Eesti Looduse fotov�istlus
2008/11



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artikkel EL 2008/11
Metsa vrtused vajavad selgitamist

Metsasse on aegade jooksul suhtutud mitut moodi. Ndseks oleme vlja judnud sstva metsamajanduse phimteteni. Metsaseaduse 2 like 2 jrgi on metsa majandamine sstev, kui see tagab elustiku mitmekesisuse, metsa tootlikkuse ning koloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurivajadusi rahuldava mitmeklgse metsakasutuse. Kuidas oleme sellise mtteviisi saavutanud? Mil moel hinnata metsa mitmeklgseid vrtusi?

Aletaja mtteviis: metsaga on vaja videlda. Pllundusest sai siinse rahva peamine elatusviis ligi kahe tuhande aasta eest. Nondel kaugetel aegadel muutus oluliselt ka inimese suhtumine metsasse. Varasematel aastatuhandetel olid elatist andnud mets ja kalaveed, ndsel ajal enam mitte.

Alepldu tehti metsa arvel. Pikkadel sajanditel, kui alepllundusega laialdaselt tegeldi, kujunes vlja arusaam, et metsaga tuleb pidada lputut vitlust. Vitlusvahendid olid kirves ja tuli. Mets langetati ja puud pletati. Maa pandi metsa asemel kasvatama vilja. Enamasti oli metsa taandumine vaid ajutine. Inimesel tarvitses vaid mneks ajaks ked rppe lasta ja mets seadis end vasturnnakule. Juba mne aastaga tstis mahajetud tarbemaal pead hall vsameri. Paari aastakmnega sirgus sinna sihvakas lehtmets. Mis peremees jtab, selle mets vtab, snastas kogetu rahvasuu.

Metsa raadajale vis paista, et l metsale milliseid haavu tahes, ta kasvatab need varem vi hiljem ikka jljetult kinni. Nd teame, et haavad ei paranenud jljetult. Paljudes meie metsades on alepllunduse mrke vimalik mrgata praegusajani. Kui niteks kndida mnes Luna-Eesti nmmemnnikus vi Kesk-Eesti salukuusikus, vib ju tunduda, et tegemist on plise metsamaaga. Tegelikult on samas paigas vga tenoliselt kunagi asunud pld. Enne pllumaaks saamist kasvatas ndne mnnikumaa vib-olla kuusikut ja kuusikumaa tammikut. Aleviljelus kurnas maa rammu. Uuesti metsamaaks saades jaksas maa kasvatada vhem nudlikke liike kui enne. Mne paiga viljakus kurnati korduva aletamisega nii vlja, et see ei jaksanudki enam metsa kasvatada. Sellised on paljud meie praegused kadakased loopealsed.

Vitlus inimese ja metsa vahel nis kulgevat enam-vhem tasavgiselt. Kord tungis peale inimene, kord mets. Headel aegadel, kui valitses rahu ja edenes heaolu, laiendas inimene metsa arvel oma tarbemaid. Sja-, nlja- ja katkuaastate jrel, kui maa oli inimestest thjenenud, laienes mets. Sajandite jooksul hakkas olukord siiski tasapisi kalduma metsa kahjuks. Enne kui siinne inimene ppis pldu tegema, olid metsad levinud kikjal, kus polnud soid ja veekogusid.

13. sajandil, kui metsi oli raadatud juba tublisti le tuhande aasta, oli siinse maa metsasus ajaloolaste hinnangul kahanenud 60%-ni. 18. sajandiks oli metsade alla jnud alla poole maast. 19. sajandi keskpaigaks oli maa metsasus vhenenud umbes he kolmandiku piirimaile. Siis viimaks taibati juba ldiselt, et samamoodi jtkata ei saa.


Metsakasvataja mttelaad: tahad rohkem raiuda, pead ise metsa kasvatama. Metsapuuduse peamine phjus ei olnud siiski aletamine. Alepldude krvale olid ammu tekkinud plispllud ja aletamine minetanud majandusliku thtsuse juba 18. sajandiks. Kuid samal, 18. sajandil hakkasid enneolematus koguses puitu ja metsa neelama aina laienevad uudsed tstusharud.

Muidugi vajas suurenev elanikkond senisest enam puitu ka tavaprastes kasutusvaldkondades: ktteks ja ehituseks. Kuid hulganisti puitu nudis nd ka potasepletus klaasitstuse tarbeks, puusepletus miiliaukudes ja trvaajamine. Nudlust trva jrele oli tinginud hoogne laevaehitus, puuse jrele aga metallisulatus. Rohkesti ktet kulus tellise- ja lubjapletuseks.

Uutest puidukasutusharudest neelasid enim puitu siiski viinakkide ahjud. Viinaajamisest oli tolleaegsetes oludes kujunenud hea tuluallikas misatele. Krgete korstnatega viinakke, millest nii mnigi on silinud praeguseni, kerkis kikjale Eestis. 19. sajandil elanud publitsist Alexander Friedrich von Hueck vitis oma kirjutistes, et mnekmne aastaga olevat viinaajamise tarbeks hvitatud enam metsi kui varem aletamisega terve sajandi jooksul.

19. sajandi teisel poolel rajati Eestisse raudtee. Selle ehitamise ajal kulus ohtralt puitu liiprite valmistamiseks. Kui raudtee valmis sai, avardusid jrsult metsa- ja puumaterjali veo- ja mgivimalused. Sama sajandi lpul avati Prnu linnas tolleaegse Venemaa vimsaim paberivabrik. Tohutu kitise tarbeks Eesti metsadest ei jtkunud. Enamik puitu tuli sisse vedada Venemaalt. Hiigelsuured raielangid, mis nd meie metsadesse ilmusid, said rahvasuus nimetuse Waldhofi lagendikud.

Kui sajandi lpuveerandil veel ka teravilja hinnad rahvusvahelisel turul tsiselt langesid, oli aeg kps, et ldsuse suhtumine metsasse muutuks. ha mjuvimsam ajakirjandus oli soosivat hoiakut metsakasvatuse ja sihiprase majandamise suhtes hutanud juba aastakmneid. Metsade klv ja istutamine lks hoogu, sai pris moeasjaks. Misates pandi metsa alla tihti lahjemaid pllumaid. 20. sajandi vahetusel majandati plaanipraselt kokku umbes pooli, 1918. aastaks aga juba le 90% Eesti metsadest.

Kui iseseisvumise jrel misametsad riigistati, saadi misa- ja riigimetsade majandamine seada htsetele alustele. 1920. aastate esimesel poolel oli viimaks kujunenud kogu maad hlmav metsade majandamine enam-vhem tnapevases mistes. Nd oli lplikult vidule psenud varasemaist sajandeist tiesti erinev mtteviis: kui tahad metsa rohkem raiuda, pead seda ise juurde kasvatama.


Metsakasvataja kui taimekasvataja. Metsakasvatust peetakse praeguseni heks taimekasvatuse haruks. Metsakasvataja on selles mttes vga lhedane plluviljelejale. Nende mlema esmasiht on toota vimalikult rohkesti taimset saaki. Metsakasvataja saak on taimed, millel on puitunud vars. Tsi kll, pllukultuuridest eristab puitunud varrega taimi ehk puid see, et neid saab koristada mrksa pikemate vaheaegade jrel kui pllusaaki. Lageraielank, mis metsanduses vhikule tihti nii suurt meelehrmi phjustab, on metsakasvataja jaoks umbes sama mis sgisene krrepld pllumehe jaoks. Tema leiab endastmistetavalt, et raiering on tis saanud, ja hakkab hoolitsema selle eest, et samasse paika tekiks uus metsaplvkond.

Tnapevased metsad vivad neile, kes siin vaid puhkamas kivad, paista pris looduslikena. Metsamees, kellele metsad on igapevane tpaik, oskab siin osutada inimtegevuse mrkidele peaaegu igal sammul. Sellise argise tpaigana ppisin metsa ise ngema noil ammustel aastatel, kui ttasin metsakorraldajana.

Kuigi metsataksaator liigub puude all, peab ta oskama nha metsa otsekui linnulennult. Nnda ldistatult seirates nib mets vahel otsekui retu plluna, mis jaguneb vikesteks lappideks. Neil lappidel ehk eraldistel kasvavad inimese jrjekindla hoolega loodud ja kujundatud erilaadsed puistud. Iga puistu kohta on metsakasvatajal paljude aastakmnete kohta tpselt kirjas, milliseid tid seal kunagi on tehtud: millal hooldusraietega kujundatud, millal maha raiutud ja millal uuendatud. Ka jrgnevate aastate kohta on neil ksikasjalikud kavad, mida ja kui palju kusagil ette vtta.

Metsamajandus kui pllumajandusest noorem majandusharu on oma arengu teatud etappidel pllunduselt pris palju ka otse le vtnud. Niteks on kunagi hakatud kasvatama noori puutaimi ehk seemikuid kilehoonetes, metsamaid kuivendama ja vetama, kemikaalide abil putukkahjureid trjuma, metsapuid aretama. Eriti hoogu mindi nn. kva metsamajanduse edendamisega alates 20. sajandi keskpaigast, ja mitte ksnes meil Rootsis ja Soomes elati lbi samasugune ajajrk peaaegu samal ajal.

Phjamaades toimus 20. sajandi keskel, suurtootmise vidukik, nii nagu Eestiski. Ka pllu- ja metsamajanduses usuti, et kui rakendada uut vimsat tehnikat ja julisi majandusvtteid, areneb tootmine endistviisi enneolematult kiiresti ja seelbi edeneb ldine heaolu. Looduslikele eripradele prati vhe thelepanu ja suurtel maa-aladel pti kasutada samu malle. Pidi mduma mitukmmend aastat, enne kui ilmnesid sellise helbalise ksituse varjukljed. ldine puudus, mis kigepealt tuli ilmsiks Rootsis, oli metsalooduse vaesumine. hetaoliseks muudetud metsades halvenesid jrsult taime- ja loomaliikide elamisvimalused, vhenes liikide arvukus ja selgus muidki puudusi.


Meie aja nue: metsa tuleb majandada mitmekesiseid vrtusi silmas pidades. Mdunud aastasaja viimastel kmnenditel tugevnesid Euroopa ldsuse seas protestihled senise metsade majandamise praktika vastu. Siiani olid metsamehed saanud tegutseda enam-vhem omatahtsi. Nd jrsku selgus, et hiskonnas on veel huvirhmi, kes tahavad metsaasjades kaasa rkida ja kelle snadel on ka mju. Hlekaimad olid keskkonnakaitsjad.

Laialdast toetust leides hakkasid nad niteks Soomes ja Rootsis oluliselt mjutama metsade majandamist ja metsatstuse toodete tarbimist. Puiduturg pidi tarbijate huvidele vastu tulema ja hakkama omalt poolt esitama roheliste vrtuste norme metsakasvatajatele. ksteise jrel uhas Euroopa riikide metsamajandusest le nn. roheline laine. Rootsis tulid suured muutused peamiselt 1980., Soomes 1990. aastatel.

Eestis lid aluse uuele metsaksitlusele 1997. aastal riiklikult heaks kiidetud metsapoliitika ja 1998. aastal vastu vetud metsaseadus. Mdunud aasta algusest kehtima hakanud metsaseadus kinnitab lausa otsesnu, et seaduse eesmrk on tagada metsa kui kossteemi kaitse ja sstev majandamine.

Peamine muutus Euroopa maade metsamajanduse phimtetes oli see, et kogu 20. sajandi jooksul valitsenud thtsaim puupllunduse laadi tees metsa ei tohi raiuda rohkem, kui seda juurde tekib tunnistati iganenuks. Selle asemele pstitati nue: metsade kasutamisel tuleb silmas pidada nende mitmekesiseid vrtusi. Majanduslike vrtuste krval tsteti selgemini kui varem esile metsade loodus- ja kultuurivrtusi. Neid metsade erilaadseid vrtusi omavahel kokku sobitada pole kuigi lihtne. Veelgi enam mnikord paistavad nad olevat suisa leppimatus vastuolus.


Metsade loodus- ja kultuurivrtusi on selgitanud hulk inventuure. Uuel aastatuhandel on meie metsade loodus- ja kultuurivrtusi kindlaks tehtud mitme ulatusliku ettevtte kigus. 1994.1995. aastal inventeeris Eestimaa looduse fond meie plismetsi. Sellele jrgnes 2001. aastani kestnud palju phjalikum ja sstemaatilisem metsade loodusvrtuste inventeerimise projekt Eesti metsakaitsealade vrgustik.

Tublisti aitas metsade loodusvrtusi tpsustada 1999.2003. aastal tehtud vriselupaikade inventuur. Nnda veti arvele kokku le seitsme tuhande vriselupaiga. Viimati saadi loodusvrtustest levaade, kui mrati Natura 2000 vrgustiku alade piire. Selle raames on tehtud ettepanek vtta kaitse alla mitu uut metsaala.

Metsade kultuurivrtusi on kige phjalikumalt selgitatud 2006. aastal alanud prandkultuuri objektide inventuuri kigus. Esimesel aastal veti arvele le 2000 prandkultuuriobjekti Lne- ja Raplamaal, mullu jtkati Jrva- ja Harjumaal. Praegu on see t pooleli ilmselt kulub veel pris mitu aastat, enne kui kik Eesti metsad selle pilguga lbi vaadatakse.


Nagu kolmekihiline kook. Metsa eripalgelisi vrtusi vib nha ja hinnata mitut laadi mdupuudega. Piltlikult krvutan neid kolmekihilise koogiga. Kige alumisse kihti kuuluvad metsa majanduslikud vrtused. Lbi aegade on mets olnud inimesele asendamatu tarbematerjali, ktte, ulukite ja muude aineliste vrtuste allikas. Sellelaadsed hved on suhteliselt selge ja ka rahaliselt kllalt tpselt hinnatav kiht.

Jrgmine kiht on metsa mitmekesised loodusvrtused: mets kui paljude liikide ainuvimalik elupaik, keskkonna parandaja ja tasakaalustaja ning muu srane. Kike seda on tunduvalt keerulisem hinnata, saati siis rahasse mber arvestada. Ometi ei vaidle mitte keegi selle vastu, et metsa vrtus kas vi ainuksi hapniku tootjana on vga suur, vib-olla suuremgi kui niteks puiduandjana.

Kolmanda, kige lemise kihi hlmavad mu kujutluses metsa kultuurivrtused. Linnastunud inimene saab metsas puhata ning tervist ja vaimset tasakaalu parandada. htlasi on mets teadusobjekt, rahvuskultuuri kandja, loomeinimeste inspireerija.

Ehkki loetelu pole ammendav, osutab see selgelt, kui raske on kaaluda selle kihi osathtsust vrreldes majandus- ja loodusvrtustega. Kui aga keegi paks arvestada seda vara mber rahasse, et seda siis metsa puidulise vrtusega vrrelda, ei vetaks teda kuigi tsiselt. Nagu hrk kreemikiht koogil, on see osa koogist kige hulisem ja ebamrasem. Kuid teisalt on just see pealmine kiht sagedasti koogi kige thtsam osa see, mis teeb temast telise koogi.



Hendrik Relve
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012