Eesti Looduse fotov�istlus
2010/8



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Vilsandi EL 2010/8
Kompleksseire Vilsandil ja mujal Eestis

Eesti keskkonnastrateegia lhtub Eesti keskkonnakaitse ajalooliselt vljakujunenud phieesmrgist: tagada inimestele tervislik keskkond ja majanduse arendamiseks vajalikud ressursid loodust oluliselt kahjustamata, maastike ja elustiku mitmekesisust hoides ning majanduse arengutaset arvestades. Kuna Eesti keskkonnastrateegia ja -poliitika elluviimisel on thtis osa keskkonnaseirel, hakati kohe prast Eesti iseseisvumist vlja ttama htset seireprogrammi.

Riiklikku keskkonnaseire programmi oli raske kima saada. Senini puudus meil htne seireprogramm, mis haaraks kogu riiki. Mitmesuguseid seirejaamu ja -laboreid oli Eestis ennegi, ent nende tehniline varustatus polnud ndisaegne. hu-, kompleksseire jmt. valdkonnas tuli alustada nullist. Hakkasime otsima vimalusi hlmata Eesti seireprogrammid ja -jaamad rahvusvahelistesse seireprogrammidesse, samuti kaasata meie juhtivad laborid rahvusvahelistesse kaliibrimistdesse.
Phjaliku reformi tulemusena hakkas riiklik keskkonnaseire programm Eestis tle 1994. aastal, mil esimest korda finantseeriti programmi seiretid riigieelarve kaudu. Vhemate muutustega toimib tollal loodud programm [4, 5] ka praegu.

Piirilese husaaste kauglevi konventsiooni ehk Genfi konventsiooni (Convention on Long-range Transboundary Air Pollution) raames alustati kompleksseire juhtprojektiga Euroopas juba 1987. aastal, kusjuures algatus tuli Phjamaadelt. Eesti keskkonnaseire programmi kuuluv kompleksseire programm on ks RO ja Euroopa majanduskomisjoni rahvusvahelistest seireprogrammidest [vt. ka 8].
Viimasel ajal on saatnud oma seire andmed Soomes asuvasse kompleksseire kesksesse andmebaasi 15 Euroopa riiki: Austria, Valgevene, Tehhi, Eesti, Soome, Saksamaa, Island, Itaalia, Lti, Leedu, Norra, Venemaa, Hispaania, Rootsi ja Inglismaa, kuni 2005. aastani ka Kanada (# 1). Kokku osaleb kompleksseires 44 seirejaama, sealhulgas kaks Eestist: Vilsandi ja Saarejrve.

Baltimaade kompleksseire snniaastaks vib pidada aastat 1992, kui Tallinnas korraldati Balti ja Phjamaade tkoosolek (Workshop on Integrated Monitoring and Establishing of Stations in the Baltic States). Augustis 1993 kirjeldasid Baltimaad kompleksseire andmekeskusele Helsingis omi valitud kompleksseirejaamu.
1994. aasta juunis kisid Phjamaade ja Baltimaade seireeksperdid, Eestist Enn Otsa ja Ott Roots, kigi kolme Balti riigi hiljuti loodud kompleksseirejaamades. Reidi tulemusena valmis Phjamaade ekspertide aruanne, mis sisaldas soovitusi edaspidise t kohta.
Suur abi oli Baltimaade kompleksseire alustamisel Phjamaade ministrite nukogu finantsabist: 2,4 miljonit Taani krooni aastatel 19921994. Eesti sai aparatuuri soetamiseks le 0,5 miljoni Taani krooni. Raha kasutati ka konverentside ja interkaliibrimiste tarbeks [7].
Olulisel kohal, eriti seireprogrammi kivitamisel 1994. aastal oli osalejate tienduspe nii Eestis kui ka vlismaal. Ainuksi Soome ja Eesti keskkonnaministeeriumi koost raames said heksakmnendate aastate lpul koolitust le poolesaja Eesti seirespetsialisti.

Meie seirejaamade (hu-, kompleksseire) tga on tutvunud USA, Phjamaade jt. hu- ning kompleksseire spetsialistid. Eesti kompleksseire programmi eduka t tunnustusena on Eestis peetud kaks rahvusvahelist kompleksseire aastakoosolekut: 1998. ja 2009. aastal (#).
Rahvusvahelise kompleksseire programmi t kulgeb juhise alusel, mis esmalt avaldati 1993. aastal [3] ja hiljem on seda tiendatud. Kompleksseire allprogrammide hulk (# 2) oleneb seireala tbist. Kompleksseire 25 allprogrammi vimaldavad pikka aega jlgida kossteemi vi maastiku philisi ainevooge.
Alates 1994. aastast on Eesti mlemad kompleksseirejaamad Vilsandil ja Saarejrvel kaasatud rahvusvahelisse programmi (#). Saarejrve on rajatud seire intensiivalana ja Vilsandi biomonitooringu alana, kuna seal puudub valgala.

Vilsandi kompleksseire jaam (rahvusvahelise koodiga EE01) on B-kategooria biomonitooringu ala pindalaga 0,77 hektarit. Vilsandi seirejaama allprogrammid on esitatud tabelina (#).

Kompleksseire allprogrammid Vilsandi seirejaamas [6].

Kompleksseire allprogrammid Programmi t sagedus Vilsandil
7.1. Meteoroloogia (AM) pidevmtmised EHMI vaatlusjaamas
7.2. hu keemia (AC) pidevmtmised EMEP automaatmtejaamas
7.3. Avamaa sademed (PC) igapevane kogumine, ndala keskmise anals
7.4. Raskmetallid sammaldes (MC) viie aasta tagant
7.5. Vravesi (TF) kaks korda kuus
7.6. Tvevesi (SF) ks kord kuus
7.7. Mulla keemia (SC) viie aasta tagant
7.8. Mullavee keemia (SW) ks kord kuus, kahel sgavusel
7.12. Okka keemia (FC) ks kord aastas, sgisel
7.13. Varise keemia (LF) proovide kogumine kuus korda aastas
7.16. Metsa kahjustatus (FD) he kuni viie aasta tagant
7.17. Taimkate (VG) viie aasta tagant
7.20. Tve epifdid (EP) he kuni kolme aasta tagant
7.18. Bioelemendid ja indikatsioon (BI) esimest korda 2003, raskmetalli uuring mnnipuidust
7.22. Mikroobne lagunemine (MB) ks kord aastas, sgisel

Vilsandi jaamas pole siseveekogusid ja seetttu jb osa allprogramme siin titmata. Valitud vikeste terviklike kossteemide seisundi uurimise eesmrk on selgitada muutuste phjuslikke seoseid keskkonnateguritega. See vimaldab mudeldada kossteemide seisundit ja muutusi ehk teisisnu: neid prognoosida lhtuvalt eri keskkonnaparameetrite tasemest.
Vilsandi hu- ja kompleksseirejaam kuulub Euroopa seirejaamade vrgustikku (EMEP European Monitoring and Evaluation Programme). Jaama asukohta on algsest muudetud EMEP asukoha nuete jrgi. Vlja on ehitatud ndisaegne automaatjaam (#), mille andmeid kasutatakse ka kompleksseires.
Reaalaja analsis kasutatavad analsaatorid phinevad enamasti optilistel meetoditel, nhtava vi sellele lhedase kiirguse neeldumisel vi kiirgumisel. Optilised meetodid on piisavalt kiired ja tkindlad, et usaldusvrselt ja operatiivselt mrata tunni ja isegi lhema aja keskmisi kontsentratsioone.
Analsaatorid registreerivad saasteainete koguse iga viie minuti jrel, mtmistulemused salvestatakse seirejaama andmebaasi poole tunni keskmistena ja edastatakse automaatselt Eesti keskkonnauuringute keskuse serverisse. Avalikkusele on tulemused kttesaadavad Eesti keskkonnauuringute keskuse kodulehekljelt www.klab.ee. Eesti huseirejaamades mdetavad parameetrid on esitatud tabelis (#).

Eesti huseire programmis mdetavad parameetrid [2].

Saasteaine Lahemaa Vilsandi Saarejrve
SO2 pidev pidev pidev
NO2 pidev pidev pidev
O3 pidev pidev pidev
CO pidev - -
PM10 pisteline - -
Raskmetallid PM10 fraktsioonis (As, Cd, Ni, Pb) pisteline - -
PAH ja B(a)P PM10 fraktsioonis pisteline - -
Aldehdid, ketoonid pisteline - -
Meteoroloogia pidev pidev pidev

Vilsandi kompleksseire hlmab palju allprogramme ja kiki tulemusi pole siin vimalik vlja tuua, esitame vaid mned nited. Kik seiretulemused alates 1996. aastast on kttesaadavad keskkonnaseire veebiaadressil: eelis.ic.envir.ee:88/seireveeb/. Seetttu toome vaid mned andmed viimaste aastate mtmiste kohta. Kompleksseire levaated on esitatud ka trkistes [nt. 1, 5].

Vilsandi saastetaseme kujunemist mjutab kige enam Lne-Euroopast prit saaste [6], vhesel mral on mrgatav ka Phja-Euroopa mju. Suurt mju avaldab tuule suund: Lnemerel valitsevad edela- ja lunatuuled. Kompleksseire tulemused kinnitavad varasemaid viteid piirilesest husaaste lekandest vljastpoolt Vilsandi seireala ja husaaste sadenemisest Vilsandil. Eeltoodu sai Eesti seireandmete phjal kindlaks teha juba kaheksakmnendate aastate lpus, heksakmnendate alguses (# 3).
Ka sademete happesust mjutab tuule suund. 2009. aasta keskmine pH oli 4,57, kusjuures sademete pH kikus kuude kaupa aasta jooksul oluliselt: pHmin oli 4,05 novembris ja pHmax 6,81 aprillis (# 4).
Osooni kontsentratsioon on krgem taustaaladel. Niteks 2008. aastal letati piirvrtus sagedamini kui 2007. aastal (# 5) [2].

Uusi seadmeid tuli vlja ttada just seire algusaastatel. Meid ei rahuldanud kompleksseire programmi juhendis soovitatud mullavee kogumise seadmed. Osa neist ei sobinud meie seirejaamadesse oma ehituse ja proovivtu metoodika poolest, osa aga krge maksumuse tttu.
Seetttu konstrueeriti uus pinnasest lbi nrguva vee kogumise seade ja lsimeeter, mille vljattamise ja kasuliku mudelina registreerimise kulud katsid seadmete autorid. Neid seadmeid, mis ttavad Eesti keskkonnaseire programmi kompleksseirejaamades tnini [6], oli odav kohapeal valmistada, neid paigaldades ei lhutud pinnasekihti ning veeproovi kogumiseks ei olnud vaja tekitada vaakumit.
Vilsandi seirejaamas vrreldi aastatel 1994 ja 1995 meie seadmeid muude lsimeetritega ning tulemused [9] testasid meie omade paremust. Eesti kompleksseirejaamades kasutatavate seadmete kirjeldus ja saadud tulemused on avaldatud ka Euroopa lsimeetriorganisatsiooni kodulehel www.lysimeter.at/HP_EuLP/index.html.

Vilsandi kompleksseirealal teevad seiret keskkonnaameti (Vilsandi rahvuspargi) ttajad. Aastaaruandeid koostavad ja keemilisi analse teevad O Eesti keskkonnauuringute keskuse ttajad. Programmide ts on eri ajajrkudel osalenud ka teised spetsialistid. Riikliku keskkonnaseire tegijad tnavad kiki osalejaid tehtud t eest.


1. Frey, Jane jt. 2008. Kompleksseire 20042006. Vljataga, Katrin (toim.). Eesti Keskkonnaseire 20042006. KKM info- ja tehnokeskus, Tallinn: 95100.
2. Kesanurm, Kaisa (koost.) 2009. Riikliku keskkonnaseire alamprogramm. Vlishu seire 2008. Aastaaruanne. Eesti keskkonnauuringute keskus O, Tallinn. (eelis.ic.envir.ee:88/seireveeb/index.php?id=13).
3. Kleemola, Sirpa; Sderman, Guy (Comp.). Environment Data Centre, 1993. Manual for Integrated Monitoring, Programme Phase 19931996. National Board of Waters and the Environment, Helsinki, Finland. Environmental Report 5.
4. Roots, Ott; Saare, Leo 1996. Structure and Objectives of the Estonian Environmental Monitoring Program Environmental Monitoring and Assessment 40: 289301.
5. Roots, Ott; Talkop, Reet (koost. ja toim.) 1998. Eesti Keskkonnaseire 1996. KKM info- ja tehnokeskus, Tallinn.
6. Selmet, Kristi (koost.) 2009. Riikliku keskkonnaseire alamprogramm. Kompleksseire Vilsandil. Aastaaruanne. Eesti keskkonnauuringute keskus O, Tallinn. (eelis.ic.envir.ee:88/seireveeb/index.php?id=13).
7. The establishing of the Baltic Integrated Monitoring (BIM) sites 19921994. 1996. Nordic Council of Ministers,Copenhagen, TemaNord 1996: 552.
8. The International Cooperative Programmes. www.unece.org/env/lrtap/WorkingGroups/wge/icps.htm.
9. Voll, Martin; Roots, Ott 1999. Soil Water Sample Collector. Environmental Monitoring and Assessment. 54: 283287.


Ott Roots (1946) on keemiakandidaat, Eesti keskkonnauuringute keskuse juhtteadur. Oli seotud Eesti riikliku seireprogrammi vljattamisega ja selle tiustamisega aastatel 19932002.



Ott Roots
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012