Eesti Looduse fotov�istlus
02-03/2003



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
turvas EL 02-03/2003
Turba tootmine Eestis

Kui turba kaevandamine Eestis jb praegusele tasemele, siis jtkub tstuslikuks tootmiseks eraldatud turbavarudest vhemalt 900 aastaks.


Eestis on pikaajalised turba tootmise ja kasutamise traditsioonid. Siinsed talupojad on arvatavasti aastasadu kasutanud turvast nii ktteks kui ka loomadele allapanuks. Mehhaniseeritud ktteturba tootmise kohta on Eestist esimesed teated aastast 1861, esimene turbakttel elektrijaam alustas td 1918. Esimene turbabriketitehas Eestis, htaegu teine maailmas, ehitati 1939. aastal Tootsis, kus toodetakse turbabriketti tnapevani.

Turvas on hinnatud eksportkaup. le poole toodetud turbast (55%) moodustab aiandus- ehk kasvuturvas, mis lheb aianditesse ja kasvuhoonetesse kasvupinnaseks, samuti istikute kasvatamiseks pottides ja lavades. Seesama turvas sobib ka muruvljakute rajamiseks.

Eestis saadakse kasvuturvast rabalasundi lemistest kihtidest. See sfagnum- ehk samblaturvas hoiab hsti niiskust ning on samas hutatav. Viimastel aastatel on Lne-Euroopa aiandites ha enam hakatud kasutama ka turbalasundi alumistes kihtides leiduvat hstilagunenud turvast vi nn. musta turvast. ldjuhul lisatakse mustale turbale osaliselt samblaturvast ning vetisi. Tnapeval ei piirdu kasvuturba miste ainult samblaturbaga. Kilogramm kasvuturvast imeb keskmiselt 810 kilogrammi vett. Turvas on puhas ja steriilne materjal, mis piirab taimehaiguste levikut ja muid taimedele ebasoodsaid krvalmjusid. Selleprast valitsebki ta maailma aianduses. Lne-Euroopas, eriti Madalmaades moodustab turvas 80% aiandites kasutatavast kasvupinnasest. Otsitud ja katsetatud on ka mitmesuguseid teisi taimede kasvupinnaseid, niteks kaljuvill (rockwool), kuid tulemused kinnitavad turba eeliseid.

Eestis toodetud kasvuturbast lhebki 90% ekspordiks philiselt ostavad seda Lne-Euroopa aiandusfirmad. Kui kmme aastat tagasi vedasime vlja peamiselt rikastamata kasvuturvast, siis viimastel aastatel on Eestis ehitatud mitu vetusturvast valmistavat tehast.

2001. aastal eksporditi Eestist turbatooteid kokku 385 miljoni krooni eest. See oli meie turbatstuse panus impordi poole kiiva vajunud vliskaubanduse tasakaalustamiseks, pealegi on turvas Eesti oma nn. puhas toode, millele on lisatud ainult vike kogus mineraalvetisi ja pakkematerjale.

Paljude elatusallikas. Eesti turbatstusel on oma kindel koht maapiirkondade tandjana. Otseselt on turba kaevandamise ja ttlemisega seotud ligikaudu 1500 inimest, peale selle veel need, kes veavad turvast kas otse Lne-Euroopasse vi siis sadamatesse, seal turbatooteid laadivad jne. Kui lisada veel kigi nende pereliikmed, tuleb le terve Eesti kokku tuhandeid, kelle toimetulek ja heaolu sltub turbatstusest. Kui arvestame, et tavaliselt on turbaettevte paikkonna oluline (vi koguni ainus mrkimisvrne) tandja, thendaks selle tegevuse lpetamine vi pankrot paljudele kohalikele inimestele otsest tpuudust ja toimetulekuraskusi. Tasub vast meenutada Oru briketitehase pankrotti mni aasta tagasi t ja elatise kaotasid mitusada inimest.

Kartused sunnivad juurdlema selle le, kui palju on turvast juba kaevandatud ja kui pikaks ajaks varusid veel jtkub.

Kui kauaks Eestis turvast jtkub? Olen kuulnud arvamust, et veel ligikaudu sajaks aastaks.

Tstuslik turbakaevandamine hakkas meil arenema koos Eesti Vabariigiga 1920. aastatel (vt. joonist). Kui algul ligati vaid tkkturvast, siis prast Tootsi briketivabriku valmimist kolmekmnendate lpus ka freesturvast. Turba kaevandamine saavutas krgpunkti prast Oru ja Sangla briketivabriku kikulaskmist ning turba kasutuselevttu allapanuna karjafarmides: seitsmekmnendatel-kaheksakmnendatel aastatel kaevandati kuni kaks miljonit tonni aastas.

Tnapeval kaevandavad Eesti turbatootjate liitu kuuluvad ettevtted 95% Eesti ldisest turbakogusest (varud on nha joonisel). Kaevandamise maht sltub suuresti ilmastikust, tpsemalt sademete hulgast suvekuudel. Mdunud aasta kuiv suvi vimaldas suurendada turba kaevandamist eelmise aastaga vrreldes ligi 60%. 1998. aasta erakordselt sademerikkal suvel kaevandati aga kolm ja pool korda vhem kui mullu.

Kuidas on kaevandamine mjutanud turbavarusid? Viimase 80 aasta jooksul on Eestis kaevandatud htekokku ligikaudu 7075 miljonit tonni turvast. See on vaid kolm protsenti meie koguvarudest ning neli protsenti meie tstuslikku huvi pakkuvatest ehk aktiivsetest varudest.

Vtame aluseks tstuslikuks kaevandamiseks eraldatud turbavarud (775 miljonit tonni) ja eeldame, et kaevandamine jb enam-vhem praegusele tasemele (viimase viie aasta keskmine 850 000 tonni). Kui me ei arvesta turba looduslikku juurdekasvu (80 aasta jooksul lisandus turba loodusliku kasvu nol Eesti turbavarudele 7080 mln tonni turvast, tasakaalustades sellega turbavarude vhenemise), jtkub neist varudest 900 aastaks.

Vaatame ka praegu kasutusel olevate ja juba ammendatud soode pindala. Eesti turbatootjate liitu (ETL) kuuluvate ettevtete kasutuses oli 2002. aastal 11 600 hektarit turbatootmisvljasid. See on 1,14% Eesti soode kogupindalast. Keskkonnaministeeriumi andmetel on Eestis kasutatavaid, juba ammendatud ja mittekasutatavaid turbavlju kokku le 20 000 hektari, see teeb ligikaudu 2% Eesti soode ldpindalast.

Omaette probleemi tekitavad ammendatud turbavljad. On nue, et need tuleb rekultiveerida, st. taastada. Samas pole selge, millisteks me tahame neid muuta. Kas pllumaaks, vi klvata sinna mets, muuta need looduslikeks veekogudeks vi taas mrgaladeks ning kiirendada nende taassoostumist? Mdunud sajandil leiti Lne-Euroopas, et sooalad on vaja muuta pllumaaks. Tnapeval ollakse seal ldisel arvamusel, et selline teguviis oli vr.


Turvast on ka mttetult hvitatud. Viimase okupatsiooni ajal Ida-Virumaal uusi plevkivi tootmiskarjre rajades ei hoolitud karjride alale jvatest turbamaardlatest, sest Nukogude Liidus ei hinnatud turvast erilise maavarana. Et turbalademete alt plevkivi ktte saada, lkati turvas koos mineraalkihi ja vsametsaga lihtsalt aheraine hunnikutesse. Kui palju turvast sel moel hvitati, ei oska tpselt keegi elda. Arvestades plevkivikarjride ulatust ja sealse turbakihi tsedust, vib arvata, et tegu oli mitme miljoni tonniga, kui mitte veelgi rohkemaga. Kurioosum on seegi, et plevkivi peal olnud turbakihi kttevrtus letas mrksa turba all oleva plevkivi oma.

Ei ole kuulnud tnapeval eksporditavast plevkivist. Kll aga maksid vlisfirmad 2001. aastal (tollistatistika jrgi) le Eesti piiri linud turbatoodete iga tonni eest 440 krooni. Lihtne matemaatiline tehe nitab, kui palju oleks Eesti riik teeninud Ida-Virumaal aheraine mgedesse maetud turba pealt: ige mitu miljardit krooni.


Heino Reedik (1932) on Eesti turbatootjate liidu juhatuse esimees.



Heino Reedik
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012