Eesti Looduse fotov�istlus
2010/3



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artiklid EL 2010/3
Eesti ilm on kuri ja kaval

On ldteada tde, et Eesti asub loodusnhtuste erakordsuse poolest rahulikus paigas. Ei ole meil vimsaid maavrinaid ega hiidlaineid, vulkaanipurskeid ega prgukuumust. Ometi rgitakse ilmast meilgi eriti siis, kui ilmastikunhtused meid millegagi hvardavad. Millised on need erilised nhtused? Kuidas on neid varasematel aegadel uudistes kajastatud?

Meedias ratavad thelepanu eesktt vgivald, seks, mstika ja kiksugused anomaalsed ilmingud. Eriti paistab see silma ajalehti sirvides. Kuigi populaarteaduslikes ajakirjades, niteks Eesti Looduses, on loomulikult ruumi leidnud ka artiklid ja teated loodusnnetustest ehk stiihia vimutsemistest, salaprastest nhtustest vi siis magnetilistest ja muudest anomaaliatest, on seda tehtud teadusliku vaatenurga alt. Tsi kll, peatselt lppema hakkaval talvel on ka ilmauudised Eesti meedias rohkesti ilma teinud, aga seda eelkige talve erakordsuse tttu.

Kuidas ilmauudist ma? Veidi kentsakas oli neli aastat tagasi peetud suurel kliimakonverentsil Espoos kuulda, et peaksime mtlema, kuidas meteoroloogilisi teadmisi rahvale seksikamalt (loe: atraktiivsemalt) esitada. Seni on seksikuse nuannet jrgitud vaid televisiooni ilmateadustuses.

Mne vljaande toimetajad soovivad, et teema oleks pnev ja kerges stiilis esitatud. Meelsasti avaldatakse selliseid artikleid, kus sisaldub nn. negatiivne uudis soovitatavalt inimkannatused. Niteks artikkel sellest, kuidas otimaa rannikult transporditi tohutu naftapuurtorn nnelikult Norra vetesse (vga tpselt pidi arvestama ilma tuuli, laineid ja muid ohte) lkati tagasi, sest teel keegi ei uppunud ja torn ji psti [4].
Hiljuti lugesin, et hes USA likoolis on kige populaarsem loeng Kmme viisi, kuidas loodus meid tappa pab. Vtsin sellest ppust ning olen pris edukalt pidanud paljudes paikades samanimelise loengu. Tapmishvardus ja tapmisviiside tundmine on minev kaup! Sna hvardus on alatihti kasutusel ka kliimamuutustest kneldes: tavalised on sellised pealkirjad nagu Kliima soojenemine hvardab jkarusid surmaga! vi Kliima muutused hvardavad Prnut uputuste sagenemisega! jne. [2].

Tegelikult ongi loodus, sealhulgas ilm, isegi Eesti-suguses vaikses kenas kohakeses, kuri ja kavval, nagu teadis vanarahvas Ruge kandis. Selliseid loodusnhtusi, mis kas otseselt vi kaudselt vivad meid ohtu seada, on arvukalt: tormid, tornaadod, uputused, kuuma- ja klmalained, lemrane ultraviolettkiirgus, ike, rahe, tuisk ja paks udu. Lisaks veel mittemeteoroloogilised loodusnnetused, nagu maavrinad, tsunamid, meteoriidid ning maalihked (viimased on seotud ka ilmaoludega). Ainult vulkaanipursked on need, mis meid tepoolest ei puuduta.

nneks pole siinsed tormid, uputused, puad vi muud kohalikud katastroofid olnud maailma edetabelites mrkimisvrsed. Muidugi on kik siin maailmas suhteline, ka ilmanhtuste puhul. See, mis on Saadjrve res suvitavale eestlasele kuumalaine, ei ole seda Sahara krbes Taadi jrve kaldal. Ugandimaa paduvihm pole ldse vrreldav Uganda hoogsadudega.

Siiski on oluline teada, milline on rmuslike ilmaolukordade oht Eesti inimesele ja keskkonnale, eelkige huvitab meid seda laadi nhtuste sagedus ja vimsus.

Eestis ohtlikest ilmanhtustest, nende sagedusest, ulatusest ja ohtlikkusest annab teavet 2008. aastal Eesti meteoroloogia ja hdroloogia instituudis llitatud teatmik Eesti ilma riskid [8].


Teline torm on kord sajandis. Meteoroloogias on kokku lepitud, et alles sellist tuult, mille keskmine kiirus ulatub 21 meetrini sekundis (Beaufortei skaala jrgi 9 palli), vib nimetada tormiks. Keskmist tuule kiirust arvutatakse kmne minuti jooksul; puhangutes, s.o. sekundite vltel, vib see kndida palju suuremate nitajateni.

Vga tugevat tormi kutsutakse ajakirjanduses sageli orkaaniks. Tegelikult peaks jtma selle termini lunapoolsete laiuste troopilistele tormidele: meil tuleb sna harva ette orkaani kiirusega puhuvat tuult, kui korrektselt vljenduda. Orkaani puhul letab tuule keskmine kiirus 33 m/s.

Viimastest aastakmnetest meenub srane raju vast ainult 1967. aastast, kui augustis puhkes nn. sajanditorm. Puhangulist tuult le 33 m/s on tulnud ette peaaegu igal aastal (2005. aasta 9. jaanuari suurtormi ajal niteks mdeti Kihnus maksimaalseks tuule kiiruseks 38 m/s, Ruhnus 34 m/s). Eesti tuule kiiruse rekordiks peetakse 1969. aasta 2. novembril Ruhnu saarel registreeritud nitu 48 m/s iiliti.

1967. aasta augustitormist kirjutati ajakirjanduses vhe, sest nukogude ajal ei tohtinud ka loodus vlja nidata mssumeelsust. Pikemalt kirjeldati stiihia tagajrgi alles Eesti Looduses. Ajalehes Edasi pajatati mllanud marust niteks sellises snastuses: udusfilmides on sageli nii, et enne sdad lheb ilm metsikuks. Tuul koolutab puid ja murrab oksi, pilliroog on maani. Eile si olid sedamoodi loodusnhud kik olemas, vib-olla hullemadki kui filmides. Muidu oli aga linnas kik vaikne (Edasi, 09.08.1967).

Kahe pevaga murdis tuul Loode-Eestis kolm miljonit tihumeetrit metsa, tormi tagajrjel purustatud ja vigastatud puude maht hlmas umbes 2,5% kogu vabariigi metsade tagavarast [6
Kui tihti on karta srase loodusnnetuse kordumist? Statistika jrgi peaks tuult 43 m/s siin kandis ette tulema kord sajandis, 39 m/s aga kord saja aasta jooksul. See on muidugi statistika. Umbes nagu arsti lohutus: teie haigus tapab heksa inimest kmnest. Vite aga olla rahulik just heksa ongi surnud!
Tugevad tuulepuhangud murravad metsa, kergitavad katuseid, pidev kva tuul aga tstab merepinda ja toob kaasa uputusi.


ike on teatavasti vimas elektrilahendus pilvede vi pilvede ja maa vahel. Eestis on pikne sagedasem suvekuudel, eriti juulis-augustis (kuid vlku on lnud kigil aastaaegadel) ja krgustike piirkondades ning enamasti algab ike peva teisel poolel. Vaistlik hirm ikese ees on tiesti phjendatud: peale vlkude saavad ikesepilvedest sageli alguse ka purustavad pagituuled, keeristormid, rahehood ja gedad vihmavalingud [1].

Aastakmneid on ikest registreerinud ilmajaamades ttavad vaatlejad, nd on suureks abiks nii meteoroloogidele kui ka elektrivrgumeestele Traverre paigutatud moodne ikesedetektor. See seade vimaldab vlgulkide tabamiskohta mrata he kilomeetri tpsusega.

Aastail 19612007 oli kige ikeserohkeim 1972. aasta, mil ilmajaamades registreeriti keskmiselt 31 piksepeva. Kige lhem ike kestis vaid 12 minutit, kige pikaajalisem aga 9 tundi ja 40 minutit.

Piksekahjustusi tuleb mnel aastal ette kaunis sageli, niteks 2007. aasta mais kogu Eestis 23. nneks on viimastel aastakmnetel olnud vhe inimohvreid, niteks ikeserohkel 1998. aastal oli ks surnu, mitu prutuse saanut.
Guinnessi rekordite hulka on arvatud mitu ikese saavutust. Rodeesias tappis vlgulk 23. detsembril 1975 korraga 21 inimest. Pikse ajal kogunevad elusolendid sageli tihedalt kokku. Selline knarnukitunne vib aga saatuslikuks osutuda: 1918. aasta 22. juunil li Utah osariigis USA-s vlk lambakarja, tappes 504 looma.

Eestimaised nitajad on, nagu teistegi ilmategurite puhul, umbes kmme korda nrgemad: Saaremaalt. Pikne 45 lammast surnuks lnud. Kaarma Suurvallas li pikne 16. juuli htul Akjala kla talu ues 45 lammast surnuks. Muud kahju pikne ei snnitanud (Sakala, 26.07.1912).

Harjumaalt. Nehatu vallas, 10 versta Tallinnast, li pikne heinakuu 9. peval Vo kla karjast he lgiga 55 lammast surnuks. htlasi olivad palju tisi lambaid ja ka karjane uimaseks ldud, toibusivad aga prast (Sakala, 03.08.1912).

Pikemalt on ikesest, vimsaimast ja ohtlikemast ilmastikunhtusest Eestis kirjutanud Sven-Erik Enno Eesti Looduse 2005. aasta juulinumbris [1].


Tornaado ehk tromb (see termin on kasutusel Euroopas) ehk tuulispask kuulub kige pnevamate ja htlasi hirmsaimate ilmanhtuste kilda. Uhkusega vime mrkida, et Eesti on Euroopas silmapaistval, neljandal-viiendal kohal trombide sageduselt, kll arvestatult riigi pindala suhtes. Nimelt ltsub srane pristorm meil keskmiselt ks-kaks korda aastas, vihmasel ja ikeselisel 1998. aastal mllas neid ringi isegi 24 [9]! Tugevamaid keeriseid tuleb ette kord 510 aasta jooksul [10].

Maailma teaduskirjanduses kasutatakse trombide tugevuse vrdlemisel kige sagedamini (vrdlusskaalasid on mitu) ameeriklaste Theodore Fujita ja Allen Pearsoni skaalat (vt. tabelit), kus keeristormid on jagatud tuule kiiruse ja purustuste ulatuse jrgi kuude kategooriasse:
Tuule kiirus(m/s) Purustuste mr
F0 (vga nrk) 1833 Vikesed kahjustused
F1 (nrk) 3350 Mdukad purustused, aknad purunevad
F2 (tugev) 5070 Tunduvad purustused, suured puud vlja rebitud
F3 (vga tugev) 7192 Rongid tstetakse rbastelt, enamik puid murdub
F4 (hvitav) 92117 Suured purustused linnades
F5 (uskumatult tugev) 117142 Vga suured purustused

Tabel 1. FujitaPearsoni trombide tugevuse hindamise skaala.

Keeristormidega kaasnevad tavaliselt suur majanduslik kahju ja inimohvrid. sna hiljuti tabas ks tapjatornaado ka Eestit: 15. juulil 2000. aastal Rakveres mllanud F2F3 kategooria keeristorm nudis esimese teadaoleva ohvri viimastel aastakmnetel Eestis ning tekitas ehitistele kahju le viie miljoni krooni eest.

Vimalik, et tornaadode ohvreid on rohkem, kuid seda statistikat on vga raske kindlaks teha. Ilmselt siinsete alade gedaim pristorm mllas 1872. aasta mais tollasel Liivimaal. Siis loetleti hukkunuid seitse, vigastatuid oli neliteist. Tenoliselt F4 kategooria tugevusega tornaado kahjustas 25 misa, 74 talu ning ht kirikut.

Tuulispaskade tegudest viks palju pajatada, sest nende tegevus on vahel lausa mstiline. Rgitakse niteks hus lendavatest hobustest vi inimestest, kes maandumisel terveks jvad. Selliseid hurndureid on Eestis olnud vhemalt kolm. ks neist on Vrumaa ilmatark Jaan Allas, keda 1997. aasta tromb pillutas 5060 meetri kaugusele, 1966 kandis tromb Vindsos 13-aastase Henn Karu sadakonna meetri taha ning 1920. aastal lendas Vana-Otepl tdruk telefoniposti otsa [3].

Tornaadode kirjeldusi on ilmunud paljudes ajalehtedes. 1924. aasta 9. augusti Postimehes on ksikasjalikult kirjeldatud prise tegusid Saare vallas 20. juulil:
Meil Eestis on sarnased looduse-nhtused tiesti haruldased, kuna lunapool, iseranis troopikamaades need sagedasti korduvad, tuues enesega alati suuremaid purustusi ja hvitusi, mis hendatud enamasti suurema arvu inimohvritega. Harilikult kivad sarnased sajud kange kuumuse jrele ja snnivad, peaasjalikult, hkkonna humuutuse tagajrjel. Sedasama vis thele panna ka 20. juuli tormi ajal, mis Saare vallas suurema hvituse toime pani. Eelmistel pevadel enne seda oli haruldaselt palav, ja ka 20. juuli hommikul oli juba varakult hk iseranis rhuv ja kuum, mis peva jooksul aegajalt ikka suurenes. [---]

Luna paiku hakkasid idapoolt suured piksepilve mrakad silmapiirile kerkima. Vis oodata ikeseilma ja ka vihma. Luna ajal hakkas lhenema phjapoolt esiti vikene, kuid kord-korralt suurem pilvemrakas, mis piki tuult les nis ajavat. Oli umbes kl. 4 p.l. kui, nagu pealtngijad rkida teavad, Roela valla Sirguvere kla lhedal thele pandi keerlevat tuulesammast, mis enesega maast kike prahti kaasa kiskudes luna sihis edasi liikus le vljade, kus ta ristikheina rukusid purustas, otse Jrve talu peale, kus ta suurema kahju tegi, puid murdis ja 8 slla pikkuselt majalt katuse kige tiega ra viis. Elumaja ji nneks terveks, peale mne aknaruudu. Thelepanemise vrt on siin, et eemal heinakni juures maha murdis jmeda paju, kuna kni katus, mis mda ja vana, tiesti puutumata on jnud. Paju ja kni vahe on umbes 8 slda. [---]

Nende ridade kirjutaja juhtus pealt vaatama, kuidas torm Ulgel purustas. Paistis lehtrikujuline sammas, kus sees keerlesid ja lendasid katusetkid haruldaselt krgel. Lehtri ks ots ulatus pilvedesse ja moodustas seal vrtna viisi enese mber keerleva pilve rulli, mille pikkus vis olla umbes kilomeeter, ja ulatas edasi edela poole, kuhu vaheajal oli pilv langenud (Postimees, 09.08.1924).


Tnavuse, 2010. aasta tuisukuu ehk veebruar on olnud oma nime osaliselt vrt vaid paaril peval. Vahetult enne Tartu maratoni ja pev enne vabariigi snnipeva Eestit kimbutanud tuisud kuulusid juba ohtlike hulka. Siis oli lumemllu, sadas maha erakordselt paks lumi, hanged ulatusid tepoolest le katuste, kuid autode omade. Eriti ohtlikuks peetakse aga olukorda, kus tuule puhanguline kiirus on 15 m/s vi le selle 12 tunni vi pikema aja jooksul. 1985. aasta veebruaris tuhises Vilsandi saarel viimaste aegade kestvaim tugev tuisk tervelt 40 tundi. Meeldejv oli tuisk 1981. aasta 20.21. detsembril Tallinnas: sadu koos tugeva tuulega kestis 32 tundi.

Tuisk vib olla eluohtlik. Lehtedes on kirjeldusi, kus lumemllus hukkusid inimesed, niteks 1883. aasta mrtsis kaotas tuisus elu kaheksa tdrukut Kose kihelkonnas.

Tugev tuisk tegi palju kahju 1913. aasta julude ajal. Postimehest vis lugeda: Suure lumetuisu tagajrjel on veel praegugi rongide liikumine raudteedel takistatud. Nii ei ole Tartu ja Riia vahel veel korralikku siduhendust. Peterburi ja Tartu vahel seisab liikumine tiesti. Nendes kohtades, kus raudtee kngaste vahelt lbi lheb, olevat lumekord paiguti 3 slla paksune, lumehangedest ulatavat vaevalt raudteersete kuuskede ladvad vlja. Vib siis arvata, kui raske on teed lumest vlja kaevata. [---]

Palamusel ootas pruut ja pulm Tallinna poolt peigmeest ja Tartust petajat laulatusele, aga kumbgi ei psenud raudteega minema. Nii oli pardusi tsiseid ja naljakaid enam kui kll ja jb viimane tuisk nii mnelegi kauaks meelde (Postimees, 30.12.1913).


Maailmas on leujutused ehk uputused ks hirmsamaid loodusnnetusi. Uputusi korraldab ilmataat mitmel viisil: siseveekogudel pikaajaliste sadude krval kevadise sulavee vi jsulgudega, rannikul aga mereveetaset kergitades.

Kevadise suurvee tekitab harilikult suur lumehulk ning jrsk sula kitsastel luhtadel vi jesngides. Raske uskuda, aga lumerohke 1931. aasta kevadel hlmas leujutatud ala 2% riigi territooriumist! Mnedel lammidel (nt. vee alla sattuvatel lamedatel jeoru phjadel) vib veekihi krgus kerkida isegi kahe meetrini [8].

Suurtel jgedel on mratud nn. kriitiline veetase, mille letamine tekitab elanikele majanduslikku kahju. Niteks on Tartu piirkonnas Emajel on see 289 cm le hdromeetriajaama nulli. Alates 1867. aastast on veetase kriitilise piiri letanud 23 korral.

1923. aasta aprillis tuletas Emaje Ateena meelde pigem Veneetsiat. Linlastel soovitati rida hulaevu vi pika srega saapaid [5]See tsit on hoopis mu Horisondi artiklist Uputa, ei uputa?. Hiljem parandas leje linnaosa olukorda tamm, mis pstitati Fortuuna tnavale nn. hdaabitdega.

leujutused hvardavad ka teisi alasid ja mitte ainult kevadise suurvee aegu, vaid ka pikkade vihmaperioodide tttu. Niteks olgu lugu loodusnnetusest Viljandi ja Prnumaa piirilt: Vastemisa vallas, Prnumaa piiri res paistavad veemerest ainult metsatukad ja talumajakesed vlja. Vesi on majas akna keskmistest ruutudest saadik. Paljud elanikud on voodid kitega lae alla tmmanud. Majasse ja majast vlja kiakse lootsikutega. Et ustest kimine majasse raskendatud, siis kiakse akende kaudu, mis vees kergemini lahti annavad kia ja millede sulgemine ka hlpsam. Paljud elavad rehetoas parte pl. Harilikult on lautades ja rehetubades vett 67 jala sgavuselt. Lautades uppusid loomad (Sakala, 26.11.1923).

Uputused meie rannikulinnades on tekitanud palju suuremat thelepanu kui sisemaine suurvesi. Nende phjused on hoopis teised: vee tulekut randa dikteerivad eelkige hurhk ja tuul, vhemal mral mere omavnkumised ning kaugel eemal tekkinud lipikad lained [6].
Kui Lnemere veetase on krge ning pikka on aega puhunud tugev edelatuul, siis vib vesi Prnus vi Haapsalus kergesti hakata rannarseid tnavaid uputama. Viimasest, rekordilisest leujutusest 2005. aasta jaanuari vesisel phapeval on palju kirjutatud. Mletatavasti kerkis toona meri Prnus 273 cm ja Narva-Jesuus 194 cm keskmisest krgemale. Meretaseme vrdluseks kasutatakse just selle keskmiseid nitajaid. Eestis tehakse seda Balti 1977. aasta krgusssteemi nulli (mis htib nn. Kroonlinna merevee taseme keskmisega aastail 18251840) ehk Kroonlinna veemdulati nullpunkti suhtes [8].


Vaatluspunkt Veetase (le nn. Kroonlinna nulli)
Prnu 160 cm ja enam
Narva-Jesuu 160 cm ja enam
Haapsalu 140 cm ja enam
Tallinn 120 cm ja enam
Virtsu, Rohukla 100 cm ja enam
Tabel. Eriti ohtlikud veetaseme piirvrtused Eesti rannikualadel [8].


Alates 1923. aastast on Prnus meretase tusnud le ohtliku piiri (150 cm ja enam) 31 korral, neist 14 on juhtunud sgisel (septembrist novembrini) ja kmme talvel (detsembrist veebruarini). Mnel varasemal aastakmnel (19311940, 19611970 ja 19811990) on uputusi ette tulnud viiel korral, tugevamad on aga aset leidnud just lhiaastail (2005. aastal 273 ja 1967. aastal 253 cm le keskmise).



Mtejaam 1967. a. oktoobrini 1967. a. 2005. a. Veetaseme rekordkrgus
18.oktoobril 8.9.jaanuar ja selle aeg
Narva-Jesuu 202 cm 23.11.1924 171 cm 194 cm 194 cm 09.01.2005

Tallinn 119 cm 23.11.1924 124 cm 152 cm 152 cm 09.01.2005

Ristna 123 cm 6.12.1961 157 cm 176 cm 176 cm 09.01.2005

Vilsandi 107 cm 23.1;13.02. 206 cm − 206 cm 18.10.1967
1962
Rohukla 108 cm 16.01.1952 157 cm 120 cm 157 cm 18.10.1967

Virtsu 119 cm 1.10.1903 152 cm − 152 cm 18.10.1967

Prnu 183 cm 17.11.1923 253 cm 273 cm 273 cm 09.01.2005

Tabel. Veetaseme maksimaalne krgus Eesti rannikul hdromeetriliste mtmiste alusel (veetase BS-77 krgusssteemi nullpunktist) [8].


Paduvihm takistas kontserti − seda tpi uudiseid vib suviti ajalehtedest lugeda le peva. Eesti meteoroloogid peavad ametlikult paduvihmaks vaid sellist hoogsadu, kui tunniga tuleb alla 30 mm vett vi 12 tunniga 50 mm. Vrdluseks: Tartu juunikuu keskmiseks sademete hulgaks peetakse 62 mm, juulis 77 mm. Sademete hulk on millimeetrites esitatud veekihi paksus, mis jks maapinnale, kui sealt vett ra ei voolaks, auraks ega nrguks pinnasesse. Lunapoolsetes maades peetakse paduvihmaks alles sellist sadu, kui minutiga kallab vett le 1 mm, mnes riigis aga 10 mm tunnis.
Eesti rekordiline, s.t. kige suurem pevane vihmaveekogus on mdetud Saaremaal Metskla ilmamdupostis 1972. aasta 4. juulil 148 mm; veidi vhem, 137 mm, saadi aga Ulilas 29. juunil 1985. Vihmahoo algosa on tavaliselt gedam: niteks sadas 1957. a. juulis Toomal 3,57 mm ja Jhvis 3,34 mm vihma minutis [8], seda kll vaid kolme minuti kestel.

Kui suurel vihmaveel pole kuhugi minna, vivad tekkida kohalikud uputused. Kik teavad, mida toovad kaasa tugevad hoogvihmad Tallinnas Tuukri (!) tnava piirkonda.

ks nide ka varasemast ajast: Aasta lpus oli Valgas nii suur vihmasadu, et keldriruumides elanikkudel mitmelgi vesi tuppa tuli. [---] Ruttu tusev vesi oleks si magavatele lastele surma toonud, kui mitte kassi hdanugumine isa veel kllalt parajal ajal ei oleks les ratanud (Postimees, 03.01.1903).

Kuupev Meteoroloogiajaam Sajuhulk, mm/24 h
4.07.1972 Metskla 148 mm
9.07.1978 Polli 112 mm
26.05.1983 Konnuvere 115 mm
29.06.1985 Ulila 137 mm
21.08.1985 Kloostrimetsa 120 mm
28.07.1987 Oore (Orekla) 120 mm
08.08.1987 Snna 100 mm
03.07.1988 Vru 131 mm
21.07.1991 Rohukla 121 mm
02.08.1994 Jgeva 100 mm
12.06.1998 Kpa 136 mm
05.06.08.2003* Jhvi 131 mm
26.08.2008 Jhvi 116 mm

Tabel. 100 mm vi suurema pevase sademete hulga juhtumid Eestis alates 1961. aastast [8].

* Jhvis kestis sadu kll 24 tundi, kuid kahe peva vltel.


Tapvaid vi vhemalt tappa pdvaid ilmanhtusi on Eestis veelgi: siberlikud 40-kraadised pakased, tuuleklm inimeste nahal tajutav klmatunne, mis tekib tuule mjul, pudadega kaasnev tuleoht, paks lumikate jne. Ohtlikuks vivad kujuneda ka rahe, udu, jide ja ultraviolettkiirgus [8]. Veebruari lpus hakkas ha rohkem Eesti inimesi kartlikult taeva poole vaatama rstas varitsevate jpurikate hirmus. Ja igusega: kik muud ilmaga seotud ohud pole tenoliselt vrreldavad hdaohuga, mille phjustavad nood jpiigid!

Suvised ilmaohud on talvistest viksemad, niteks kuumalained le viiepevased perioodid, kui peva kuumamaksimum letab 30 kraadi. Selliseid kuumaperioode on aastail 19612007 ette tulnud vaid kahel korral: Edela-Eestis 2003. aasta juuli lpul (28.0701.08) ning Kagu-Eestis 2006. aasta juuli keskel (07.0713.07) [3].

Maa-aluse tekkega loodusnhtused (maavrinad, tsunamid, maalihked) on tekitanud kll khedust, kuid mitte rohkem. nneks.


Tuule kiirus hutemperatuur, C
m/s 0 −5 −10 −15 −20 −25 −30 −35 −40 −45
2 −2,5 −8,3 −14,1 −20,0 −25,8 −31,6 −37,4 −43,3 −49,1 −54,9
4 −4,3 −10,4 −16,6 −22,7 −28,9 −35,0 −41,2 −47,3 −53,5 −59,6
6 −5,5 −11,8 −18,2 −24,5 −30,9 −37,2 −43,6 −49,9 −56,3 −62,6
8 −6,3 −12,8 −19,3 −25,8 −32,4 −38,9 −45,4 −51,9 −58,4 −64,9
10 −7,1 −13,7 −20,3 −26,9 −33,6 −40,2 −46,8 −53,4 −60,1 −66,7
12 −7,6 −14,4 −21,1 −27,8 −34,6 −41,3 −48,0 −54,8 −61,5 −68,2
14 −8,2 −15,0 −21,8 −28,6 −35,4 −42,3 −49,1 −55,9 −62,7 −69,5
16 −8,6 −15,5 −22,4 −29,3 −36,2 −43,1 −50,0 −56,9 −63,8 −70,7
18 −9,0 −16,0 −23,0 −30,0 −36,9 −43,9 −50,9 −57,8 −64,8 −71,8
20 −9,4 −16,5 −23,5 −30,5 −37,6 −44,6 −51,6 −58,7 −65,7 −72,8

Tabel. Tuuleklma indeks, olenevalt temperatuurist ja tuule kiirusest [8].


1. Enno, Sven-Erik 2005. ike, vimsaim ja ohtlikem ilmastikunhtus. − Eesti Loodus 56 (7): 342−349.

2. Henderson-Sellers, Ann 1998. Climate whispers: media communication about climate change. Climate Change 40: 421456.

3. Kadaja, Jri, Tooming, Heino 1998. Kui keeristorm mllas Vrumaal. Eesti Loodus 49 (7): 323−325.

4. Kallis, Ain 2003. Mstika mb, teadus mitte. Sammas, T teaduse infoleht. 20.01.

5. Kallis, Ain 2003. Uputa, ei uputa? Horisont 5, 1217.

6. Sein, R. 1967. Tormikahjustused Eesti metsades. Eesti Loodus 18 (12): 743746.

7. Soomere, Tarmo 2010. Tugev tuul puhub saarerahvale merel meelehrmi. Maaleht, 21.01.

8. Tammets, Tiina (koost.), Kallis, Ain (teadustoim.) 2008. Eesti ilma riskid. Eesti meteoroloogia ja hdroloogia instituut, Tallinn.

9.Tarand, Andres 1995. How often do tornadoes occur in Estonia? Meteorology in Estonia in Johannes Letzmanns times and today. Est. Academy Publishers, Tallinn: 132138.

10. Tooming, Heino 1998. Trombidest ja tornaadodest maailmas. Eesti Loodus 49 (4): 186.


Ain Kallis (1942) on EMHI peaspetsialist-klimatoloog ja TT meressteemide instituudi dotsent.


Tekstikast

Rahvusvahelise kokkuleppe jrgi peetakse tormiks tuult, mille keskmine kiirus ulatub 21 m/s vi le selle.

Eriti ohtlikuks tuisuks nimetatakse ldtuisku, kui tuule keskmine kiirus on valdavalt 15 m/s vi rohkem ning nhtus kestab 12 tundi vi kauem.

Eestis kibiva mratluse jrgi on eriti ohtlik sademete hulk 30 mm vi rohkem he tunni vi lhema aja jooksul ning 50 mm vi rohkem 12 tunni vi lhema aja vltel.

Kui nhtavus langeb alla 500 m ja udu vltab le kolme tunni, peetakse seda ohtlikuks nhtuseks. Kui aga nhtavus langeb alla 50 m ja udu kestus on kuni 12 tundi, klassifitseeritakse see eriti ohtlikuks nhtuseks.

Jidet peetakse ohtlikuks ilmastikunhtuseks juba alates tekkemomendist. Kui jitekihi paksus on 20 mm vi enam, on tegu eriti ohtlikuks nhtuseks.

Kui hrmakihi paksus on 20 mm vi enam, on tegemist ohtliku ilmanhtusega, alates 50 mm aga eriti ohtliku ilmanhtusega.

Sulalume ja klmunud sulalume ladestus on ohtlik alates tekkemomendist. 35 mm ja paksemat ladestust peetakse eriti ohtlikuks.

Eestis peetakse inimese tervisele eriti ohtlikuks peva maksimaalse hutemperatuuri psimist +30 ˚C ja krgemal viie vi enama peva vltel.

Inimese tervisele peetakse eriti ohtlikuks peva miinimumtemperatuuri psimist temperatuuril 30 ˚C ja alla selle viie vi enama peva vltel.



Ain Kallis
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012