mber koonduvad kuked ja kanad moodustavad n.-. mnguasurkonna. Selle kodupiirkond peab hlmama kogu sigimishooajaks vajalikke elupaiku, mngupaik on ainult osa sellest.

Seltsingulise tedremngu kujunemiseks on vajalik, et tedre sigimiseks sobivat ala oleks vhemalt 0,9 km2, keskmiselt aga 1,6 km2 [1]. Kui ala on viksem, siis seltsingulist mngu ei kujune, kll vib seal mngida mni tedrekukk ksinda (nn. soolomngijad). Ka mned mnguasurkonna isaslinnud vivad aeg-ajalt soolot mngida ja siis jlle hineda seltsingulise mnguga.
Kui vljaspool mngupaika on kukkede valdused tinglikud ja kattuvad, siis mngupaigas on igahel oma territoorium, mida kaitstakse naaberkukkede eest. Selleks kulub palju aega ja energiat. Kige hinnatumad alad asuvad mngupaiga keskosas, neid valdavad kige elujulisemad, enamasti kolme- kuni viieaastased tedrekuked. Keskosa isaslinde eelistavad tedrekanad kige enam. reterritooriume hoiavad enamasti noored, kaheaastased, aga ka vanemad, kuue- ja seitsmeaastased tedrekuked.

Eelmise aasta pojad ja vanemad isaslinnud, kel ei ole nnestunud territooriumi hoida, hoiduvad mngupaiga reossa, mngivad lhikest aega, liiguvad ringi ja sageli toituvad. Kevade jooksul vivad nad kia mitmes eri mngupaigas.

Seltsingulise mngu paigad asuvad pesitsusalade vahetus lheduses lagedamates ja tasasemates kohtades. Samasse paika tullakse mngima aastaid jrjest. Ent kui mbruskonna pesitsusalad muutuvad ebasobivaks, siis tedrekanad enam mngupaika ei tule. Seepeale kaob ka kukkede huvi paiga vastu [14]. Kige psivamad on seltsingulised mngud soodes, kus maastik muutub aeglaselt.

Tedrekukkede seltsinguline mng on kaunis ja meelikitev vaatepilt. Rituaal koosneb hulgast poosidest, maneeridest ja hlitsustest, millel kigil on oma thendus.


1. Mngupaiga teadvustamine liigikaaslastele ja emaslindude ligimeelitamine. Tedrekukk vtab nn. kudrutamispoosi: hoiab keha rhtsalt, kael ette sirutatud, kaelasuled kohevil, laiali aetud sabasuled les tstetud ja tiivad sorakil. Kik sulestiku valged osad on mustal taustal hsti nha. Samal ajal kukk kudrutab. Iga kudrutusstroof rroo-oo-rroo-rroo kestab 23 sekundit ja neid korratakse sna pikka aega. Arvatakse, et sgitoru on kudrutamisel resonaatoriks [9]. Vaiksel hommikul kostab kudrutamine mitme kilomeetri taha.


2. Oma territooriumi aktiivne kuulutamine. Tedrekukk vehib tiibadega ja teeb tiivaplagina saatel leshppeid: tavaliselt mne meetri pikkusi ja meetri krgusi, kuid hpped vivad olla isegi kuni paarikmne meetri pikkused ja 46 meetri krgused (# 5). Rituaali juurde kib nn. sussilaskmine: hlitsus tohh, mida on kuulda nii enne tiibadega plagistamist ja hppeid kui ka nende ajal. Sageli hlitsetakse nnda ka ilma tiibade vehkimise ja hpeteta. Erutatuna ja tugevas mnguhoos klab hlitsus nagu too-vi. Nii hlitsuste kui ka liigutustega pab kukk kigiti kuulutada oma kohta mngualal. Seda tpi kitumine saab hoo sisse siis, kui liigikaaslased, eriti emaslinnud mngupaika tulevad vi sealt lahkuvad. Mngu krgpunkti ajal on sussilaskmine ja hpete sagedus kige suurem.


3. Territooriumi piiride kontrollimine ja kaitsmine. Oma territooriumil liigub tedrekukk sageli ringi he naabri juurest teise juurde, kontrollides oma valdust. Piiritli tekkides hoidutakse tsisest kaklusest ja piirdutakse hvardavate poosidega: tedrekukk ajab sulestiku vimalikult kohevile ja kaela ieli. Tavaliselt sellisest hvardusest piisab. Vahel liiguvad isaslinnud teineteise krval mda territooriumide piiri, vttes aeg-ajalt hvardavaid poose (# 6). Naabrid vivad pidada ka nn. noogutusduelli: kuked seisavad teineteise vastas ja tstavad ning langetavad vastastikku pid (# 7). Kui kumbki ei taha taanduda, lheb lahti kaklus: kuked lendavad les ksteise vastu, pdes tiibadega ja jalgadega vastast la ning nokaga pealage toksata (# 8).


4. Paarismng tedrekanaga. Tedrekukk, kelle territooriumile kana parajasti satub, teeb katset alustada paarismngu. Kudrutavas poosis, enamasti tiibu vedades ja saba kana poole kallutades lheneb ta ringe tehes emaslinnule (# 9). Tedrekana vastab kas maad ligi kkitamisega, mis thendab nusolekut paarituda, vi lahkub selle kuke territooriumilt.


Mngu aastaajaline ja pevane muster. Tedre sugulise aktiivsuse philine vallandaja kevadel on valguspeva pikkus. Kukkede mnguaktiivsust mjutab oluliselt ka varakevadine ilmastik, mis vib pideva mngu algusaega nihutada paari ndala vi veelgi enama vrra. Iga pev hakkavad mngud toimuma tavaliselt mrtsi teisel poolel. Siis lendavad kuked mngu harilikult kuni pool tundi enne pikesetusu ja mng kestab kaks-kolm tundi.

Kui mnguhooaja algus vib eri aastatel sattuda sna erinevale ajale, siis selle krgaeg on alati enam-vhem samal ajal: poolest aprillist poole maini. Sel ajal on kukkede mnguaktiivsus eriti suur. Mngupaika lennatakse juba tund kuni poolteist, mais isegi kaks tundi enne pikesetusu. Hommikune mng kestab ligikaudu viis-kuus tundi ja toimub kahes osas: hmarikus ja prast pikese tusu. Nende vahel peetakse pausi, mis algab kas veidi enne vi prast pikese tusu ja kestab kmnest minutist poolteise tunnini, tavaliselt pool tundi kuni tund.

Prast hommikust mngu tedrekuked sageli kudrutavad veel mnda aega mnguplatsi mbruses. Jrgneb toitumine ja keskpevane puhkus. Tagasi mngupaika lennatakse htu eel, valgel ajal, aga siis on mng loid. Kukkede mnguaktiivsus suureneb htuhmarikus, kuid jb siiski alati viksemaks kui hommikul. Mngupaigast lennatakse ra htul peaaegu pimedas.

Kanad kivad mngupaikades kige usinamalt aprilli lpus ja mai algul. Siis enamik neist ka paaritub, valides partneri enamasti mngupaiga keskosas mngivate kukkede seast. Kuked mngivad pidevalt veel kuni mai lpuni vi juuni alguseni. Edasi, kuni juuni lpuni kivad isaslinnud mngupaigas ebakorrapraselt. Prast mnguhooaega hakkavad tedrekuked sulgima, judes sellega haripunkti juulis.

Taas vib tedrekukkede kudrutamist kuulda augustis, kuid alati ei ole see seotud mngupaigaga. Sgise arenedes suureneb kukkede mnguaktiivsus ja ha sagedamini lennatakse mngupaika. Sgisese mnguhooaja krgaeg on oktoobris. Harva tulevad mngupaika ka emaslinnud, kuid kituvad passiivselt. Tetrede sgist mngu on phjendatud sellega, et valguspev saavutab taas sama pikkuse mis kevadisel mnguajal: niteks mrtsis ja septembris on peva pikkus enam-vhem vrdne. Valguspeva mjul suurenevad metsislaste isaslindudel gonaadid, see aga kutsub esile mngukitumise.

Talve arenedes mnguaktiivsus kahaneb, kuid peaaegu kogu talve jooksul vib ilusate pehmete ilmadega kuulda lhiajalist kudrutamist, nd kll vljaspool mngupaika.


Tedrekana haub ja hooldab poegi ksinda. Munemishooaeg algab meil aprilli lpus ja kestab ligikaudu kaks ndalat. Tedrekana muneb le peva vi iga pev. Eestis on tedre tiskurnas 416, sagedamini 79 muna. Kurnale on ohtlik klm ilm, mis vib prssida tedrekana munemis- ja haudekitumist, muna hukkub temperatuuril 6 C. Samuti on ohtlikud rvlinnud ja -loomad ning metssiga. Kui kurn hvib munemise ajal vi haudumise algul, siis kib tedrekana uuesti mngupaigas ja muneb jrelkurna.

Hauduma asub tedrekana alles siis, kui kogu kurn on munetud: Eestis mai esimesel poolel. Haue vltab 2325 peva. Tedrepojad hakkavad meil kooruma juuni esimestel pevadel, harvemini juba mai lpus. Jrelkurnade tttu kestab koorumine juuli alguseni. Enamik kurni koorub juuni kahe esimese dekaadi jooksul.

he kurna tedretibud kooruvad ja kuivavad kik ligikaudu he peva jooksul. Siis, tavaliselt hommikupoolikul, jtavad nad pesa maha. Tedrepojad on koorudes hsti arenenud ja hakkavad kohe ise toitu otsima putukaid pdma. Esimeste elupevade jaoks on tedretibudel toitaineid varuks khukoopas paiknevas rebukotis. Tedrekana lesanne on pesakonda soojendada ja hdaohu korral kaitsta.

Tiskasvanud teder on taimtoiduline, selgrootuid loomi leidub tema mens vhe. Seevastu poegade philine toit esimesel kahekmnel elupeval on just selgrootud loomad. Hiljem hakkab taimse toidu osathtsus suurenema.

Suve jooksul jb poegi pesakonnas jrjest vhemaks. Mida nooremad pojad, seda enam pardusi nendega juhtub. Viimase 30 aasta seireloenduse andmetel on meie tedre neis pesakondades, mis augusti lpuks veel alles on, keskmiselt neli poega (# 10). Paljud tedrekanad aga jvad suve jooksul pesakonnast ilma vi ei mune mnel aastal ldse. Augusti lpuks on meil pesakonnata keskmiselt pooled kanad, kuid eri aastatel on see osakaal olnud vga erisugune (# 10). Kokkuvttes hlmavad samasuvised noored augusti lpus meil keskmiselt veidi alla poole kogu asurkonna arvukusest (# 10). Seda on vhe. Samasugused nitajad on Euroopas ldiselt omased vhese ja vheneva arvukusega asurkondadele.


Eluviis. Suvel pole tedred kuigi seltsingulised, iga pesakond tegutseb omaette. 6070% Eesti tedrekukki ja pesakonnata tedrekanu elab suvel ksikult. Rhmiti elavad tavaliselt samast soost isendid ja rhmad on vikesed, kige sagedamini kaheliikmelised.

Teder on Eestis paikne lind. Suvel tegutseb ta philiselt maapinnal, kust leiab toitu ja varju. Sulgimise lppedes hakatakse rohkem liikuma ja jrk-jrgult le minema suviselt maapinnal toitumiselt talvisele puudel toitumisele. See vimaldabki tedrel jda paikseks pideva lumikattega aladel.

Tedre kodupiirkonna suurus sgis- ja talveperioodil oleneb suuresti maastikust ja toitumisvimalustest. Mida liigestatum on maastik vi mida kompaktsemalt paikneb eluks vajalik, seda vhem liigutakse ringi.

Talvel on tedrele omane salgaline eluviis. Seda ilmselt suuresti seetttu, et talvine toit philiselt kaseurvad- ja pungad paikneb ebahtlaselt. Salgana mrgatakse ka hdaohte paremini, kuna raagus lehtpuud ei paku niikuinii varju (# 11).

Kui loodusolud vimaldavad, vivad tedred muidugi ka talvel toituda maapinnal. Niteks vaevakase ja madala kase pungadest ning urbadest vi orasepllul kohtades, mille metskitsed on lumest puhtaks kraapinud. Eriti vhema lumikattega aastatel vib oluline osa toidust prineda igihaljaste kbuspsaste kljest.


Elupaigad. Kogu oma suure levila ulatuses on ks tedre peamine nue elupaikadele nn. rebiotoopide olemasolu. Valdavas osas levilast pakuvad seda boreaalsete metsade servad ja metsa arengu algjrgud. Vljaspool boreaalseid metsaalasid on teder leidnud maastiku struktuuri poolest samalaadseid tingimusi soodes, nmmedel, metsastuvatel aladel, metsapiiril mgedes, alpiaasadel, pldudel, niitudel. Kikjal vldib ta aga pidevaid metsaalasid [11].

Eestis on tedre talvised elupaigad seotud kasepuistute kui philise toiduallikaga. Eelistatakse avamaastikuga klgnevaid kase- vi kasesegametsade servi, viksemaid metsatukki, samuti hredaid kasepuistuid madal- ja siirdesoodes ning puisniitudel. Pidevaid kaasikuid vlditakse.

Kevadel tulevad tedred meil mngima tiesti lagedatele vi ksikute puude ja psastega aladele heinamaadele, sooniitudele, pldudele, metsalagendikele, raiesmikele jne. , kus lheduses on sobivaid pesitsuskohti. Pesitsetakse mitmesugustes paikades: psastutes, looduslikult uuenevatel aladel, metsakultuuridel, soodes, vanema metsa servades jne. Eelistatakse kohti, kus leidub mitmekesist ja madalat rohttaimestikku, rikkalikult putukaid, kbuspsaid, vikesi lagedaid alasid ja psastuid.


ldine arvukus ja ohutegurid. Enim tetri on Venemaal, Skandinaavia poolsaarel ning Soomes (# 12). Viimastel sajanditel on tetri ldiselt jnud vhemaks ja levila on kahanenud, eelkige Euroopa luna-, lne- ja keskosas. Liik on kadunud Ukraina ja Venemaa stepialadelt ning levila on kahanenud Venemaa metsastepi piirkondades [13].

Lne- ja Kesk-Euroopas on tedre areaal kokku tmbunud 20. sajandil, eriti 1970. aastatest alates. Suurim ja kllalt stabiilne tedre asurkond seal kandis on Alpi mestikus. Vljaspool mestikke on silinud vikesed, kuni paarisajapealised ja omavahelise henduseta asurkonnad [7].

Tetrede arvukust ohustavad philiselt elupaikade hvimine vi vhesobivaks muutumine, asurkondade isoleeritus vhese arvukuse korral, vaenlased, inimtegevuse hiriv mju, jaht ning lennud krgepingeliinidesse.


Levik, arvukus ja ohutegurid Eestis. Geobotaaniliselt asub Eesti laialeheliste okas-segametsade vndi phjaosas. Mdunud sajanditel oli meil tetri palju. 18. ja 19. sajandi kroonikad imestavad tetrede suure arvukuse le [3, 4, 6]. Niteks J. B. Fischer [2] on Liivimaa kohta kirjutanud: Mitmete jahilindude arv, kes meie laialdastes metsades on, nagu metsis, teder, laane- ja pldp ning paljud teised sdavad linnud, on hoolimata nende suurest laskmisest nii suur, et seda ei saa kirjeldada, vaid ainult imestleda saab nende suure arvu le.

Kuigi 19. sajandi teisest poolest on teada, et tetrede arvukus hakkas vhenema tiheda inimasustusega piirkondades, oli 20. sajandi algul meil tetrede arvukus veel vga suur. Selle kohta nide Viljandimaalt [8]: Kui tahetakse linnurohkusest selget kujutlust saada, siis lubatagu mrkida, et 1904. aastal ks misahrra noor vsu ksinda le saja tedre koju ti, lastud kahe peva jooksul oma isa snnipeva puhul.

20. sajandi esimesel poolel meil tetri veel ei loendatud, kuid Erik Kumari rikkaliku kartoteegimaterjali phjal ei paista tetrede arvukus vhemalt kiiresti kahanevat. Ent sajandi teisel poolel vhenes arvukus juba vga ilmselt. 1970. aasta kevade ldloenduse jrgi oli meil ligikaudu 39 000 tedrekukke. Aastate 20022007 kevadiste arvukushinnangute jrgi on meil 600010 000 tedrekukke. Nii et tetri on selle aja jooksul jnud ligi viis korda vhemaks.

Tedre levabariigiliste loenduste (19701985) ja seire (19782007) andmetest on nha kaks tugevat arvukuse kahanemisaega: aastatel 19741979 ja 19992004. Tusuaastaid ei jrgnenud, kumbki madalseis jigi psima.

Praegu on teder Eestis levinud kogu mandrialal ja kigil kolmel suuremal saarel. Metsislaste sigimisbiotoopides on viimase 30 aasta keskmiseks asustustiheduseks augustikuus hinnatud 34 lindu hel ruutkilomeetril. See on viksem kui Soomes ja Pihkva oblastis ning sarnane Leningradi oblasti andmetega. Ltis on tetri pisut vhem kui meil.

Eestis ohustavad tetre ennekike elupaikade hvimine ja nende kvaliteedi halvenemine ning vaenlased rebane, metsnugis, khrik, metssiga.


Kaitse. Paljudes Lne- ja Kesk-Euroopa riikides on teder kantud rahvuslikesse punastesse raamatutesse. Euroopa Liidu linnudirektiivis leiame ta lisadest I, II/2, III/2. Eestis on teder 3. kategooria kaitsealune liik ning tema jaht on keelatud.



1. Angelstam, Per 1983. Population dynamics of tetraonids, especially the black grouse Tetrao tetrix L., in boreal forests. Acta Univ. Upsal. Abstrs. Uppsala Diss. Fac. Sci., N 675, 33 p.

2. Fischer, Jacob Benjamin 1791. Versuch einer Naturgeschichte von Livland. Kningsberg.

3. Hueck, Aleksander Friedrich 1845. Darstellung der landwirtschaftlichen Verhltnisse in Esth-, Liv- und Curland. Leipzig.

4. Hupel, August Wilhelm 1777. Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland II. Riga.

5.Janossy, D. 1976. Plio pleistocene bird remains from the Carpatian Basin. 1. Galliformes. Aquila, 82, 4: 1336.

6. Kelch, Christian 1695. Lieflndishe Historia. Revall.

7. Klaus, Siegfried et al. 1990. Die Birkhhner. Die Neue Brehm-Bcherei.

8. Melso, K. (Michelson) 1935. Pilte ja mlestusi Paala kallastelt. Loodusvaatleja 6, nr. 3: 7985.

9. Потапов, Роалд Л. 1985. Семейство тетеревиные (Tetraonidae). Фауна СССР. Птицы, т. 3, вып. 1, ц. 2.

10. Short, L. L.1967. A review of the genera of grouse (Aves, Tetraonidae). Amer. Mus. Nov. 2289: 139.

11. Storch, Ilse 2000. Grouse: Status Survey and Conservation Action Plan 20002004. The World Conservation Union.

12. Swainson, W., Richardson, G. 1831. Fauna Boreali-Americana 2. London.

13. Viht, Ene 1987. Teder. Tallinn, Valgus.

14. Vos de, G. J. 1983. Social behaviour of Black Grouse, an observational and experimental field study. Ardea, 71: 1103.



Ene Viht
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012