Eesti Looduse fotov�istlus
01/2003



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artiklid EL 01/2003
Lehitsedes esimesi leheklgi Ruge jrvemuda raamatust

Geoloogid on aastakmneid jrvesetete uuringute phjal teinud jreldusi veekogu ajaloo ja veekvaliteedi kohta. Samuti vime saada aimu jrve mbruses toimunud sndmustest, nagu eelajaloolise inimasustuse teke, esimeste pldude raadamine metsast, maaviljeluse areng ja saastekoormuse kasv viimastel aastakmnetel. Seekord vaatame, mida rgib meile Ruge Tugjrve jrvemuda.

Eestimaa ilmatargad on phjendatult uhked oma pikaajaliste ilmavaatluste le: Tartus on hutemperatuuri mdetud juba kakssada aastat. Samas on selline aegrida vga lhiajaline, vrreldes niteks jajajrgse 11 500-aastase perioodiga ja vaevalt klimatoloogid julgeks enesekindlalt ennustada, mis suunas areneb Eestimaa kliima lhimate sajandite jooksul. Kuidas aga oleks teadlastel vimalik vaatlusridasid pikendada, et saada andmeid aastasadade ja -tuhandete taguse kliima varieeruvuse kohta? Ajaloolased on veidi paremas olukorras: vanad rikud Taani hindamisraamat, kiriku-, vaku- ja hingeraamatud vimaldavad selgitada, kuidas ja missugusel mral eesti talupoeg pldu haris. Sageli pole aga vanad rikud silinud vi on seal registreeritud andmestik lnklik. Inimene ja tema elukeskkond (kliima, taimestik, maastik) olid minevikus kahtlemata tihedamalt seotud kui tnapeval. Oli ju talupoja toitja lhimbruskonna viljakas muld, katja-soojendaja aga klatagune metsatukk. Viksemgi muutus keskkonnas avaldas klahiskonnale mrgatavat mju ja vastupidi. Seda arvesse vttes vime teha jreldusi keskkonna kohta ka silinud ajalooallikate phjal. Vakuraamatud, Rootsi-aegsed ja hilisemad kaardid, kirikukoguduste snni﷓, abielu- ja surmameetrikad jutustavad meile sellest, kui palju oli maanurgas talusid, inimesi, kariloomi ja kuidas talupojad oma pldu harisid. Siiski tuleb toonitada, et vanad rikud on nii ajaliselt kui ka geograafiliselt ebahtlaselt silinud. Eesti jrveuurijad on aga nnelikud, kui mne veekogu puhul ulatub seireandmestik viiekmne aastani. Oleme viimase paarikmne aastaga reostanud paljud oma kaunid veesilmad ja loomulikult oleks huvitav teada, millised ngid jrved vlja looduslikus seisundis. Aga kki on loodus ise salvestanud meid huvitava teabe varukoopia mnda looduslikku arhiivi? Ehk on ks selline raamat jrvemuda?

Uurimiseks sobivaid jrvi napib. ks geoloogide philisi uurimisprobleeme seisneb selles, kuidas piisavalt tpselt mta setete vanust. Eesti prastjaja geoloogilisi sndmusi mtev ajaskaala phineb radiossiniku vanuse mrangutel. Kahjuks on radiossinikumeetodi dateerimise tpsus umbes sada aastat, kuid lhtuvalt mitmest geokeemilisest tegurist vib mteviga veelgi suureneda ning ulatuda mitmesaja kuni tuhande aastani. Veelgi enam, radiossiniku aastad ei vasta tpselt kalendriaastatele ja mida suurem on uuritava objekti vanus, seda suhteliselt nooremad on radiossiniku aastad, kalibreerimine tekitab aga omakorda lisaprobleeme. Loomulikult sooviksime omada tpsemat ajamasinat.

Lahendust vivad pakkuda aastakihilised jrvesetted ehk varvid. Teatud jrvedes on settimine rtmiline, kevadel tekib lumesulamisvee sissekandest heleda vrvusega valdavalt mineraalainest koosnev kiht. lejnud aastaaegadel kuhjub jrve phja orgaaniline aine, mis tekitab tumeda vrvusega kihi. Nii moodustubki he aasta jooksul setete kihipaar ehk varv, mida vib raamatuna lugeda tnapevast kuni ajani, mil Eesti vabanes mandrijkattest. Aastakihilised jrvesetted silivad nagu raamatu lehekljed vaid sgavamates, tugevalt kihistunud jrvedes, kus alusvee kihtides puudub hapnik ja phjaorganismid ei saa raamatukoina setteid segamini prata. Igal aastal tekib ks kihipaar jlle juurde, tpselt nagu puudel lisandub aastarngaid. Sellist raamatut eest tahapoole lehitsedes saame teada, mis juhtus meie aladel aasta-aastalt prast viimast jaega [2]. Abiks on jrvemudas silivad taimede jnused, ietolm ja eosed, rni- ja rohevetikad, vesikirpude osised, seened, mikroskoopilised seosakesed ja muud osised. Loendades varve, mtes nende paksust, iseloomu, rtme ja koostist, saame samuti teavet jrve mbruses aset leidnud minevikusndmuste kohta. Ndseks oleme leidnud Luna-Eestist viis sobivate aastakihiliste setetega jrve ja loodetavasti toovad tulevased otsingud lisa.

Parimad varvid on Ruge Tugjrves. Paar viimast talve oleme vikese rhma Tallinna tehnikalikooli geoloogia instituudi teaduritega rnnanud mda Luna-Eesti maalilisi jrvi ja otsinud sobivaid uurimisobjekte. Lpuks saabus kauaoodatud edu. Haanjamaalt Ruge Tugjrvest leidsimegi ainulaadsed aastakihilised jrvesetted, mis kannavad endas mineviku kliimainfot. Niteks orgaanilise aine sisaldus jrvemudas, mis sltub erosioonist, vooluhulgast Ruge ojas ja ka kliimast, jlgib hmmastava jrjekindlusega minevikus kirjeldatud kliimasndmusi, nagu vikese jaja klmenemine (1350-1850), keskaegne soojenemine (900-1350) ja sellele eelnenud klm ajajrk. Keskaegse soojenemisega seostab enamik meist viikingite asulaid Grnimaal ja vikese jaja klmadega kangastub silme ees suviti jtunud Lnemeri, nljahda ja muud koledused. Soojemate ajajrkude jrvesetetes on tnu pikemale taimekasvuperioodile ja bioproduktsioonile rohkem orgaanilist ainet, klmematel ja lumerohkematel perioodidel on mineraalne sissekanne suurem ja orgaanilist ainet on settes vhem. Samuti on Tugjrve andmebaas salvestanud vikese jaja kige klmemad etapid, mil Pikese aktiivsus oli minimaalne: nn. Daltoni, Maunderi ja Spreri miinimumid vastavalt aastail 1800-1840, 1645-1715 ja 1460-1550. Sellised globaalsed sndmused, mida mrgistavad kosmiliste isotoopide sisalduse suurenemine ja vhenemine atmosfris, on kirjutatud nii liustikujsse, puude aastarngastesse kui ka Ruge jrveraamatusse. [joonis 1]

Muidugi ei ole jrvemuda just kuigi hlbus uurida. Jrvemuda lemine pindmine kiht on pdel ning seda on keeruline jrve phjast ktte saada. Ruge Tugjrvel kasutasime kllaltki omalaadseid tvahendeid. Roostevabast terasest hermeetilise toru titsime nn. kuiva jga (ssihappegaas temperatuuril -79 C). Seejrel siirdasime toru phjasettesse ja pikkade voolikute kaudu lasime surverhu abil kuiva j vahele puhast piiritust. Sel ajal kui meeskond jrvejl pikest ja karget talvehku nautis, klmutas kuivj koosts etanooliga 17 meetri sgavusel jrvephjas meile huvi pakkuva jrvemuda toru klge. Poole tunni mdudes visime metalltoru les vinnata ja meie silmadele avanes he meetri pikkune jtunud settelbilige oma muutumata kujul koos kige kaunimate aastatriipudega. [foto 3]


Ruge ietolm kneleb. Tugjrve aastakihilised setted sisaldavad endas veel palju muudki huvitavat peale kliimaandmete. Analsisime kahe-kolme aasta jooksul settinud jrvemuda kihtide ietolmu iga kmne aasta tagant kuni aastani 1339 ja nnda saime selle perioodi Ruge mbruse taimestiku ajaloo kvera (vt. joonis). Toome siinkohal ra vaid huvitavamad inimese tegevust puudutavad andmed. Eri ietolmuliigid iseloomustavad inimtegevuse tpi ja suhtelist intensiivsust [4]. Nii osutab maaviljelusele eelkige teraviljade rukki, nisu, odra ja kaera ietolm. Maaviljelusele on iseloomulikud muudki kultuurid, nagu lina ja kanep, aga ka tpilised plluumbrohud, nagu rukkilill, kassitapp, nges ja konnatatar. Piiranguid seab siin see, et osa taimi on ietolmu jrgi eristatavad, osa aga mitte, ja kigi ietolm ei levi tuulega sinna, kust me seda otsime. Karjamaid iseloomustavad kellukas, kadakkaer, pldjumikas ja kadakas. [joonis 2]

Teiselt poolt on meil arhiiviandmete phjal teada talude, koduloomade ja inimeste arv Ruges. Ennemuiste oli Ruge thtis asustuskeskus, millele viitab aastatel 800-1100 kasutuses olnud linnamgi Liinjrve kaldal. Varasemad andmed Ruge misa kohta prinevad aastast 1544 ja Ruge kirikut on mainitud samal perioodil. Analsides kaarte ja aerofotosid, tdesime, et juba 1684. aastal oli Ruge Tugjrve lheduses niisama palju pllumaid kui tnapeval. Esimese vabariigi lpul oli pllumaid aga ligi 60 protsenti kogu lhimbrusest ning metsade osakaal oli langenud 17 protsendini. See ei ole aga maastiku avatuses veel mingi piir: nagu nhtub inimmju koonddiagrammilt, oli 1750. aastatel maastik veel palju lagedam, millest annab tunnistust inimtegevusega seonduva ietolmu maksimaalne osakaal. [joonis 3]

Kahjuks pole Ruge kandi kohta tolleaegseid kaarte, mis saaksid meie videt testada. Soodsate tingimuste tttu kasvas 18. sajandil rahvaarv kiiresti, ajajrku iseloomustab aktiivne sisekolonisatsioon ja katkust vhem kannatanud Luna-Eesti thtsuse kasv rahvastiku osakaalus. Olulist mju maastikule avaldas ka misamajanduse orienteerumine Vene turule 18. sajandi esimesel poolel. Thtsaks majandusharuks muutus viinapletamine, millega kaasnes intensiivne metsaraie. Kaudselt annab maastiku avatusest 18. sajandi teisel poolel aimu suur koduloomade arv, mis korreleerub hsti ka karjamaadele iseloomulike taimeliikide ietolmu sisaldusega. ha thtsamaks muutunud karjakasvatusele andis tagasilgi 1740. aastate lpus 1750. alguses puhkenud siberi katk ja 1760.-1770. aastate loomataud. Nagu taimestiku ajaloo kveralt selgub, algas intensiivne maaharimine Ruges kaugelt enne aastat 1700. Loomulikult hariti les parimad maad. Inimeste arvukuse tusuga arenes ka karjakasvatus, mille kigus veti ilmselt kasutusse kogu vimalik maa ja Ruge maastik saavutas oma absoluutse avatuse. Nii metsalage kui 18. sajandi lpus pole Eesti kunagi olnud. [joonis 4]

Kuna 18. sajandi lpul oli Kagu-Eesti majandus suunatud piimatootmisele, suurenes karjamaade pindala siis just pldude arvel. Ruge mbruses vis siis leida suurel hulgal kadakasi karjamaid, mida oleme rohkem harjunud ngema Phja-Eesti ja saarte loopealsetel. Sellele viitab Luna-Eesti maastike kohta ebatavaliselt suur kadaka ietolmu osakaal.

Jrvemudaraamat ei dokumenteeri pelgalt pllumajanduslikku edu, see kajastab ka sdu, nljahdasid ja muid nnetusi. Liivi sda 16. sajandil, Poola-Rootsi jtkusda 17. sajandi alguses ning sjategevusega samal ajal esinenud erakordne klm ja 1601.-1603. aastal kogu Phja- ja Ida-Euroopat tabanud nljahda kahandasid Eestimaa rahvastikku ligi poole vrra, thjaks ji 75 protsenti taludest. Prast kosumisaega tabasid klaelu saatuslikud lgid ka jrgnenud sajandivahetusel: 1696.-1697. aasta suur nljahda (le Eesti 75 000 ohvrit), millele lisandusid tfus ja dsenteeria; nljale jrgnes Phjasda ja 1710.-1711. aasta katk, mis kahandasid rahvastiku veelgi poole vrra. Selleks ajaks oli rahvaarv vhenenud 13. sajandi alguse tasemele! Phjasda ja rsteretked tabasid Kagu-Eestit aastail 1701-1704. Suur rsteretk Luna-Eestisse korraldati 1703. aastal. Tsaari korraldusele kik hvitada vastas eremetjev: Mu hrra, ei ole enam midagi hvitada! Kik kohad on lagedaks tehtud. Mehi, naisi ja lapsi on vetud vangi tuhandete kaupa, samuti hobuseid ja veiseid. Keda kaasa ei saanud vtta, pisteti lbi vi raiuti tkkideks. Kogu Liivimaa ja osa Eestimaast on nii thi, et kohad on veel ainult kaardil olemas [3:?] Sellised hukatusaastad on nha maaviljeluse kvera langusena ning niteks ngese vohamisena ahervaremetel ja stis pldudel 1700. aastat thistavas ietolmuproovis.


Kanep oli enim levinud kultuure. Kui on olemas sellise tpsusega ietolmuarhiiv, nagu Tugjrve aastakihilised setted, vime peale ietolmu suhtelise sisalduse arvutada vlja ka absoluutse sissekande ehk teada saada kikide liikide ietolmu sissekannet hele ruutsentimeetrile he aasta jooksul. Vaadeldes kahte tuntut ja vga vana kultuuri Eestis kanep ja lina neme, et kanepi sissekanne jrvesettesse on le saja tera igale ruutsentimeetrile, lina seevastu kajastub vaid hes proovis. Siin on tegemist nende taimede erisuguse tolmlemisstrateegiaga. Lina on isetolmlev, seevastu tuultolmleja kanepi Cannabis sativa iga tolmukas kannab endas 70 000 tolmutera, mis levivad hulgaliselt kikjale. Erinevalt tnapevast, mil teatud ringkonnad kasutavad ja kasvatavad india kanepit Cannabis sativa ssp. indica mnuainena, oli harilik kanep thtis pllukultuur juba ammu, eeldatavalt viikingiajast saadik ja seda kasutati kite ja muude kiudude valmistamiseks. Kanepit kasvatati Ruge mbruses kogu uuritud ajavahemikul, vlja arvatud viimased viiskmmend aastat, kui snteetiline kiud trjus Eestist hariliku kanepi kasvatuse; india kanepi kasvatusel hoiab silma peal nii politsei kui ka kasvatajad ise, peites oma kallihinnalist kraami klaasi taha ja keldrisse. Kanepikasvatusest muiste annab iseloomuliku pildi August Wilhelm Hupel, kelle kinnitusel ei puudunud kanep 18. sajandil hegi talu kapsaaiast [1]. Kanepiga vrdvrse thtsusega kultuuri lina ietolmu leiame Tugjrve mudaraamatust vaid 1880. aastat thistaval lehekljel. See on oluline ajaline kokkulangevus: aastail 18601880 aitas linakasvatus talusid priseks osta. Seda lina thtsat rolli rhutas ka Carl Robert Jakobson oma 1883. aasta knes. Linakasvatusele mjus soodsalt ka puuvillaekspordi vhenemine Ameerika kodusja tttu. [joonis 5], [foto 4]


Muutused jrvevees. Suundudes muistse maakasutuse taastuletuselt veevljale, vaatleme, mis toimus minevikus Ruge Tugjrve endaga. Diatomeed ehk rnivetikad on mikroskoopilised liigirikkad vetikad, kelle eri liikide koosluse mrab veekogu toitainete sisaldus. Prast surma ladestuvad rnivetikad veekogu phja ning kuna nende kest koosneb rnist, silivad nad tavaliselt phjasetetes lihsti. Nii saab ettekujutuse keskkonna muutustest veekogus. Ruge Tugjrve setete esialgsed uurimistulemused nitavad, et 1990. aastate algul prast nukogude vimu lppu toibus veekogu kiiresti kolhoosiaegsest reostusest. See kajastub rnivetikate hulga mitmekordses languses ning vhetoitelistele jrvedele iseloomulike rnivetika perekonna Cyclotella liikide suures arvus pindmistes setteproovides. Nukogude vimu ajal rajatud Ruge sovhoosi suurfarmidest prinev reovesi ja kontrollimatu mineraalvetiste kasutamine phjustas alates 1960-ndatest Tugjrves rnivetikate hulgivohamise ja rohketoitelistele jrvedele iseloomulike liikide, nagu Stephanodiscus parvus ja Aulacoseira granulata ohtruse. Vrreldes nukogude perioodiga, kus rnivetikate arvukus pidevalt suurenes, oli jrv Eesti Vabariigis ajavahemikul 19201940 rnivetikate koosluse phjal vga heas seisundis. Sama ei saa elda 19. sajandi kohta, niteks 1850. aastatel oli Ruge Tugjrv niisama eutrofeerunud kui kolhoosiajastu tipp-perioodil. Just 19. sajandi keskpaiku oli Eestis linakasvatuse krghetk ning linaleotamise tttu muutus enamik vikejrvi kiiresti vga rohketoiteliseks. Vaadeldes jrve arengut alates 18. sajandi algusest, hakkab silma, et veekogu seisund on pidevalt muutunud. helt poolt peegeldab see kindlasti Ruge kandi plluharimise intensiivsust ning rakendatud maakasutusssteemi, teiselt poolt ei saa vlistada, et oma osa Tugjrve rnivetikatekoosluse muutustes on olnud varieeruval kliimal. [joonis 6]

Nii ongi huvitav lapata kiht-kihilt ja aasta-aastalt Tugjrve muda, otsides vasteid lhedalt ja kaugelt, leides seoseid nii pllumajanduse, metsanduse kui ka mis tahes muu valdkonna vahel. Ja see on alles algus, tuhandeid lugemata leheklgi ootab veel ees.


1.

Kahk, Juhan jt. (toim.) 1992. Eesti talurahva ajalugu. Olion, Tallinn.
2.

Kukk, Toomas jt. 2000. Eesti elustiku mitmekesisuse muutustest prast jaega. Frey, T. (toim.) Kaasaegse koloogia probleemid. VIII: Loodusteaduslikud levaated Eesti Maa Peval. Tartu, Eesti koloogiakogu: 90109.
3.

Laur, Mati 1999. Eesti ajalugu varajasel uusajal 15501800. Eesti Entsklopeediakirjastus, Tallinn.
4.

Poska, Anneli et al. 1999. Farming from the Neolithic to the Pre-Roman Iron Age in Estonia, as reflected in pollen diagrams. PACT 57: 305317.
5.

Saarse, Leili et al. 2002. Little Ice Age as reflected in loss-on-ignition profiles of Estonian annually laminated lake sediments. Palaeogeography Palaeoclimatology Palaeoecology, in press.

Siim Veski (1964) on filosoofiadoktor kvaternaarigeoloogia erialal, ttab Tallinna tehnikalikooli geoloogia instituudis vanemteadurina.

Atko Heinsalu (1962) on filosoofiadoktor kvaternaarigeoloogia erialal, Tallinna tehnikalikooli geoloogia instituudi vanemteadur.

Kalev Koppel (1979) on Tartu likooli ajaloo osakonna magistrant.



Siim Veski, Atko Heinsalu, Kalev Koppel
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012