Eesti Looduse fotov�istlus
2009/7



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artiklid EL 2009/7
koloogiline jalajlg: eluviisi jtkusuutlikkuse nidik

Teame hsti, et nafta ja paljud muud eluta loodusvarad on peagi otsakorral. Ent kuidas on lood elusate loodusvaradega? Kas kogu maakera elukooslusi kandev pind suudab neid pidevalt nii palju juurde toota, kui palju inimesed ra tarbivad? Alates 1980. aastatest arvatavasti enam mitte: koloogilise jalajlje meetod nitab, et oleme ka Maa elukooslusi vlja kurnamas.

ha rohkem mtleme tulevikule majandusterminites. Selles raamistikus vib elda, et inimkond kasutab oma eluks looduskapitali* ja tarbib ha enam kossteemi teenuseid. kossteemi teenusteks nimetatakse inimeste kasutatavat materjali, energiat ja teavet, mida toodab looduskapital. kossteemi teenused koos tehis- ja inimkapitali* teenustega loovad inimeste heaolu [2].

Teadagi, looduskapitali tootlikkus ei ole lputu ning see seab piirid ka inimtegevusele. Kui kasutada kossteemi lemra, kurname looduskapitali vlja ning keskkonnaseisund halveneb. Nimetagem siin nidetena kalavarude drastilist vhenemist, metsade kadu, pllumajandusmaa vaesumist ja kliimamuutusi. Nende tagajrjel jb tuleviku inimestele praegusest viletsam elukeskkond.
Et inimkond oskaks oma otsustes seda ohtu arvesse vtta ja vltida, tuleb tunda looduskapitali vimet loodusvarasid ja -hvesid taastoota. Selle arvutamiseks on loodud mitmesuguseid meetodeid, teiste seas ka nn. koloogilise jalajlje meetod.

koloogilise jalajlje meetod, mille lid 1990. aastate algul USA-s piirkondliku planeerimise spetsialistid William E. Rees ja Mathis Wackernagel [7, 8], mdab htaegu nii inimtegevuse nudlust erilaadsete kossteemi teenuste jrele kui ka neid teenuseid pakkuvat looduskapitali. Tpsemalt, kojalajlg hindab elukooslusi kandva maa- ja merepinna suurust, mida inimesed hel kindlal aastal kossteemi toodete ja teenuste tarbimiseks vajavad, ning krvutab seda pinnaga, mis on samal aastal tegelikult olemas. Seda elukooslusi kandvat pinda (ingl. biocapacity) viks eesti keeli nimetada ka keskkonnaruumiks vi eluslooduse kandevimeks. kojalajlje meetod ksitleb seega just neid kossteemi teenuseid, mis tulenevad maakera pinna suutlikkusest kasvatada elusainet. Sraste teenuste hulka kivad toidu ja tooraine tootmine, ssihappegaasi eemaldamine hust, aga ka eluruumi pakkumine inimestele endile.

Kahe konto, n.-. nudmise ja pakkumise vrdlus annab lihtsa jrelduse: kui inimeste kogunudlus kossteemi teenuste jrele mahub praeguse keskkonnaruumi piiresse, kitume ses osas jtkusuutlikult; kui aga nudlus letab pakkumise, siis tarbitakse loodusvarasid kiiremini, kui neid juurde tekib ja samamoodi jtkates kurname looduskapitali vlja. Niiviisi elame inimkonna tulevase elukeskkonna arvel. Teine vimalus: mne maakera piirkonna inimesed vivad elada ka mne muu paiga inimeste arvel. hesnaga, koloogiline jalajlg on indikaator, mis aitab meil mta meie keskkonnakasutuse jtkusuutlikkust.

Nagu mrgata vis, ei ole kojalajlje meetod sugugi kikehlmav sstva eluviisi nidik, sel on omad piirid ja puudused. Esiteks tegeleb see vaid he jtkusuutlikkuse tugisambaga keskkonnavaldkonnaga ega arvesta sotsiaalset ega majanduslikku jtkusuutlikkust. Teiseks mdab see ksnes taastuvate elusate loodusvarade bilanssi, hlmamata niteks fossiilseid loodusvarasid, hu ja vee kvaliteeti, keskkonnamrke, tuumatehnoloogiaga seotud riske jpm. Kolmandaks, meetod lhtub mitmest lihtsustavast eeldusest, ent autorite snutsi hinnatakse seetttu inimeste mju keskkonnale pigem alla kui le. Seda tsisemalt tuleb suhtuda juhtudesse, kus kojalajlg ei mahu ndsesse keskkonnaruumi [9].

koloogilise jalajlje arvestus. Peamine kojalajlje meetodit arendav, rakendav ning selle rakendusi koosklastav asutus maailmas on Californias tegutsev ja Mathis Wackernageli juhitud Global Footprint Network (GFN). Nemad on loonud ka kojalajlje standardi, mis annab arvepidamise ldphimtted ja arvutusjuhised ning mille alusel leitakse kasutatavad kordajad [3, 4, 6].
Et elukooslusi kandva maa-ala tarvituse le arvet pidada, luuakse sageli nn. maakasutusmaatriks: tabel, kus hel teljel on eri tarbimiskategooriad ja teisel teljel kossteemi teenuseid pakkuvad maakattetbid. Tabeli lahtritesse mrgitakse vastavad jalajljenidud. Maakattetpidena eristatakse pllumaad, rohumaad, kalanduslikult thtsaid veekogusid, metsa-, asustusmaad ja ssiniku sidumise maad. Tarbimiskategooriatena on ldjuhul eristatud majapidamine, transport, toitumine ning kaubad ja teenused.

Globaalsed hektarid ja kaalukordajad. Arvestust kojalajlje ja keskkonnaruumi le peetakse tinghikutes: nn. globaalsetes hektarites inimese kohta aastas (gha/in.a). Globaalse hektari all meldakse pindala, mis annab niisama palju toodangut kui maakera kigi vastaval aastal elukooslust kandvate hektarite keskmine.
Selleks et hinnata, mitmele globaalsele hektarile vastab mingi tegeliku maalapi ks hektar, korrutatakse see kahe nn. kaalukordajaga: ekvivalentsus- ja tootlikkuskordajaga (tabel 1). Ekvivalentsuskordaja vljendab seda, kui palju suurem vi viksem on mingi konkreetse maakattetbi bioloogiline tootlikkus vrreldes kogu maakera elukooslusi kandva pinna keskmisega. Tootlikkuskordaja toob sisse riigi mju: eri maakattetpide tootlikkus on ju riigiti erisugune.

kojalajlge ja keskkonnaruumi arvutades tuleb vltida topeltarvestusi. Kui mingi maalapp pakub htaegu mitut kossteemi teenust, siis lheb neist arvesse vaid ksainus. Niteks ei saa kojalajlje leidmisel arvestada tarbitud metsamarjade ja seente kasvamiseks vaja linud maa-ala ja tarbitud puitmaterjali tootmiseks vaja linud maa-ala eraldi, sest tegelikult pakub mlemat teenust tihtipeale ks ja seesama ala. Seetttu jetakse metsamarjade ja seente tarbimine kojalajlje arvestusest hoopis vlja see on justkui metsamaa lisavrtus. Et vltida topeltarvestust, ei tohi omavahel liita ka vahetoodangu ja lpptoodangu materjali- ja energiakasutust, sest esimene on ju tegelikult osa teisest.

Nii maailmas ldiselt kui ka kojalajlje uuringute raames on luubi all impordi ja ekspordiga kaasnev keskkonnakoormuse mberjaotus maailmas. On hulk meetmeid, pidamaks arvestust kaupades ja teenustes sisalduva keskkonnakasutuse le kojalajlje arvutuste tarbeks pole siin htset reeglit. Arvutustes ptakse hinnata niteks eri majandusharude intensiivsust vi eri tooterhmade kasutust: selleks jlgitakse niteks materjalide vi raha liikumist kas riigis vi riikide vahel (nn. materjali- ja rahavoo analsid). Mingi konkreetse kaubaartikli kojalajlge arvutades saab muu hulgas tugineda selle olelusringi analsile, mis jlgib toote mju keskkonnale n.-. hllist hauani. Riikide kojalajlge hinnates arvestatakse kindlasti vliskaubandusinfot: riiki imporditud hved suurendavad ja riigist eksporditud hved vhendavad riigi kojalajlge.

Eesti koht maailmas. Riikide kojalajlge elaniku kohta arvutab GFN, mis koosts Londoni zooloogiahinguga (Zoological Society of London) ja maailma looduse fondiga annab iga kahe aasta tagant vlja maakera keskkonnaseisundit ja inimkoormust hindava aruande Living Planet Report [10].
Eesti koht maailma riikide kojalajlgede edetabelis on kahetsusvrselt silmapaistev: oleme olnud jrjepidevalt esikmnes. 2005. aastal oli Eesti kojalajlg 6,55 gha/in.a (tabel 2), mis letab maakera keskmist eluslooduse kandevimet inimese kohta (2,06 gha/in.a) le kolme korra.
Meie suure jalajlje phiphjus peitub plevkivienergeetikas, mis tekitab suure hulga ssihappegaasi. Niiviisi seab kojalajlje meetodi eripra meid niteks tuumariikidega vrreldes kll halba valgusesse: tuumaenergeetikast tulenev ssihappegaasi heide on ju kordi viksem. Igal juhul tuletab suur kojalajlg meile meelde, et aeg on teha otsuseid keskkonnahoidlikuma energeetika kasuks. Kuid peale selle on suure jalajljenidu taga ka nn. autostumine ning meie lnelikud tarbimisharjumused valdkonnad, kus kojalajlge kujundavad ksikinimeste igapevaotsused.
Rmustada vib aga selle le, et Eesti enda keskkonnaruum (9,09 gha/in.a) on suurem kui meie kojalajlg: vib elda, et leilmses plaanis oleme siiski andja-, mitte saajariik. Teisisnu, meie maal on elukooslusi kandvat pinda praegu rohkem, kui siinsed inimesed praeguse eluviisi puhul koloogiliste teenuste tarbeks kasutavad.

Inimkond ldiselt on tarbinud elusvarasid taastekke mrast enam juba alates 1980. aastate lpust. Valdavalt on tarbimise kasvu taga suurenenud energiatarve, mrksa vhem on kasvanud vajadus niteks pllu- ja rohumaa jrele. Seega on maakera kasvav rahvaarv mjutanud jalajlge mrksa vhem kui nn. lneliku elustiiliga kaasnevad liikumis- ja tarbimisharjumused. 2005. aastal oli maakera elanike keskmine kojalajlg 2,75 gha/in.a, kusjuures riikide arvestuses eristuvad hsti nn. arenenud ja arengumaad [10].

Eesti kojalajlje kalkulaator. Tartu likooli geograafia osakond on koloogilise jalajlje teemaga tegelnud 2006. aastast. Poolteist aastat tagasi arenes koosts Briti nukogu ja Suurbritannia saatkonnaga vlja idee luua koolipilastele lisavimalus, millega nad saaksid oma keskkonnakoormust hinnata ja keskkonnateadlikkust parandada: eestikeelne koloogilise jalajlje kalkulaator.
Esialgne lihtne lahendus sndis pris kiiresti, tuginedes likoolis juba varem kasutuses olnud meetodile ja andmetele. See aga ei hlmanud kiki olulisi inimese ja keskkonna seoseid, mida kojalajlje uuringutes ja arvutusmudelites enamasti ksitletakse.
Uue, pikemaajalise projekti kigus, mida toetab keskkonnainvesteeringute keskus, koostame just Eesti tausta arvestavat ja Eesti elanikule meldud mudelit. Toitumisvaldkonna aluseks vtsime Eesti pllumajanduse ja kaubanduse olukorra. Vrreldes algversiooniga uuendasime tunduvalt kodu energiakasutuse arvutuskiku. Uue valdkonnana time sisse kaupade ja teenuste tarbimise. Eestile sobivad alusandmed oleme hankinud niteks teabest siinse maakatte, kaugkttestruktuuri, plevkivienergeetika, pllumajandusmaa tootlikkuse ja majandusharude omavaheliste suhete kohta. Lime ka kalkulaatori venekeelse liidese ning viisime lbi koolipilaste kojalajlje uuringu.
Srased ksikisikute kojalajlje kalkulaatorid lihtsustavad paratamatult tegelikkust, kiki tarbimisvaldkondi ja erijuhte ei ole vimalik kaasata. Nii meil kui ka maailmas ldiselt on selles vallas arenguruumi veel kll. Niteks tuleks toitumise ja kaupade-teenuste valdkonnas vtta senisest paremini arvesse riigipiire letavat keskkonnatarvitust. Eestlastel on lisaks phielukohale sageli ka suvekodu: tulevikus viks kalkulaator ka sellega seotud tarbimisandmeid eraldi arvestada: praegu tuleb kasutajal need sisestada oma parema rangemise jrgi koos phielukoha andmetega (nt. energiakasutus).
Kalkulaatori leiab veebilehelt www.ut.ee/mobility/jalajalg.

Kalkulaatori t nide. Leiame he neljaliikmelise eramajas elava pere elamukrundi ja tarbitud elektrienergia kojalajlje. Krundi suurus on 3000 m2 ning aastane elektritarve 5000 kWh.
Esmalt krunt. kojalajlje meetod eeldab, et inimasustus paikneb viljakatel aladel. Seetttu on asustusmaa kaalukordajad samad mis pllumaal. Niisiis tuleb krundi kojalajlje leidmiseks korrutada selle pindala nii pllumaa ldise ekvivalentsuskordajaga kui ka Eesti pllumaa tootlikkuskordajaga. Saame teada krundi suuruse globaalsetes hektarites. Seejrel, kuna kojalajlje nitu vljendatakse he inimese kohta, tuleb tulemus jagada lbi pereliikmete arvuga. Niisiis:

Asustusmaa kojalajlg = krundi pindala hektarites pllumaa ekvivalentsuskordaja Eesti pllumaa tootlikkuskordaja / krundil elavate inimeste arv.
Sama arvudesse panduna:
0,3 1,01 2,64 / 4 = 0,20 gha/in.a
Nd elektrikasutus. Kigepealt leitakse tarbitud elektri tootmisel tekkinud ssihappegaasi hulk, korrutades elektri koguse lbi plevkivielektri ssihappegaasi heite kordajaga [1, 5]. Eeldatavasti seob veerandi tekkinud ssihappegaasist avaookean, mida ldiselt pole kombeks keskkonnaruumi hulka arvata. Sestap arvestatakse see osa lihtsalt maha ssihappegaasi koguhulgast. lejnud ssihappegaas jb keskkonnaruumi siduda. Ssiniku sidumise maana (nn. energiamaana) arvestatakse metsamaad ja kasutatakse vastavalt metsamaa ekvivalentsuskordajat. Riigi omapra arvestavat tootlikkuskordajat ssiniku sidumise maa puhul ei ole: ssihappegaas levib ju le riigipiiride ja seotakse, kus juhtub. Niisiis:

Elektrikasutuse kojalajlg = pere aasta jooksul tarbitud elektri hulk gigavatt-tundides CO2 emissioonikordaja (100% 25%) metsamaa ekvivalentsuskordaja / pereliikmete arv

Sama arvudes:

0,005 296,7 75% 1,33 / 4 = 0,37 gha/in.a

Inimese kogu kojalajlge leides arvestatakse asustusmaa hulka peale elamukruntide ka teed-tnavad ning kaupades-teenustes sisalduv kaudne maakasutus. Sellegipoolest tekitab asustusmaa enamasti suhteliselt vikese osa kojalajljest, seevastu summaarne energiakasutus (kte ja elekter, mootoriktus, kaupades-teenustes sisalduv kaudne energiakasutus) on ldjuhul suurim kojalajlje komponent.
Kui pere kasvatab oma elamukrundil ka juur- ja puuvilju ning marju, siis nende kasvumaad pere kojalajlje toitumiskomponenti enam eraldi juurde ei lisata vi tehakse rehkendus mber, arvates peenramaa asustusmaa hulgast vlja. Nii vlditakse kasutatava maapinna topeltarvestust.
Kui riikide tasemel peetav kojalajlje arvestus phineb nende energiakasutuse, pllumajanduse, kaubanduse ja maakasutuse summaarsetel statistilistel nitudel, siis ksikisikute kojalajlje kalkulaatorid on loodud n.-. komponendiphistena: mitmesuguste tarbimisliikide kojalajljenidud arvutatakse vlja eraldi ja liidetakse siis kokku. Mismoodi tpselt tarbimist liikideks jaotada, see on siin suuresti kalkulaatori koostaja otsustada.
Kasutaja saab hinnata, kas tema eluviis on jtkusuutlik, vrreldes oma summaarset kojalajlje nitu maakera keskmise keskkonnaruumiga inimese kohta (2,06 gha/in.a). Vib esitada ksimuse: kui mitu planeeti Maa lheks vaja, kui kik inimesed elaksid samamoodi kui mina? Seejrel saab vrrelda ja analsida oma eri tarbimisliikide jalajlgi ning leida vimalusi, kuidas kige mugavamalt ja thusamalt vhendada enda vajadust maakera elusvarade jrele.

1. Arro, Hendrik et al. 2006. Calculation of CO2 emission from CFB boilers of oil shale power plants. Oil Shale 23 (4): 356365.
2. Costanza, Robert et al. 1997. The value of the worlds ecosystem services and natural capital. Nature 387: 253260.
3. Ewing, Brad et al. 2008. Calculation methodology for the National Footprint Accounts, 2008 edition. Global Footprint Network.
4. GFN 2006. Ecological Footprint Standards 2006. Global Footprint Network.
5. GFN 2008. National Footprint Accounts 2008 Edition: Estonia 2005. Global Footprint Network, www.footprintnetwork.org.
6. GFN 2009. Ecological Footprint Standards 2009. Version 3.2. Draft. Global Footprint Network.
7. Rees, William E. 1992. Ecological footprints and appropriated carrying capacity: what urban economics leaves out. Environment and Urbanization 4 (2): 121130.
8. Wackernagel, Mathis; Rees, William E. 1996. Our ecological footprint: Reducing human impact on the Earth. New Society Publishers.
9. Wackernagel, Mathis et al. 2006. Ecological Footprint accounts for advancing sustainability: measuring human demand on nature. Lawn, Philip (ed). Sustainable development indicators in ecological economics. Series: Current issues in ecological economics. Edward Elgar Publishing: 246267.
10. WWF, ZSL, GFN 2008. Living Planet Report 2008. World Wild Fund For Nature. Gland, Switzerland.

Age Poom (1979) on Tartu likooli geograafiamagistrant.


LISAKAST: ENNE PILTE

------------------------------------------------------------
*Looduskapital, tehiskapital, inimkapital

Looduskapitaliks (natural capital) nimetatakse looduse pakutavaid edu- ja tegevuseeldusi, nii nagu niteks raha on tegevuseeldus rimaailmas. Looduskapitaliks saab pidada nii loodusvarasid kui ka kossteemide omadusi ja toimeid, nt. vimet tasakaalustada mingeid inimtekkelisi muutusi. Muude kapitali liikide (nt. raha, infrastruktuur) krval on looduskapital majandusliku tegevuse vltimatu eeldus ning ha enam ptakse seda arvestada niteks eri majandusharude maksustamisel vi nende jtkusuutlikkuse ja tasuvuse hindamisel.

Inimkapitaliks (human capital) nimetatakse inimeste teadmisi, oskusi ja vimeid kui edu- ja tegevuseeldusi; tehiskapitaliks aga inimeste loodud edu- ja tegevuseeldusi, kas vi niteks teedevrku vi tootmishooneid.

Vaata ka sstva arengu snaseletusi: www.seit.ee/sass
-------------------------------------------------------------------

PILDID:

F1
Fossiilktuste, maakide jm. eluta loodusvarade kulu le koloogilise jalajlje meetod otseselt arvet ei pea. Enamik neist on ilmselt taastumatud, nii ei saagi tekkida ksimust, kas me tarvitame neid jtkusuutlikult. Siiski peab koloogilise jalajlje meetod arvet selle le, kui palju neelab eluta loodusvarade kasutus elusaid loodusvarasid ja nende kasvatamiseks sobivat maapinda. Niteks kui palju viljakat maad on hivanud Eesti plevkivikaevandused. Vi kui palju metsa vi raba on vaja, et siduda kivi pletades tekitatud ssihappegaas. Eestis on raba, kui ht parimat ssiniku sidujat, veel suhteliselt palju, ent ka fossiilset ssinikku ajame ahju mehemoodi. Foto: Juhan Javoi

# 1. (TABEL 1) Ekvivalentsus- ja tootlikkuskordajad 2005. aastal [3, 10].

# 2. (TABEL 2) Eesti kojalajlg ja keskkonnaruum 2005. aastal maakattetpide kaupa, Global Footprint Network (GFN) andmetel [5]. Kogu Eesti keskkonnaruum on jagatud viide maakattetpi, ssiniku sidumise maad pole eraldi arvestatud.

F2
Eestlastel on phjust tuleviku le aru pidada: meie riigi kojalajlg elaniku kohta psib maailma esikmnes. Plevkivienergeetika on vaid mndi ks pool, thtsat rolli mngib seegi, et oleme oma tarbimisvimaluste- ja harjumuste poolest vlja murdnud arenenud riikide hulka. Foto: Taavi Pae

F3
Esmapilgul vib tunduda, et metsatstus mitte ei suurenda, vaid hoopis vhendab meie koloogilist jalajlge: selle asemel, et lasta puudel vanadusse surra ja kduneda, viiakse puit ja sellesse seotud ssinik ju aineringest vlja, ehitades sellest maju, mblit jm. tarvilikku - ning istutatakse siis vana metsa asemele uus, mis hakkab omakorda hust ssihappegaasi siduma. See tunne on paraku ekslik.Tiskasvanud metsa on paratamatult seotud rohkem ssinikku kui kasvavasse, olgugi, et vanad puud tepoolest lagunedes suure osa oma ssinikust jlle ssihappegaasina hku saadavad. Samuti, kui suudaksimegi kogu raiutud puidu vormistada toodeteks, ikkagi kulutame puitu tdeldes ja vedades hulga naftat jm. fossiilktuseid. Nnda tekitame veelgi ssihappegaasi, mrke ja jtmeid, mille kahjutustamiseks vajame kossteemi teenuseid. Kll saab metsatstuse koloogilist jalajlge vhendada, vimaldades thjaksraiutud aladel uuesti metsastuda, kasutades fossiilktuste asemel puidujtmeid jm. Foto: Sven Zaek

F4
Prgi suurendab meie koloogilist jalajlge kolmel moel. Esiteks, ladustades selle viljakale maale, ei saa me seal kasvatada niteks toiduaineid. Teiseks, prgi lagunedes vi pledes eraldub hku ssihappegaas. Suur osa jtmetest, niteks pakendid, on valmistatud naftast, seega on nende ssinik toodud ringesse sgavalt maaphjast. Kolmandaks, olulise panuse kojalajlge annab prgi kitlemine iseenesest, eriti nn. ohtlike jtmete puhul. Foto: Arne Ader

F5
Kuidas vhendada piimapaki koloogilist jalajlge? Kui palju sooja vett on rentaabel selle pesemiseks kulutada? Kas tasub seda vedada pakendikonteinerisse, kui selleks on vaja mootortransporti? Ehk tuleks piima osta hoopis kilepakendis? Sraste ksimustega puutume kokku iga pev, kuid teaduslikult phjendatud vastuseid veel napib. Foto: Juhan Javoi



Age Poom
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012