Eesti Looduse fotov�istlus
2008/8



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2008/8
Mis on bioeetika?

Nii nagu Tallinna linn ei saa iialgi valmis, ei jua inimesed kunagi lplikule kokkuleppele, mis on hea vi snnis ning mis halb vi kohatu. Kuid vaidlused on seda kirglikumad.

Bioeetika (ingl. bioethics) miste on kllaltki uus, see veti tarvitusele Ameerika hendriikides alles 1970. aastate alguses. Kirjasnas kasutas seda esimesena ilmselt Wisconsini likooli bioloogiaprofessor Van Rensselaer Potter, sidumaks teadmised bioloogiast ja inimeste vrtusssteemid [4].

Sealt alates on seda mistet ksitatud mitmel moel. hed mistavad bioeetika all kitsalt bioloogiasse ja biotehnoloogiasse puutuvat eetika valdkonda, teised lisavad sinna veel meditsiinieetika ning kolmandad ka teatud keskkonnaeetika teemad.

Sealt alates on seda mistet ksitatud mitmel moel. hed mistavad bioeetika all kitsalt bioloogiasse ja biotehnoloogiasse puutuvat eetika valdkonda, teised lisavad sinna veel meditsiinieetika ning kolmandad ka teatud keskkonnaeetika teemad.

Tnapeval on selgesti lekaalus bioeetika miste lai tlgendus. Sellisena on bioeetikast kujunenud akadeemilise ja avaliku kultuuri oluline osa, kiiresti on kasvanud sellealaste hingute ja elukutseliste bioeetikute hulk ning asjaomase kirjasna maht ja mju.
Eriti populaarne on bioeetika miste lai ksitlus Ameerika hendriikides ja teistes ingliskeelsetes riikides.

Meditsiinieetika miste on seal peaaegu tielikult asendunud bioeetika omaga, palju on tekkinud vastava nimetusega komisjone, akadeemilisi ksusi, ppekavu jms.

Mujal maailmas ei ole bioeetika pika ajalooga meditsiinieetika valdkonda sedavrd alla neelanud, tavaprane meditsiinieetika miste on seal endistviisi pris elujuline. Meditsiinieetika taandamist bioeetika nimetuse alla takistab ka moodsa meditsiini ja terviseteaduste tihenev side sotsiaalteadustega, mis ei vimalda kuidagi meditsiini vaadelda pelgalt he bioloogia rakendusena.

Teiselt poolt tekib mdunud sajandi teisel poolel, bioeetikaga enam-vhem samal ajal keskkonnaeetika miste. Keskkonnaeetikat ja bioeetika seda valdkonda, mis ksitleb elusolendite suhteid keskkonnaga, on teinekord sna keeruline eristada. ks vimalus on seda teha antropotsentrismi ehk inimkeskesuse alusel. Kui keskkonnaeetika on tekkinud suurel mral just inimkeskesuse ohjeldamiseks, siis bioeetika alusphimtted on selgelt inimkeskesed.

Nii et bioeetika miste pole sugugi lihtne ja hemtteline. Sellealaseid kirjutisi lugedes tasub alati thele panna, mis thenduses autor mistet kasutab. Siinne artikkel ksitab bioeetikat pris avaras thenduses, thelepanu plvivad ka meditsiinieetika teemad.


Bioeetika interdistsiplinaarsus. Tnapeva teadusmaailma iseloomustab svenev erialadevahelisus ehk interdistsiplinaarsus: ha sgavam ja mitmekesisem koost ja pimumine seni iseseisvaks peetud teadusvaldkondade vahel. Phjus on lihtne: uuritavad nhtused kipuvad ha enam olema niivrd keerukad ja mitmeklgsed, et vajavad korraga eri tavapraste teadusharude vahendeid ja pdevust.

Peale nrvi- ja kognitiivteaduse on uue eduka erialadevahelise valdkonna nide ka bioeetika. Kui meditsiinieetika on olnud eesktt arstide tsunfti enda arendada ja jrgida, siis bioeetika on kohe algusest peale ritanud kaasata filosoofe, teolooge, juriste, poliitikuid, sotsiaalteadlasi jt.

Vga tihedalt seostub ja isegi kattub bioeetikaga bioigus, inimesest erinevate elusolendite ja -koosluste kaitsega tegelev seadusloome. Algul bioeetikute vlja pakutud seisukohad leiavad vga sageli tee igusaktidesse. Hea nide on Euroopa Nukogu Inimiguste ja biomeditsiini konventsioon: inimiguste ja inimvrikuse kaitse bioloogia ja arstiteaduse rakendamisel. 2001. aasta lpus kinnitas selle lepingu seadusena ka meie riigikogu [3].


Bioeetika rahvusvahelisus. Teine bioeetika ldine tunnusjoon on selle pidev rahvusvahelistumine vi leilmastumine. Peale riikide ning teatud sotsiaalsete rhmade (arstid, bioloogid, filosoofid, biotehnoloogia ja ravimifirmad jt.) tegelevad bioeetikaga innukalt ka suured rahvusvahelised hingud.

Ajaloolises plaanis on see rahvusvahelisus saanud tugeva tuke Nrnbergi tribunali natsidoktorite sasjast ja selle kigus loodud nn. Nrnbergi koodeksist, kus on stestatud kmme siiani kehtivat olulist inimkatsete eetika phimtet [10]. Olulisemad bioeetikat edendavad rahvusvahelised organisatsioonid on RO haridus-, teadus- ja kultuuriorganisatsioon (UNESCO), maailma arstide liit (WMA) ja maailma terviseorganisatsioon (WHO).

Viimane olulisem rahvusvaheline bioeetika dokument on UNESCO bioeetika ja inimiguste lddeklaratsioon* 2005. aastast [13]. See on meldud jrgimiseks riikidele ning stestab tnapeva bioeetika olulisemad alusphimtted. Deklaratsiooni kohaldumisala on: inimesele meditsiini, bioloogia ja nendega seotud tehnoloogiate rakendamisel ilmnevate eetikaprobleemide sotsiaalsed, iguslikud ja keskkondlikud tahud. ldisemalt vikski seda vtta kui bioeetika tegevusvaldkonna mratlust.

Sedalaadi kokkulepped annavad ehk aluse rkida isegi leilmsest ehk globaalsest bioeetikast. hest kljest peldakse srase htse standardi poole, teisest kljest aga leiavad kriitikud, et leilmne standard hirib riikide ja kultuuride omapra ning hoopis raskendab arusaamist bioeetika probleemidest.


Eesti. Riigiti korraldavad bioeetika valdkonda rahvuslikud bioeetika komiteed. Eestis tidab seda rolli sotsiaalministeeriumi hallatav Eesti bioeetika nukogu. Bioeetikaga tegeldakse ka Tartu likooli arstiteaduskonnas ning eetikakeskuses, samuti on Eestis mitu spetsiifilisemat eetikakomiteed: hed hindavad teaduslike inimuuringute (nn. biomeditsiini) eetilist klge, teised otsivad vastuseid arstits ilmnevatele eetikaksimustele. Bioeetika teemat kajastab mahukas ja kiirelt arenev eetikaportaal www.eetika.ee.


Meditsiinieetika kui bioeetika osa. Meditsiinieetika klassikaliseks tekstiks ja vrtuste kandjaks peetakse antiikajast prit Hippokratese vannet [5]. Selles totatakse patsientidele head teha, hoiduda neid kahjustamast ning hoida arstile usaldatud saladusi. Samad phimtted on juhtinud arste antiikajast tnapevani.

Oluliselt muutusid ja tienesid meditsiinieetika phimtted linud sajandi teisel poolel ning nende muutustega on seotud ka bioeetika teke ja areng. Mnede asjatundjate arvates tekkiski bioeetika just vajadusest uute vrtuste jrele. See vajadus ilmneb, kui vaatleme lhemalt mningaid viimaste aastakmnete arengusuundi.

Esiteks, Teise maailmasja tulemusena muutusid phjalikult tekspidamised ksikisiku ja hiskonna vahelistest suhetest. Esile on kerkinud arusaam isikuvabaduste ja inimiguste erilisest thtsusest. Teedrajav dokument on siin 1948. aastal vastu vetud RO inimiguste lddeklaratsioon [16], mis postuleerib muu hulgas iga inimese vrandamatu iguse elule, vabadusele, isikupuutumatusele ja vrikale ning vrdsele kohtlemisele.

Kindlasti on selle dokumendi phimtteid kujundanud Nrnbergi protsessil rahvusvahelise ldsuse ette judnud teave natsidoktorite metsikute inimkatsete kohta koonduslaagrites. Sealtpeale on jrk-jrgult meditsiini- ja bioeetika alustalaks muutunud nn. isikuautonoomia, mida soovitatakse austada nii arstits kui ka teadusuuringutes. sna pea leiutati seda tagama nn. informeeritud nusoleku phimte, mis tnapeval on lithtis teoreetilise ja praktilise bioeetika teema.

Teiseks olid mdunud sajandi teise poole bioloogia ja meditsiin vga oluliste avastuste ja rakenduste tunnistajad. Loodi ja veti kasutusele seadmed, mis asendavad mitme eluthtsa elundi ja elundkonna (iseranis hingamine, sda, neerud) talitlust. Peale selle, tnapeval suudetakse siirata vaata et kiki elundeid ja kudesid peale kesknrvissteemi. Vga kiiresti areneb tehislike organite ja kudede loomine, neist paljusid (liigese- ja jsemeproteesid, kuulmisaparaadid, silmalts jt.) kasutatakse juba edukalt igapevases kliinilises meditsiinis. Arvukalt on loodud uusi ravimeid, mjutamaks inimkeha nii haiguslikke kui ka normaalseid protsesse.

Vga suurt rolli meditsiini tormilises arengus on mnginud just bioloogia edusammud. Rakubioloogia, geneetika ja neurobioloogia viimaste aastakmnete saavutused vimaldavad helt poolt mista haigustega seotud bioloogilisi protsesse ning teiselt poolt neid sihipraselt mjutada. Nii aitavad uus teave ja oskused ellu viia sraseid iidseid meditsiinieetika phimtteid nagu heategemine ja mittekahjustamine.

Kolmandaks kipuvad meditsiin ja biotehnoloogia neelama ha enam raha. hes meditsiini vimaluste avardumisega kerkib ka selle hind. Seetttu vtab hiskond meditsiini jrjest rangema sotsiaalse kontrolli alla.

Kigis riikides on keskne tervishoiussteem, mille struktuuri, toimimist ja kttesaadavust riik seaduste ja raha abil juhib. Tervishoiu kasvav rahamahukus on paraku tunduvalt muutnud arsti ja patsiendi suhte loomust. Eestiski korraldab seda suhet iguslikult hoopis vlaigusseadus: patsient (algthenduses kannataja) on ha enam muutumas tavaliseks lepinguliselt teenindatavaks kliendiks [15].

Kik maailma riigid on praegusajal silmitsi olukorraga, kus ei ole vimalik anda meditsiinile sedavrd palju raha, et kik abivajajad saaksid kohe parimat vimalikku arstiabi. Sestap tekivadki ravijrjekorrad ning vga thtsaks hiskondlikuks ksimuseks saab tervishoiu piiratud rahaliste vahendite iglane jaotus. iglus on lbi aegade olnud oluline eetika phimte ning seda on saavutatud priski eri viisidel. Eesti ja paljudes teisteski riikides peetakse iglaseks seda, et arstiabi jagatakse keskse haigekassa kaudu vajadust mda, eeltingimus on vaid olla selles ssteemis kindlustatud.

Tulles siit sarnasuste juurde meditsiinieetika ja ldisemalt bioeetika vahel, on paslik ra mrkida kahe USA bioeetiku Tom Beauchampi ja James Childressi snastatud neli bioeetika n.-. keskset phimtet, mida peetakse kige populaarsemaks ja mjukamaks: isikuvabaduse austamine, heategemine, mittekahjustamine ja iglus [1].


Meditsiinieetikat on vimalik lahterdada eri ametialasteks eetikaharudeks. Nii niteks eristatakse arstide, dede, mmaemandate, fsioterapeutide jt. eetikat, mis kik sisaldavad ldiste krval ka elukutsetele eriomaseid eetikanorme. Pris levinud on meditsiinieetika teemade jaotus probleemide jrgi inimelu eri faasides: selle alguses, kigus ja lpus. Niteks tekitab suuri eetilisi ksimusi see, et nii inimelu alguse kui ka lpu hetke on raske tpselt kindlaks teha.


Inimelu algust dateerivad eri vaated kas viljastumise, loote pesastumise ehk implantatsiooni, mitmike tekke vimaluse ammendumise vi hoopis hinge (teadvuse) ilmumisega. Lhtudes neist enam vi vhem teadusliku vi kultuurilise taustaga vaadetest, suhtutaksegi eri hiskondades ige erinevalt niteks abordisse. Katoliiklaste arvates saab inimelu alguse viljastumise hetkest, mis seletabki nende suurt vastuseisu abordile. Kui aga arvata inimelu algavat hiljem, pole abort mrv ja seda saab teatud thtajani lubada.

Vga elav eetikaarutelu on kaasnenud uute sigimistehnoloogiatega. Kui emakavlist viljastamist on harrastatud juba mitukmmend aastat ning esimene katseklaasilaps Louise Brown sai just tnavu 25. juulil kolmekmneaastaseks, siis inimese kloonimise ja selle eri vormide lubatavuse teema ktab ikka kirgi ja on siiani kigis maailma riikides ldjuhul keelatud.


Surm. Niisamuti on moodne meditsiin ja inimeseksitlus toonud kaasa uued ksimused elu lpu kohta. Vga thtis muutus toimus 1960. aastate lpus, kui lepiti kokku ajusurma kontseptsioon ja selle diagnoosimise kriteeriumid. Kuni tolle ajani peeti inimelu lppenuks vereringe vi hingamise lakates, kuid ajusurma puhul on otsustav peaaju talitluse prdumatu lakkamine.

Intensiivmeditsiin oli tolleks ajaks saanud enda ksutusse tehisvahendid nii vereringe, hingamise kui ka neerutalitluse asendamiseks. Nii tuli ha enam ette juhtumeid, kus inimese keha suudeti pikka aega elus hoida, kuid paraku ilma teadvuse ja teiste pshika osadeta ning vimaluseta iseseisvalt elus psida.

Moodsa surmaksitluse omaprane proovikivi on olukord, mida nimetatakse psivaks vegetatiivseks seisundiks. Sel juhul on mningad, eriti ajutve juhitud vegetatiivsed funktsioonid, niteks hingamine ja vereringe, kll olemas, kuid prdumatult kadunud teadvus. Kuigi paljud ei pea sedagi olukorda inimvrseks eluks, peab seadus sellist inimest elusaks koos kige sellest tulenevaga. Mnikord on inimesed srases olukorras elanud le kmne aasta ning nende elu silitamine tekitanud nii meditsiinilisi, eetilisi kui ka iguslikke vaidlusi.

Ilmselt kige tuntum sedalaadi juhtum on ameeriklanna Terri Schiavo* oma: ta oli psivas vegetatiivses seisundis 15 aastat. USA president George Bush muutis tema elu kaitseks koguni USA seadusi. Schiavo elu lppes siiski toidutoru eemaldamise ja sellest tuleneva nljasurmaga 2005. aastal [12].

Just sellised juhtumid, kus meditsiin peab surmava haiguse ees tunnistama vimetust, on ha suurendanud nende inimeste hulka, kelle arvates peaks teatud olukorras lubama elu lpetada eutanaasia teel. Kuigi aktiivne eutanaasia, st. patsiendi otsene surmamine arsti ke lbi, on rangetel tingimustel seadustatud vaid Hollandis, Belgias ja Luksemburgis, ollakse ha enam seda meelt, et meditsiin ei peaks mitte igas olukorras pdma elu hoida, vaid ka aitama elu vrikalt lpetada lootusetute piinarikaste juhtumite puhul. Eestis on eutanaasia teema seni sisuliselt lbi arutamata.

Ajusurma phimte on oluliselt aidanud thustada hukkunute elundite siirdamist, sest vimaldab kll pidada isikut surnuks, kuid samas hoida siiratavaid elundeid vi kudesid mrksa paremates tingimustes kui vereringe vi hingamise lakates. On isegi kirjeldatud juhtumeid, kus ajusurmas naise rasedust nnestus silitada sedavrd, et laps ji ellu. Niisiis on tnapeva meditsiini vimalused teinegi kord eetilises mttes vastuolulised ning vajavad hiskondlikult kokku lepitud juhiseid.


Bioeetika vaated elule laiemalt. Nagu ngime, ksitatakse meditsiinilises bioeetikas inimese elu lppu vga hoolikalt ja nansirohkelt. Siit sobib pgusalt liikuda bioeetika laia tlgenduse juurde. Phiksimus on siin tepoolest ige lihtne ja selge: milline on teiste elusolendite ja eluvormide vrtus inimelu krval?

Pikka aega on inimesed tunnetanud muud maailma pelgalt iseendi ja jumalate mngumaana. Praeguseks on inimene saanud nii tugevaks, et meil pole kuigi keeruline oma planeeti he ropsuga olematuks teha vi (senisel kursil jtkates) seda aegamda eluklbmatuks muuta. Siinkohal soovitaks tutvuda Daniel Callahani bioeetika jaotusega teoreetiliseks, kliiniliseks, poliitiliseks ja kultuuriliseks [2], mis seob tervikuks inimkonna senised kogemused bioeetika vallas ning pakub vlja uusi vimalusi, kuidas inimest kui liiki paremini muu elusloodusega sobitada.

Linud sajandi keskpaiku esitas Albert Schweitzer oma idee aukartusest elu ees: leskutse austada ja aidata kike elavat, mitte ksnes kaasinimesi. Selleteemalises kirjutises on Schweitzer nentinud, et filosoofia viks alata tdemusest: olen elu, mis tahab elada keset elu, mis tahab elada [11: 265].

Schweitzeri ideed toetab tnapeva tuntumaid bioeetikuid Peter Singer, rhutades vajadust loomi koheldes phjustada neile vimalikult vhe kannatusi [9]. Nii Schweitzerit kui ka Singerit on tugevasti kritiseeritud. Sageli videtakse, et nende mtted pole tegelikkusse rakendatavad, samuti meenutatakse Ren Descartesi vaadet, et loomad on hingetud masinavrgid, keda seetttu pole vaja kuigi viisakalt kohelda. Tnapeval ei ole kumbki argument enam kuigi vrava juga, mistttu rgitakse austusest loomade ja kogu eluslooduse vastu ha enam ja ptakse seda ka eetika ja iguse normidesse vormida.

Nii on Eesti looduskaitseseaduse sihiks seatud looduse kaitsmine selle mitmekesisuse silitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega; kultuurilooliselt ja esteetiliselt vrtusliku looduskeskkonna vi selle elementide silitamine; loodusvarade kasutamise sstlikkusele kaasaaitamine [7]. Loomakaitseseadus mrgib, et seadus reguleerib loomade kaitset inimese sellise tegevuse vi tegevusetuse eest, mis ohustab vi vib ohustada loomade tervist vi heaolu, kusjuures looma all mistab see seadus imetajat, lindu, roomajat, kahepaikset, kala vi selgrootut [8].

Omaprane ja paljude arvates eetiliselt sna ksitav tegevus nende kahe seaduse piirialal on jaht, mida peetakse tnapeval sageli algsest toidu hankimise eesmrgist suuresti erinevate meelelahustuslike ja turistlike kavatsustega. Jahiseadus peab jahipidamiseks uluki jlitamist, pdmist, tabamist vi surmamist [6], mis kski ei soosi loomade tervist ega heaolu, kuid mida igustatakse sellega, et inimese kohus on hoida keskkond tasakaalus.

Seega neme, et eri elusolendite eetiline ja iguslik seisund on pris erilaadne ning oleneb hiskonnast. Paljudel lihtsama ehitusega elusolenditel puudub moraalne staatus tiesti, mned mikroorganismid on aga haiguste tekitamise vime tttu omandanud hoopis kurja vaenlase staatuse: neid tuleb kikvimalike vahenditega hvitada.


Inimese osad. Samuti vrib mrkimist, et kuigi talitlev rakk on elusa elementaarne ksus, ei ole hulkraksete olendite rakkudel enamiku inimeste silmis mingit moraalset staatust ning kllap seetttu vivad teadlased rakkudega sna vabalt mber kia. Tsi, biomeditsiiniliste inimuuringute puhul on bioloogilise materjali saamiseks mnikord vajalik materjali omaniku informeeritud nusolek, millest ta saab muidugi keelduda. Ent tenoliselt on mure oma keharakkude kannatuste prast ige harva, kui ldse, phjus uuringus mitte osaleda. Niisamuti on elundite ja kudede siirdamise korral siirdatavad bioloogilised struktuurid moraalse staatuseta ning eetikaksimused puudutavad eesktt doonori ja retsipiendi isikut.

Seevastu on UNESCO deklaratsiooniga erilise moraalse staatuse saanud inimese genoom [14]. Deklaratsiooni jrgi on inimgenoom nii kigi inimeste htsuse kui ka nende loomuprase vrikuse ja eripra alus. Eristaatuse tttu on inimgenoom loomulikult ka teadusuuringute puhul eriliselt kaitstud nii bioeetika kui ka bioiguse phimtete ja stetega.

Samas on geeniuuringud ks peamisi moodsa bioloogia tegevussuundi, avades phimtteliselt tiesti uudseid vimalusi mista bioloogiliste koosluste talitlust ning mjutada nende arengut. Et inimhiskonna ksutuses on niivrd vimsad vahendid looduse tegevusse sekkuda, siis loomulikult lasub meil ka vastutus vimalike tagajrgede eest. Taas kerkib vga teravalt keskkonnaeetikas oluline inimkeskesuse probleem: teavet kogutakse kll kogu elusloodusest, kuid seda rakendatakse eelkige vaid inimhiskonna kasuks.


Mis on loomulik? Parimat inimkeskesuse mra otsides on esile kerkinud n.-. naturalismi ehk loomulikkuse vaidlus, mis vaeb seda, kuivrd on inimkonnal igus sekkuda maailma arengukiku. Selgesti eristuvad mlemad rmuspositsioonid: inimene viks maailma mjutada nii vhe kui vimalik vi siis ei peaks inimesed ldse muust hoolima kui enda huvidest. Valdavat seisukohta on sna raske kindlaks teha, kllap asub enamik meist kuskil selle vaadete diapasooni keskosa ja rmusliku antropotsentrismi vahel.

Vga hea proovikivi on siin geneetiliselt muundatud organismide ja kloonimise teema. helt poolt kardetakse ennustamatuid mjusid ja kuritarvitusi, teiselt poolt ahvatlevad paljude probleemide lahendused meditsiinis, toiduainete hankimisel jm. Kasvava enesekindlusega on ha enam hakatud lubama eri olendite genoomi muuta. Loodetavasti suudavad hiskonnad siiski hoiduda heklgsetest otsustest ja hoida tnapeva rakubioloogia toimetused tasakaalus moodsa koloogia ja loodushoiu seisukohtadega.


Kokku vttes. Bioeetika mistet ei peaks kindlasti ksitama meditsiinieetika snonmina, vaid pigem laiema erialadevahelise valdkonnana, millega ritatakse kirjeldada elu kui bioloogilise nhtusega seotud vrtusprobleeme ning sobitada neid moodsa inimeseksitluse ja hiskondlike oludega. Kigele elusale ei paista olevat vimalik kohaldada samu eetikaphimtteid, paratamatu on inimese valikulisus teiste elusolendite suhtes. Kahtlusteta on tnapeva bioeetika suur lesanne sraseid valikuid hoolikalt ja vastutustundlikult kaalutleda, igustada ja leida sobivaid viise nende elluviimiseks. Nii igal inimesel kui ka inimkonnal on, mille le jrele melda.


1. Beauchamp, Tom L.; Childress, James. F. 2001. Principles of Biomedical Ethics. Oxford university Press.

2. Callahan, Daniel 2003. Bioethics. Post, Stephen G. (ed.). Encyclopedia of Bioethics. MacMillan Reference Books, vol. 1: 278286. Vt. ka: http://www.answers.com/topic/daniel-callahan

3. Euroopa Nukogu konventsioon "Inimiguste ja biomeditsiini konventsioon: inimiguste ja inimvrikuse kaitse bioloogia ja arstiteaduse rakendamisel": https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=27546

4. Gillon, Raanan 1998. Bioethics. Overview. Callahan, D. et al. (eds.). Encyclopedia of Applied Ethics. vol. 1 Academic Press: 305317.

5. Hippokratese vanne: http://www.arstideliit.ee/et/eetika/hippokratese_vanne.html

6. Jahiseadus: http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12766181

7. Looduskaitseseadus: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12808270

8. Loomakaitseseadus: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12813187

9. Nigel Warburtoni intervjuu Peter Singeriga: http://www.open2.net/ethicsbites/human-use-animals.html

10. Nrnbergi koodeks. Kergandberg, Eerik; Sootak, Jaan. (koost.). 1997. Tekste meditsiiniigusest I. Meditsiinieetika. Tartu: 89.

11. Schweitzer, Albert 1984. Kultuur ja eetika. Eesti Raamat, Tallinn.

12. Terri Schiavo: http://en.wikipedia.org/wiki/Terri_Schiavo

13. UNESCO Universal Declaration on Bioethics and Human Rights: http://portal.unesco.org/en/ev.php-URL_ID=31058&URL_DO=DO_TOPIC&URL_SECTION=201.html

14. UNESCO Universal Declaration on the Human Genome and Human Rights: http://portal.unesco.org/shs/en/ev.php-URL_ID=1881&URL_DO=DO_TOPIC&URL_SECTION=201.html

15. Vlaigusseadus. 41. ptk. Tervishoiuteenuse osutamise leping: http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=751880

16. RO inimiguste lddeklaratsioon: http://www.unhchr.ch/udhr/lang/est.htm



Andres Soosaar
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012