Eesti Looduse fotov�istlus
04/2003



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artiklid EL 04/2003
Kas mets saab Eestimaal otsa?

Eesti paikneb metsavndis, jrelikult ei saa siin tekkida stepilagendikku: loodus ise katab vrastunud metsapoliitikast siginenud hiigelknnustikud. Alanud vsasajandil kujunevad looduskaitsealad omamoodi Noa laevaks neile taime-, seene-, sambliku- ja loomaliikidele, kes tulevad toime vaid eakas metsas. Ent uute oludega peab kohanema ka inimene: kui praegune poliitika jtkub, siis jb meie jrgmistele plvkondadele vimalus korjata hagu, valmistada vsast puiduhakmeid ning kohaldada kogu majandus lehtpuupuidu kasutamisele. Telist palgimetsa saavad nad vaatama minna looduskaitsealadele ning rkida oma lastele, et kunagi elas siin maal metsarahvas.

Eesti ajaloost on raske leida viimase kmnendi sarnast perioodi, kus kiired muutused hiskonnakorralduses oleksid nii teravalt vljendunud muutustena looduskeskkonnas. Muutustena, mida me alles hakkame tunnetama ja mille kaugemale ulatuvat mju on raske ette nha. Toimunut kajastab hsti maakasutuse teisenemine, kitsamalt metsade levik ning nende kujunemistee.

Et mista praeguste arengute vimalikku mju tulevikule, vaadakem ajalukku.


Mets pllumaale, pld sohu. Metsade praegusaegne paigutus Eestis oli enam-vhem vlja kujunenud juba 17. sajandil, mil pllumajandus kasutas peaaegu kiki selleks sobivaid alasid [9]. Viimastel aastatel kibeteks muutunud vide metsade pindala kahekordistumisest viimasel 5060 aastal peab igati paika. Praegust olukorda vrdleme tasemega 1930. aastate lpus ajaga, mil Eesti metsasus oli kigi mletatavate aegade vikseim (joonis 1). Edasine metsade pindala jrjepidev taastumine ei ole kll kuidagi seotud inimese mistusprase tegevusega, vaid sotsialistliku suurtootmise omapraga, mille tttu langes kasutusest vlja suur hulk endisi talu- ehk viketootmiseks sobivaid pllumajandusklvikuid. Ei tahaks nustuda Ivar Etverki vitega, et tenoliselt on metsa sstnud ratsionaalsem pllupidamine, paremad taimesordid ja loomatud, spetsialiseerumine ja rahvusvaheline kaubandus [5]. See, et haritava maa pindala nukogude ajal ei vhenenud, vaid pigem suurenes, ei viita sugugi ratsionaalsele maakasutusele: pigem tulenes see vgagi vaieldavast uudismaade rajamisest kuivendatud sooaladele, samal ajal kui viljakad pllumaad lasti metsa kasvada. Otstarbekaks ei saa pidada ka 1920. aastate maareformiga alanud metsade laastamist [4], ehkki tollane talude rajamise phjend tundub kindlasti tsiselt vetavam kui tnapevane idee varude ammendamisest majanduskasvu tagamise nimel.

Mets sulle, raha mulle. Metsade puidutagavara on alates 1940. aastast htlaselt ja jrjepidevalt suurenenud. Siin pole midagi imestada, sest vga tugeva raie tttu oli koos metsade pindalaga selleks ajaks vhenenud miinimumini ka nende kogutagavara. Joonisel 2 on nha keskmise hektaritagavara muutused riigi- ja erametsades. Erametsade arvestusse on haaratud ka 1939. aasta pllumajandusloendusel selgunud metsaheinamaad ja -karjamaad, mida praeguse ksitluse jrgi vib pidada metsamaaks [11]. Riigimetsade keskmise hektaritagavara suurenemine 1,6 korda ning erametsades 3,7 korda thendab aga omakorda (koos metsade pindala laienemisega) ldtagavara suurenemist sajandi lpuks riigimetsades 2,2 korda ning erametsades lausa 6,5 korda. Just nendele arvudele tuginevad praeguse metsakasutuse igustajad.

On isegi mistetav, et selliselt kogunenud puidutagavara tekitab soovi see raha vastu vahetada. Samas ei suudeta mista, et metsade vrtus ei seisne mitte ainult siia talletunud puidutagavaras, vaid selle juurdekasvus [13]. Just nagu pangas: miljonite kulutamine ei ole probleem, ent probleemiks vib kujuneda investeerimine nii, et phikapital ei vheneks, vaid suureneks [10]. Metsade, nagu iga teise taastuva loodusvara sstliku majandamise phikriteeriumiks peetakse kogu maailmas selle vara kasutust juurdekasvu piires. Joonis 3 annab igahele vimaluse veenduda, kuivrd me erineme oma metsasse suhtumiselt lejnud Euroopast [9]. Jtan siin ja edaspidi teadlikult krvale kik need loodusvrtused, millele mets loob asendamatu keskkonna.


Palgivoorid endiselt pikad. Metsatstus on viimasel kmnendil arenenud vga judsalt. Saetstuste vljaarendamine, mis vimaldab toorainet vrindada vhemalt he astme vrra, on sstinud optimismi, et riik tuleb vlja arengumaa staatusest. Ent vaadates asja lhemalt, tuleb tdeda, et tstuse areng ei ole toimunud mitte metsakasutust thustades, seega ressursi paremini ra kasutades, vaid hoopis ekstensiivselt ehk ressursikasutust, seega raiet suurendades. Seda testab joonis 4, mis phineb statistikaameti andmetel [1]: t t l e m a t a m a r p u i d u eksport mitte ainult ei jtku, vaid suureneb pidevalt.


Vanad vead peegelduvad metsa nos. Metsakasutuse planeerimine on lbi teinud pika ja phjaliku arengu, teadmised tegutsemiseks on olemas. Selleks aga, et tagada htlane, jrjepidev ja jtkusuutlik majandus, ei piisa vaid he plvkonna pingutustest. Nagu teame oma mdunud sajandi kogemustest, paranevad haavad pikkamisi ning oht taas rumalusi teha psib.

Metsakasutuses tehtud vead peegelduvad ilmekalt metsade ndseks vlja kujunenud vanuselises struktuuris. Juurdekasvu krval on see teine oluline tegur, mida tuleb arvestada puidukasutust kavandades. Just vanuselise jaotuse ebahtluses peitub ka phjus, miks hel vi teisel ajalooperioodil ei ole vimalik planeerida raieid ainult juurdekasvust lhtudes. Samas ei thenda see seda, et metsakasutuse ajaloos tehtud vead peaksid jmagi korduma. Loodus oma mitmekesisusega on andnud meile suureprase vimaluse vigu tasandada. Ka keerukates olukordades aitab metsakasutust arukalt kavandada eri puuliikide eri pikkusega kasvuiga, puistute sisemine struktuur ning nende ruumiline paiknemine. Kahjuks on viimased kmme aastat nidanud, et me ei ole valmis seda vimalust kasutama, vastupidi oleme valinud selge suuna oma puiduvarud ammendada. Metsanduse phited on devalveerunud ja vljakujunenud tavad muutunud piinlikuks ballastiks kuni selleni vlja, et riks on muudetud isegi metsandusteabe kogumine ning metsakasutuse kavandamine. Mthikuks ei ole enam tehtava t kvaliteet ja maht, vaid kulutatava raha hulk. Ressursikasutuse maht ja ulatus tuleneb ksikotsustuste jadast ning vastutus lpptulemuse eest on haihtunud.

Vaadates meie metsade vanuselist struktuuri (joonis 5) neme, et mnnikud ja kuusikud jagunevad sna sarnaselt. Neile panid oma pitseri mdunud sajandi alguse tormilised sndmused: tol ajal raiutud metsade uus plvkond on nd j l l e raieeas vi sinna judmas. Eriti silmapaistvalt joonistuvad vlja erametsade 6080-aastased kuusikud [2].


Praegune metsaseadus lubab rvraiet. Maakasutus- ja metsapoliitikas eelmisel sajandil tehtud vead [4] ei lase praegu planeerida htlast puidukasutust raiuda tuleb rohkem, kui juurdekasv seda lubaks. Metsanduse arengukava (20012010) koostamisel lepiti ka kokku vimalik puidukasutuse maht (edaspidi optimaalne raiemaht) [10]. Kuuse puhul on see testi suur, ulatudes 20 protsendini kuusikute ldpindalast ehk 70 000 hektarini kmne aasta jooksul. Samas peaks mnnikute raie mainitud perioodil just pikema kasvuea tttu jma veel alla htlase kasutuse, taandades sellega vhemalt osaliselt tugeva leraie kuusemetsades.

Paraku on selline arutlus, nagu ka Riigikogu kinnituse saanud metsanduse arengukava, vaid teooria, mille elluviimise peaksid tagama igusaktidega stestatud planeeringud. Ent 1998. aasta metsaseadus lubab raiuda knesoleval perioodil (siinjuures erametsades ilma igasuguse planeeringuta) kuusikuid 180% ning teoorias kuusikute leraiet kompenseerivaid mnnikuid lausa 200% arengukavas kokku lepitud mahust [7].

hiskonnale peale surutud ning soodsa pinnase leidnud ksitlus metsast kui tomatipllust kui tna ei korja, on homme mda! ei pea pris paika. Nagu neme jooniselt 7, suudab mets silitada ka oma rahalise vrtuse tunduvalt pikemat aega, kui on kokkulepitud raievanus (mnni puhul keskmiselt sada aastat), ning raiet vib seega igustada vaid sama vi veelgi suurema tulutootlusega metsaplve rajamine [10]. Mida thendab aga rahalises mttes okaspuualade iseeneslik uuenemine lehtpuuga, seda nitab veenvalt joonis 8.

Lihtsast aritmeetikast hoolimata kuuldub aina sagedamini vljatlemisi, mis igustavad tegemata td metsade sihiprasel taastamisel [5].

Erinevalt okaspuumetsadest langeb lehtpuumetsade philine tekkeaeg kolhooside loomise aastatele (joonis 6), kuid lhemaealisuse ja seega ka madalama raievanuse tttu on siingi probleem, kuidas planeerida raieid nii, et sajandi keskel toimunud jrsud muutused maakasutuses ei kanduks niisama tugevalt edasi metsandusse. See thendab, et teatud tasakaalu saaks hoida haaba ja halli leppa praegu rohkem raiudes, mne aastakmne prast juab kask jrele siis suureneks kasepuidu kasutus. Ent turul on omad reeglid ning ressursikasutuse vabaduses ehk seadusandlike regulatsioonimehhanismide puudumisel raiutakse just seda, mille mk annab suuremat hetketulu.

Nii olemegi judnud olukorda, kus nn. optimaalne raiemaht on muutunud fiktsiooniks. Pealegi oleme selle suurusest rkides jtnud mainimata, et sellise teoreetilise raiemahu vaieldamatu eeldus on raiutud alade uuendamine (uuenemine) vhemalt samavrse metsaga.


Tegeliku raiemahu mrab turustiihia. Metsakasutuse maht (joonis 9) on olnud kogu mdunud sajandi vltel kolm kuni neli miljonit tihumeetrit aastas [11]. Raiemahud hakkasid mrgatavalt suurenema 1990. aastatel, kui metsi hakati andma eraomandusse, ning tegid tsise hppe prast 1998. aastat, mil justunud metsaseadus kaotas regulatsioonimehhanismid erametsades. Teprased andmed metsade kasutuse kohta on meil aastast 1999, kui metsi hakati inventeerima statistilisel valikmeetodil [2]. Joonistel allikana mrgitud SMI thendabki statistilist metsade inventuuri.

Eesti metsade ldjuurdekasvu on hinnatud 12,2 miljonile tihumeetrile aastas. See jtab esialgu mulje, et meie metsakasutus on igati tasakaalus raiutakse juurdekasvu piires. Tegelikult arvestatakse kogu Euroopas kasutatava juurdekasvuna nn. netojuurdekasvu: ldjuurdekasvust lahutatakse looduslikult vljalangev osa [6]. Seega peaksime vtma arutluste aluseks umbes 70% ldjuurdekasvust. Teine oluline tegur on kasutatava varu suurus: selle hulka ei arvata rangelt kaitstavaid metsaosi, mille pindala on Eestis hinnanguliselt 144 000 hektarit [2]. Seda kike jrgides selgub, et ka metsanduse arengukavas kokku lepitud raiemaht letab tunduvalt kasutatavate metsade juurdekasvu. Miks on sellist phiprintsiipi rikutud, sellest oli juttu juba eespool.

Vaadeldes tegelikult raiutud koguseid puuliigiti, avaneb aga hoopis kurb pilt (joonis 10): neme, et optimaalsest on asi vga kaugel. Kui k o g u raie jbki optimaalse mahu piiridesse vi seda pole eriti palju letatud, siis niteks mndi on aastatel 19992001 raiutud 2,1 miljoni asemel 2,7 miljonit tihumeetrit aastas ning kuuske 3,2 miljoni asemel 5,8 miljonit. See, et lehtpuud on raiutud tunduvalt vhem kui viks, ei korva kuidagi okaspuu leraiet. Nii olemegi judnud olukorda, kus vhenevad kigi puuliikide varud, vlja arvatud hall-lepikute oma [2, 14].


Rahvuslik rikkus kahaneb. Kui metsa on nimetatud rahvuslikuks rikkuseks ning vrreldud ka pangaga, siis on huvitav vaadata, kuidas mjub praegune poliitika metsa vrtusele, vljendatuna rahas (joonis 11). Metsa vrtus on leitud Saksa erastamisagentuuris kasutatava metoodika jrgi: kogu mets hinnati vastavuses metsamaterjali hindadele (RMK keskmised hinnad vahelaos) ning seejrel lahutati saadud summast vimalikud lesttamiskulud puuliikide ning materjali sortimentide viisi [14].

Sellise arvutuse jrgi saame Eesti metsade koguvrtuseks ligikaudu 100 miljardit krooni ning puidu aastase juurdekasvu vrtuseks 1,72 miljardit krooni. Raiudes 146% juurde kasvava puidu (neto)mahust, nagu seda on tehtud aastatel 19992001, oleme rahalises vrtuses raiunud igal aastal 3,14 miljardi eest. See aga thendab, et vrtuse juurdekasvust oleme raiunud juba 182% ehk teisisnu tekitame igal aastal tegelikult 1,5 miljardit krooni kahju (joonis 12). Siinkohal on sobilik meenutada: selline arvutus eeldab raiutud alade tingimusteta uuendamist vhemalt samavrse metsaga. Paraku teame, et metsi vajalikus mahus ei uuendata, jrelikult on ka kahjum ehk meie metsavaru vrtuse kahanemise tempo (kasutuskulu) kindlasti suurem kui 1,5 miljardit aastas. Ligikaudu samasugusele tulemusele on Eesti metsanduse jtkusuutlikkuse hindamisel judnud ka Rainer Kuuba [13, 8].


Pool miljardit metsale vlgu. Raie on igustatud ainult juhul, kui sellele jrgneb uuendus: vaid nii on vimalik tagada vi suurendada metsade produktsioonivimet ja seega ka tulutootlikkust. Vastasel juhul toob raie ka puhtmajanduslikult kahjumit (seda muidugi mitte raiujale, kes on maaomanik vaid raie hetkel).

Metsade lpp- ehk uuendusraie ja metsauuendus kaotasid tasakaalu juba eelmise kmnendi keskpaigas, kui eraomandisse judnud metsade osathtsus ning seal toimuvad raied hakkasid tooni andma kogu metsakasutuses (joonis 13). Vahe metsataastamise optimaalse vajaduse ning tegelikult taastatud raiealade vahel on pidevalt suurenenud, saavutades 2001. aastaks uuendamise defitsiidi juba enam kui 50 000 hektaril [2]. Seega on otseste investeeringutena metsa tagasi viimata 500 miljonit krooni, arvestamata iga-aastast tulutootluse puudujki.


Erametsandust tuleb ja saab ohjeldada. Lugedes mdunud sajandi esimese poole metsandustegelaste kirjutisi, kaob ajaline piir: tundub, et kik see, mis toimub praegu, on kunagi juba juhtunud. Metsade plebeilikult arutu laastamine on saanud hiskondlike muutuste paratamatuks hisosaks. Metsade kurva kekigu peamisi phjusi nhakse aina sagedamini maaeraomandi tekkes ning phiseadusest tulenevas hiskonna vimetuses eraomandi kasutust reguleerida. Joonis 14 laseb vrrelda raie intensiivsust riigi- ja erametsades. Kolmveerand sajandit tagasi (1927) metsateadlaste peval sna vttes tles ks Eesti rahvusliku metsanduse rajajaid Oskar Daniel [3]: Kige roosilisemad ja meeldivamad vljavaated poliitilistel ja majanduslikel prangutel on metsapoliitikas ainult pettumusi valmistanud, kui ta lasi end kaasa viia valitsevast meeleolust vi parteipoliitikast. Vabadus, htlus, vendlus, millise the all Suur Prantsuse revolutsioon Euroopas absolutismi mrid varisemiseni viis, thendas kigepealt Prantsuse oma metsade hvingut, mis miljonite hektariteni ulatus ja mille jljed pole veel praegugi tiesti kustunud. Kui Adam Smith majanduspoliitika uuele alusele rajas, mis eraalgatuses lahedat vljapseteed igasugu majanduslikest kitsikustest ngi ja selleks riiklike varade, nende seas metsade realiseerimist eraomanduseks nudis, siis olid suuremalt osalt tookordsed riigimehed ja majandusteadlased veendunud, et see on ige tee. Kui suuri lootusi siis selle majanduspoliitika suuna muutmisele pandi, nitab muu seas kujukalt Baieri valitsuse manifest 1801. a., mis proklameeris: Vaba omandus, vaba kultuur on kaks vgevat niasna, mis iga maa viletsast, metsikust seisukorrast nagu elektrilgil paradiisiks muudab. Elu on nidanud, et selle pika aja peale vaatamata kski niasna veel paradiisi luua pole suutnud, kll aga li ta suurtel aladel metsade asemele klbmata maad ja tuiskliivavljad, mille metsastamisel veel praegugi vaeva nhakse ja kulusid kantakse.

Era- ja riiklikku omandit vastandada ning sellest mustvalget pilti maalida on sna mugav, aina sagedamini tehakse seda ka praegu Eestis. Vaadeldes Euroopa demokraatia arengut sellest ajast peale, millest jutustas Oskar Daniel, neme, et Euroopa metsi mdunud aja jooksul tabanud suured vapustused on sundinud sealseid riike kokku leppima ka eraomandi kasutuse reeglites. Krvuti riikliku omandiga metsadele on tnapeval hsti arenenud ka erametsandus. Tsi, stabiilsus ei ole tekkinud le, vljakujunenud normid ja tavad on pika arengu tulemus. Selles arengus ei ole platud ka radikaalseid meetmeid piiramaks metsade ohjeldamatut raiet ning taastamaks metsi. Siinjuures tuleb silmas pidada, et ressursikasutuse regulatsioonidel ei peaks midagi hist olema vabaturu phimtetel toimiva puidukaubandusega. Jb mulje, nagu hbeneks meie hiskond iseennast niivrd, et ei julge tunnistada siirdehiskonnale tiesti loomulikke probleeme ning vastavalt sellele ka kituda. Tegelikult ei tulene metsakasutuse regulatsioonide rakendamise vimatus sugugi nii kindlalt meie phiseadusest, vaid on selgelt poliitilise (loe: majanduslike huvide) vitluse tagajrg [6]. Kas vitnutele ka au langeb, seda peab nitama aeg.



1. Aastaraamat Mets 2001. Majanduslevaade. Metsakaitse- ja metsauuenduskeskus, 2002 Tartu.

2. Adermann, Veiko (koost.) 2002. Eesti metsad 2001. Metsavarude hinnang statistilisel valikmeetodil. O Eesti Metsakorralduskeskus, Tallinn.

3. Daniel, Oskar 2001. Meie metsapoliitika. V Eesti metsateadlaste pevadel 1927. aastal peetud ettekanne. Runnel, Veljo (koost.). Mets ja metsandus Eestis. Ilmamaa, Tartu: 179203.

4. Daniel, Oskar 2001. Meie metsapoliitika suunast. XI Eesti metsateadlaste pevadel 1933. aastal peetud ettekanne. Runnel, Veljo (koost.). Mets ja metsandus Eestis. Ilmamaa, Tartu: 204216.

5. Etverk, Ivar 2002. Sada aastat: muutused metsas ja meis. Eesti Mets 4: 1215.

6. European Forest Institute, www.efi.fi

7. Keerberg, Liis 2002. Omandiiguse kui phiiguse kitsendamise iguslikest vimalustest. Ksikiri Eestimaa Looduse Fondis.

8. Kuuba, Rainer 2001. Raiemahtude dnaamika ja iseloom Eestis 20. saj. viimasel kmnendil. Metsanduslikud uurimused 35: 5973.

9. Lippus, Karin 1983. Metsade paiknemine Eestis 17. ja 18. sajandil. Eesti NSV Teaduste Akadeemia toimetised. hiskonnateadused 3: 228237.

10. Lhmus, Erich 1994. Metsatulu optimeerimine Eestis enamlevinud kasvukohatpide puistutes. Metsainstituut, Tartu.

11. Maamets, Lembit 2000. Eesti metsad XX sajandi lpul: kujunemine ja olem. Eesti Akadeemiline Metsaselts. Toimetised XI, Tartu: 1440.

12. Meikar, Toivo 1997. Eesti metsasusest. Frey, Toomas (toim.) Kaasaegse koloogia probleemid. Ajalised muutused Eesti eluslooduses ja keskkonnas. Tartu: 139142.

13. Nmmann, Tea jt. (koost.) 2002. Eesti arengu alternatiivne hindamine jtkusuutlikkuse nitajad. Poliitikauuringute keskus PRAXIS. Tallinn: 7176.

14. Optimaalne raiemaht aastateks 20012010 ja 20112040. Eesti Metsakorralduskeskus, 2002. Tallinn. www.envir.ee


Lembit Maamets (1957) on pikka aega ttanud tegeva metsakorraldajana ja Eesti Metsakorralduskeskuse osakonnajuhatajana. Kuulub vastloodud Metsakorralduse Broo O juhatusse, samuti osaleb MT Eesti FSC trhma juhatuse ts. (MT Eesti FSC trhm on ellu kutsutud majanduslikult elujulise, sotsiaalselt iglase ning koloogiliselt tasakaalustatud metsanduse edendamiseks.)



Lembit Maamets
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012