Eesti Looduse fotov�istlus
02-03/2003



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
turvas EL 02-03/2003
Turba kaevandamine ohustab veevarusid

Pole tsi, et rabad ja nende kuivendamine ei mjuta phjaveetaset. Vastupidist testavad uurimisandmed nii Rannu soost kui ka mujalt Eestist.

Soode silitamisvajadust hinnates on rahvusvaheliselt tunnistatud oluliseks hdrogeokoloogilised phimtted, millest tuleb lhtuda nii uut turbamaardlat avades kui ka kiki teisi veereiimi muutvaid ettevtmisi kavandades. On rhutatud, et:

- soo on looduslik kompensatsiooniala ning turbamaardla evitamisega kaasnevad muutused mjutavad kogu keskkonda;

- soo on veevarude kujunemis- ja silitusala. Negatiivsed muutused kajastuvad eelkige piirkondades, kus vee looduslik kaitstus soos ja seda mbritsevatel aladel on nrk vi puudub;

- soo kui tervik vajab kaitset.

Rannu soo taust. Mdunud aastal ajakirjanduses kneaineks olnud Rannu soo paikneb Kirde-Eesti lavamaal Purtse je valgla phjapiiril Kesk-Ordoviitsiumi Lasname lademe avamusel. Lasname lade koosneb suures osas lhelisest dolomiidistunud lubjakivist. Selles piirkonnas toimub kivimite aktiivne karstumine, siit luna poole jb ks Eesti suurematest Uhaku karstiala. Alusphja tundlikkust Aseri piirkonnas nitab ka umbes 800 m laiune rikkevnd 1520 meetrise ulatusega murrang. Pinnakatte (moreeni) paksus ei leta meetrit. Peale soovee puudub pinnakattes psiv phjaveekiht.

Karbonaatkivimeis eristatakse kolme phjaveekihti, mida eraldavad vettpidavad merglid vi lubjakivid. lemise, maapinnalhedase phjaveekihi paksus on 20 meetrit, sgavuti vheneb karbonaatkivimite lhelisus ja karstumus ning 5060 m sgavusel on nad peaaegu vettpidavad. Kogu piirkonnas toitub vabapinnaline maapinnalhedane phjavesi sademetest, suurvee ajal ka soode lhistel neelduvast sooveest. Seega on maapinnalhedane phjavesi looduslikult kaitsmata. Ordoviitsiumi-Kambriumi phjavesi jb 50100 m sgavusele. Pinnavee vooluvrgu moodustavad soo lnepiiril Merikla oja (vooluhulk 2050 l/s) ja Purtse je vasakpoolne lisajgi Sreda oja (10 l/s).

Purtse je valgla on ks inimtegevusest kige tugevamini mjutatud piirkondi Eestis [2]. Siin on kaevandatud plevkivi neljast kaevandusest ja hest karjrist. Rannu piirkonda mjutab eelkige 1987. aastal suletud Kivili kaevandus, mis oli ttamise ajal ks kaevandusvlja veerohkemaid: tonni maavara kohta tuli maa seest vlja pumbata 3040 m3 vett [9]. Prast seda, kui pumpamine lpetati, on moodustunud maasisene reoveehoidla, mille vesi liigub phja poole kiirusega kuni 50 meetrit pevas. Olulised reostusallikad on ka endise Erra sovhoosi tootmiskeskused, KiviliPssi tstus ja tuhamed. Suurimad reostajad omaaegses Erra sovhoosis olid Rannu, Kestla ja Erra laut, kusjuures kaks esimest paiknesid kaitsmata phjaveega alal. 1977. aastal oli farmide puurkaevudes Ordoviitsiumi-Kambriumi veekiht reostunud. Purtse je vesi on ks reostunumaid Eestis. Piimakarjandusele spetsialiseerunud Erra sovhoos vajas rohumaid: 1970.80. aastatel kuivendati le poole sovhoosi pllumajandusmaast (ligi 6000 hektarit ), alandades seejuures lavamaal phjaveetaset kahe meetri jagu. Kige rohkem mjutasid maapinnalhedast phjavett Rannu (590 ha), Ridakla (75 ha) ja Kestla (90 ha) kuivendusobjektid. Peale selle alandas vett turbatootmine Rannu soos. Eesvoolude svendamine paesse soodustas reostuse levikut phjavees. Seni kuivendatu on kige rohkem mjutanud vett klindiastangu ja kaevandusvlja vahel [6].


Vee ohustatus Rannu soo piirkonnas. Rannu soo pindalaga 645 ha (turbamaardla 468 ha, meeraldise taotlus 349,44 ha) asub paepealsel. Soo all on alusphja pealispind kausja kujuga ja kaetud he kuni kaheksa meetri paksuse pinnakattega. Moreeni on turba all meetri jagu, jrvesetteid pisut le meetri. Soo on tekkinud kunagise jrve kinnikasvamisel. Kuigi maapinnalhedane phjavesi ja soovesi on kllalt hsti isoleeritud, toimub suurvee ajal siiski horisontaalne veevahetus: soovesi tiendab mbritsevate alade maapinnalhedast phjavett, suurendades salvkaevude veevaru. Soo realadel kasvab siirdesoo segamets, raba alal rabamnnik. Endine tootmisvljak on kinni kasvanud, seal on taastumas looduslik seisund.

Mullu aprillis uurisid Eestimaa looduse fond ja Rannu sookaitse seltsing soo piirkonna veevarustuse allikaid. Et kevad oli sna veevaene, vib tulemusi pidada keskmiseks. Kokku uuriti 49 kaevu Ridaklas, Krkklas, Rannu, Krtsialuse ja Kestla klas [1]. he- kuni kuuemeetrisi salvkaevusid oli kokku 53 majapidamises, neist veevaeseid 16. Prast maaparandusobjektide ehitamist 1982. aastal kuivas Rannu raba piirkonnas kuus kuni viie meetri sgavust kaevu. Puurkaeve registreeriti viis, neist kolmes oli vee kvaliteet halb: selle phjuseks vib olla omaaegse pllumajanduse tootmiskeskuste jkreostus, vi on suletud Kivili kaevanduse vesi judnud juba Rannu piirkonda.


Veesilitusala. Hdrogeoloogiliste uurimistde tulemusest [2, 3, 6] lhtudes on soovitatud igati vltida metsade ja soode kuivendamist suure tehiskoormusega Purtse je valglas, et mitte vhendada veelgi puhta vee varude taastumist. rmiselt vajalik on hoida kompenseerivaid loodusmaastikke, eriti kohalike veevarude formeerumise piirkonnas. Tootmine tuleks suunata vhem tundlikele aladele, kus on suurem looduslik kaitstus ja viksem tehiskoormus (ka jkkoormus).

See pole mitte ainult Aseri valla probleem. Kogu Ida-Virumaa phjaosas on vhe jrele jnud loodusmaastikke, mis pisutki kompenseeriksid inimtegevuse (kaevandused, tstus, endine pllumajanduslik suurtootmine) negatiivset mju.

O Kivili Keemiatstus viks jtkata toorme kaevandamist tehismaastikult Oru turbavljadel, mis muidu ainult saastavad keskkonda. Rannu (Kestla) raba peaks jma looduslikuks veesilitusalaks.


Uurimistd Meenikunno ja Viru rabas. Kestla (Rannu) raba uuringute tulemusi kinnitavad aastail 19851991 geoloogia instituudi korraldatud veeseire Meenikunno sookaitsealal ja Viru rabas.

Meenikunno raba (Plvamaal, pindala 1448 ha) ajendas omal ajal uurima just freesturbavlja laiendus. Meenikunno on ks Kagu-Eesti lavamaa iseloomulikumaid soid, mida mbritsevad liivaseljandikud [4]. Kogu alal levib puisraba. Soo on tekkinud mineraalmaa soostumisel: turba lamam on saviliiv ja liiv, alusphi liivakivi, mida lbib kirde-edelasuunaline tektooniline rikkevnd. Seda thistavad rabasaarte jalamil jooneliselt paiknevad sulglohud, kust soovesi neeldub. Mujal on turba all nrgkivi, mis moodustab veepideme. Nii jb turba ja phjavee vahele veetu liivakiht. Kuivendustdega lhutaks vettpidav ekraan (nrgkivi), mis vhendaks oluliselt raba veevarusid. See ilmnes turbavljaku tuletrje veehoidla rajamisel liivapinnasesse: vee tugeva neeldumise tttu see kuivas. Turba kaevandamisvlja kuivendamise jrel 1980. aastatel alanes 0,8 meetri vrra rabast itta jvate Nohipalu Must- ja Valgjrve veetase. Niisiis tuli ilmsiks rabavee neelulehtrite seos maapinnalhedase phjaveega ning maasisese veevoolu avanemine jrvedes. Laiendades turba kaevandamist, oleks ohustatud vett kogu piirkonnas. Silitamaks jrvi ja raba haruldast taimestikku, loobuti tookord turbavljade laienduskavast.

Phja-Eesti lavamaal asuvas Viru rabas [4] on kll soovesi phjaveest isoleeritud, kuid kevaditi toimub horisontaalne veevahetus: vaatluskaevude andmeil ulatus peakraavi mju loodusliku raba veereiimile kuni 50 m, laugaste ja lveste piirkonnas kuni 100 m kaugusele. Seeprast soovitati ka siin loobuda turbakaevandusvljade laiendusest ja taastada ammendatud vljakul looduslik veereiim.


1. Aseri valla Rannu (Kestla) sood mbritsevate majapidamiste veevtukohtade uuringu aruanne. Eestimaa Looduse Fond, Rannu Soo Kaitse Seltsing. 2002.

2. Kink, Hella 1978. Kohtla-Jrve rajooni melioratiiv-hdrogeoloogiline levaade. Ksikiri TT geoloogia instituudis. Tallinn.

3. Kink, Hella 1990. Pllumajandus ja vesi. Tootmine ja keskkond. TallinnKohtla-Jrve: 7879.

4. Kink, Hella (koost.) 1996. Eesti kaitsealad geoloogia ja vesi. Toim. Anto Raukas ja Tnis Kaasik. Teaduste Akadeemia kirjastus, Tallinn.

5. Kink, Hella jt. 1982. Hdrogeoloogilised tehistingimused Kohtla-Jrve rajoonis. Ksikiri TA geoloogia instituudis. Tallinn.

6. Kink, Hella jt. 1988. Phjavee seisundi hindamisest kaevandus-tstusmaastikul (Purtse je vesikonna nitel). Eesti Geograafia Seltsi aastaraamat, 24 kd. Tallinn: 4861.

7. Kink, Hella jt. 1998. Eesti soode hdrogeokoloogia. Teaduste Akadeemia kirjastus, Tallinn.

8. Orru, Mall; Saar, Aleksander (koostajad) 2001. Seletuskiri Rannu (Kestla) turbamaardla kaevandamisloa taotlemiseks. Tallinn.

9. Reinsalu, Enno 1998. Memajandus. TT meinstituut. Tallinn.



Hella Kink
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012