Eesti Looduse fotov�istlus
2010/10



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotov�istlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2010/10
Kohtla-Jrve poolkoksimed on varsti minevik

Kohtla-Jrve tuhamed on peagi ajalugu, sest plaanitakse suurejoonelisi sulgemistid. Praegu on ige aeg talletada kirjasnas levaade nende poolkoksimgede taimestikust, et 2030 aasta prast oleks vrdlusmaterjal keprast.

ks Ida-Virumaa vaatamisvrsusi on mistagi tuhamed. Kige silmapaistvam on Kohtla-Jrvel asuv poolkoksist Kirde-Eesti keskahelik, mille krgeim tipp 172 meetrit le merepinna letab kik Baltimaade tehismed ja enamjaolt Kagu-Eesti knkaidki [1].
Poolkoksimed on Ida-Virumaa nn ja nnetus. Plusspoolt on mistlikule loodusesbrale raske selgeks teha. Kuid positiivseks vib pidada seda, et med on hakanud elama oma elu maastikumrkidena, millel on kindel staatus ja koht Ida-Virumaa koduloos. htlasi on neist saanud kohaliku identiteedi osa: ilmselt ei kujuta ei kohalikud elanikud ega ka lejnud Eesti enam Ida-Virumaad tuhamgedeta ettegi [2].

Halvem klg on palju lihtsamalt arusaadav ja lausa mdetav: tolm ning reostunud vesi ja saastunud hk. Ligi kolmveerandi sajandi jooksul on Kohtla-Jrve poolkoksimkke ladestatud kike, mis keemiatstusest le ji. Samas tuleb arvestada, et aastakmneid rakendatud utmistehnoloogia ei vimaldanud plevkivist saada kogu orgaanikat. Poolkoks pole ohutu mineraalne ollus, vaid sisaldab kllaldaselt orgaanilist materjali, mis soodsates oludes sttib. Seda on ka Kohtla-Jrve mgedel juhtunud. Mitme lunapoolsema meharja sees podiseb vike keemiatehas ja arvatakse, et praegune keskahelik mrgitab Kohtla-Jrve linna vvlihenditega [3].

Poolkoksi kasutusviisid. Mida teha, et poolkoksimed meid ei mrgitaks? Pris palju on mlgutatud mtteid poolkoksi tarvituse le: alates ehitusmaterjali toorainest kuni kuulsa imevetiseni Viru Ramm. Poolkoksi kasutusvimalusi on Eesti Looduse 2003. aasta mainumbris tutvustanud Alar Teemusk. igupoolest pole kski pakutud idee vga utoopiline, sest pikka aega vlitingimustes ladestatud poolkoks on keemiliselt stabiilne materjal, mille toksilisus on peaaegu olematu [4]. Paraku nende plaanide jrgi poolkoks lihtsalt hajutataks mkkekuhjamise asemel.
Seni pole poolkoksi tarvitus igatahes erilist lisavrtust tootnud ei tee-ehituses ega pllumajanduses. Ilmekas nide on Viru Ramm: sealgaga segatud poolkoksi tulemuslikkus vetisena ei korvanud tootmiskulusid. Nnda polegi kski poolkoksi kasutamise idee senini jalgu alla saanud, kui vlja arvata Kivili meeste projekt teha sinna motokrossirada. Kuid see kinnitab tika, et poolkoksist on kasu siis, kui see on meks kokku kuhjatud.

Poolkoksiprgila suletakse. Poolkoksimestiku probleemide lahendus tuleneb aga Euroopa Liidu direktiividest ja jrelikult ka Eesti seadustest. Nimelt pole seaduse silmis olemas mingit Ida-Virumaa maamrki ega identiteedismbolit, vaid ohtlike jtmete prgila, mis tuleb sulgeda prgilate direktiivi nuete kohaselt.
Keskkonnaministeerium ongi alustanud suurejoonelist projekti, mille raames Kivili ja Kohtla-Jrve poolkoksikuhilad suletakse euronormide jrgi. Kohtla-Jrve poolkoksimgede sulgemist maksumus on riigihankekonkursi alusel 323 miljonit krooni. Ajakirjanduses on aga rgitud kuni kolmest miljardist kroonist. Meenutame, et 2008. aasta oktoobris lppenud Sillame radioaktiivsete tstusjtmete hoidla sulgemise projekt lks maksma umbes 330 miljonit krooni.
Sulgemisprojekti jrgi tasandatakse poolkoksimgede nlvad, kaetakse need vettpidava kihi ja pinnasega ning haljastatakse. Med ligatakse mbritsevast veeringest ra: mestiku mber rajatakse veetkked, takistamaks poolkoksist leostuvate ainete sattumist pinnavette.
Kohtla-Jrve keskaheliku seitsmest tipust kujundatakse kaks lauget kngast, mille tarvis tstetakse mber ligi kuus miljonit kuupmeetrit varem ladestatud poolkoksi. Td loodetakse lpetada juba 2013. aasta kevadeks.

Kriitikanooled hiigelprojekti pihta. Nagu demokraatlikule hiskonnale kohane, leidub ka neid, kes pole sulgemisprojektiga priselt rahul. Siiski pole nende hl seni vga tugevalt kajanud, sest hiselt loodetakse, et kasu keskkonnale on thtsam kui projekti arvatavad puudused. Peaasjalikult torkab sulgemisprojekti kriitikutele valusalt silma mullatde tohutu maht. Tsta mber kuus miljonit kuupmeetrit? See on mahult sama, mis tasandada meretasemeni vi tsta teise kohta terve Toompea saarlava koos lossi, Pika Hermanni ja Nevski katedraaliga. Tuleb aga silmas pidada, et Kohtla-Jrvel on kokku kuhjatud le 50 miljoni tonni poolkoksi ning sulgemistde kigus tstetakse mber vaid umbes viiendik mestiku materjalist.
ksiti vib vlja tuua veel kolm aspekti. Esmalt tasub meenutada eesti vanasna: ei maksa torkida teatavat elutegevuse jdet, kuna see vib hakata haisema. Pole ju tpselt teada, mille vime mgedest vlja kaevata. Rgitakse kunagi kasutuses olnud arseenkatalsaatoritest ja siia veetud Kohtla-Jrve olmeprgist, aga levib ka kuulujutte pimeduse varjus maetud tundmatutest kemikaalidest. Lpuni selge pole seegi, kas poolkoksi tstmine hest hunnikust teise lpetab plemisreaktsioonid vi hakkavad ka mbervormitud knkad tossama. Ja lpuks maastikuline aspekt: kui nd kvasti vinti le keerata, siis kujutage ette, et Vabadussammas lheb jlle kapitaalremonti ja taasavamisel on Vabadusristi asemel lihtsalt klaasist kuubik. Kui vormida seitsmest harjast kaks kngast, muudetakse pris suurel mral ja jrsult Virumaa maastikupilti.
Ent tasub silmas pidada, et Ida-Virumaa inimasustuse kujunemise algusest saadik kuni 20. sajandini polnud siinses maastikus jlgegi koksimgedest, kuid napi mnekmne aastaga judis nii mnigi koksimgedega sedavrd harjuda, et nende kadumine teeb tuska. Kllap vetakse ajapikku omaks ka kaks haljendavat kngast. Tulevased haljad knkad torkavad kahtlemata edaspidigi Kirde-Eesti maastikus silma sportimiskoha vi tuulegeneraatorite pargina, aga ikkagi ...

Aga seal on ju orhideed! Teine arvustatav probleem, mis pgusalt judis ajakirjandussegi, on poolkoksimgede taimkate. sna pikka aega on levinud kuuldused, et poolkoksimgedel kasvavad Eestis looduskaitse alla kuuluvad kpalised. Naljaga pooleks on rgitud, et formaal-juriidilisest kljest peaks poolkoksimed kui vrtuslikud elupaigad kaitse alla vtma. Kohtla-Jrvel asuva Jrve gmnaasiumi pilased bioloogiapetaja Mall Schmidti juhatusel on juba aastaid otsinud tstusmaastikult kpalisi ja neid sealt leidnud. 2005. aastal vitsid petaja Schmidti pilased Kaidi Karu ja Mari Sarv uurimusega Kohtla-Jrve mbruse erinevate tstusmaastike orhideed pilaste teadustde riiklikul konkursil esimese preemia. Mall Schmidt pidas 2006. aastal Illukal Eesti loodusuurijate peval ettekande Kohtla-Jrve mbruse tstusmaastike kpalised [5].
Poolkoksimgede haljastamise idee kis omal ajal hte jalga plevkivikarjride rekultiveerimisega ja on ndseks juba aastakmneid vana. Bioloogiadoktor Elmar Kaare juhatusel hakati poolkoksimgedele taimi istutama juba 1970. aastal. Ndseks on eri asutused mitmesuguste projektide raames istutanud sinna puid ja psaid ligi 60 hektarile. le 20-hektarisel alal on taimestik ise levima hakanud.

Taimkatte uuringud. 2004. ja 2006. aasta suvel oli siinse kirjutise autoritel koos teiste Tallinna ja Tartu likooli teadlastega hea vimalus uurida, mis seisus on Kohtla-Jrve poolkoksimgede taimestik ja kas seal leidub midagi mrkimisvrset, mida tasub kindlasti hoida [6].
Esmalt jagati poolkoksimestik maa-ameti aerofotode alusel taimestiku kasvukohtade jrgi sektoriteks. Eri laadi taimestikuga alasid on aerofotodelt suhteliselt lihtne mrata, kuna poolkoksimgedele istutatud puud ja psad on erivanuselised ning paistavad piltidel kontrastsetena. Mnel katseistutusplatsil on tehtud palju tasandus- vi planeerimistid, mille tulemused on isegi fotodelt selgesti nha.
Vlitdel vaadati kirjeldatud sektorid le, hinnati puistute olukorda, kirjeldati alustaimestikku ja uuriti, kuidas on kulgenud mullateke.
Kohe alguses vib nentida, et vlitdel ei ilmnenud erilisi llatusi, kui mestikult avanevad kaunid maastikuvaated vlja arvata. Algandmed puude ja psaste kohta on istutustde aruannetes vrdlemisi hsti kirjas. Ligi neljakmne aastaga on mgedele istutatud le 160 000 puu ja psa kokku 34 liigist, neist 26 on vrliigid.
Kohtla-Jrve poolkoksimestiku taimestik eristub sna selgelt selle jrgi, milline puuliik antud kohas valitseb, kui vana see on ja kas puud on istutatud vi ise kasvama linud. Nende tunnuste jrgi eristati 11 taimkattetpi, mis hlmavad puittaimestikku, ning ks, kus on vaid rohttaimed. Nagu kaardilt nha, on paljud kasvukohad sna vikesed ja killustunud. Pris hsti hakkavad kaardil silma meharjad ning mneti ka jrsemad taimestikuta nlvad. Kuna meharjade ldsuund on idast lnde, siis on mgede nlvad suunatud lunasse ja phja. Need nlvad on sna jrsud: kuni 50 kraadi ja harja lhedal enamgi. Nlvad, eriti pikesele avatud lunapoolsed merinnakud, mis selgetest kevadpevadest saati kannatavad krbekuumuse all, on tavaliselt taimkatteta.

Puud ja psad. Kige rohkem on poolkoksimges arukase (Betula pendula) erivanuselisi puistuid. Taimestikuga kaetud 0,89 km2-st on kaske istutatud 0,35 km2-le. Kase looduslik jrelkasv on levinud 0,19 km2 suurusel alal. Arvukuselt teine puuliik on siin palsampappel (Populus balsamifera). Seda kunagi Kohtla-Jrve linna haljastuses vga thtsal kohal olnud vrliiki on poolkoksimgedele istutatud 0,11 km2, kuid paplit on siia levinud ka looduslikult. Palsampapli seisund ei ole mestikus kuigi hea: peaaegu kigil le 20-aastastel istutatud puudel on ladvad kuivanud ja ilmnevad tvemdaniku tunnused. Palju leidub surnud puid. Samas pole lhedal asuva looduslikult levinud puude segakoosluses palsampaplitel hda midagi.
Psarindes valitsevad arukask (Betula pendula), palsampappel (Populus balsamifera) ja harilik haab (Populus tremula). Looduslikult on mgedele tunginud paju (Salix spp.), kes end siin sna hsti tunneb. Mnele nlvale on kujundatud platood, kuhu on istutatud astelpaju (Hippopha rhamnoides) ja likivat hbepuud (Elaeagnus commutata). Mlemad sissetoodud vrliigid on kohati moodustanud lbitamatuid vserikke ja hakanud levima ka vljapoole istutusalasid. Vhesel mral leidub psarindes ka istutatud mgimndi (Pinus mugo), ent ellu on jnud vaid ksikud kiratsevad taimed.
Mullateke on pikk ja vaevaline, eriti poolkoksimgedel. Natuke le 2 cm paksust huumuskihti koos lehekdukihiga leidub vaid 20-aastastes ja vanemates arukase kasvukohtades. Kige paksem mullakiht (umbes 7 cm) asub aga hoopis 30-aastase istutatud sanglepa (Alnus glutinosa) kasvukohas.

Rohttaimed. Rohttaimi vib vaadelda kahes osas. Esiteks on pris suur maa-ala (0,21 km2) mratud kui looduslik rohuala. Teise rhma hlmab taimestik, mis kasvab erisuguste puude-psaste kasvukohtade rohurindes. Vlitde kigus leiti 64 rohttaimeliiki. Seega on tegemist sna liigivaese kasvualaga. Vaid punane aruhein (Festuca rubra) on inimese klvatud, lejnud on kas ise levinud vi on inimene need tahtmatult siia toonud.
Kui krbetaolised nlvad vlja jtta, on kige hredam ja liigivaesem taimkate just looduslikul rohualal, kuhu paljud mbruses kasvavad liigid pole ilmselt judnud veel levida. Peamiselt kasvavad siin pioneerliigid, mis esimestena hivavad jtmaid vi on stressikindlad ja lepivad toitainevaese pinnasega. Seetttu pole llatav, et kige sagedamad liigid poolkoksimgedes on raudrohi (Achillea millefolium), paiseleht (Tussilago farfara) ja harilik vilill (Taraxacum officinale); pris tavaline on ka maralehine uibuleht (Pyrola rotundifolia).
Mistetavalt on mnevrra liigirikkamad arukase vanemad kasvukohad, ennekike seal, kus puud pole istutatud, vaid ise kasvama hakanud. Enim liike leidub 20 aasta vanuse loodusliku arukase kasvukohas. Kuid ka siin katab alustaimestik vaid 1050% puudealusest pinnast. Suurim alustaimestiku katvus (100%) on 30 aasta vanuses istutatud sanglepa kasvukohas, mis on seotud leppade vimega rikastada pinnast lmmastikuhenditega.

Seitse liiki kpalisi. 2004. ja 2006. aasta suvel tehtud vlitde kigus leiti Kohtla-Jrve poolkoksimgedest seitse orhideeliiki: balti srmkpp (Dactylorhiza baltica), vthuul-srmkpp (D. fuchsii), kahkjaspunane srmkpp (D. incarnata), kuradi-srmkpp (D. maculata), tumepunane neiuvaip (Epipactis atrorubens), laialehine neiuvaip (E. helleborine) ja hall kpp (Orchis militaris). Orhideelised, eriti hall kpp, on seal vga levinud. Nende arvukust vib hinnata sadadele isenditele. Mnevrra sagedamini kasvab kpalisi muidugi vanemates puistutes vi nende lhedal, kuid kindlat seadusprasust ei saa esitada. Nii mnigi taim kasvab edukalt kohtades, kuhu teised taimeliigid eriti ei kipu.
Kiki mainitud kpalisi on Ida-Virumaalt varemgi leitud. Hall kpp, tumepunane neiuvaip, balti srmkpp, kahkjaspunane srmkpp ja vthuul-srmkpp on vrdlemisi tavalised rekultiveeritud karjrialadel, aherainemgedel vi tuhaplatoodel. Vahetult poolkoksimgedega klgnevates metsades aga niteks halli kppa ei kasva.
Ammendava vastuseta jb ksimus, miks kpalisi poolkoksimel nii arvukalt leidub. Lihtsaima seletuse jrgi on kik leitud orhideed kaltsiumilembesed, ent poolkoksimed ongi peaasjalikult suur hunnik kaltsiumihendeid. Lisaks on Kirde-Eesti keskahelik nii inimeste kui ka loomade jaoks piiratud ligipsuga ala. Siin ei ki inimesed neid taimi noppimas ega metssead smas. Ilmselt pole phjused siiski nii lihtsad. Orhideede endi koloogia on keerukas ja paljude liikide kekik sltub orhideedega kaaslevate mikroorganismide eluolust. Seega ei ole sageli ainuotsustavad mitte kpalise enda jaoks tarvilikud keskkonnatingimused, vaid need, mis sobivad orhideedele hdavajalikele mikroorganismidele.

Meharjad kaovad, orhideed ei takista. Kohtla-Jrvel asuvad poolkoksimed on Kirde-Eesti jaoks smboolse thendusega maastikuobjektid. Paraku on need ka tohutud saasteallikad. Vib muidugi arutleda, kuivrd on keskkonnaministeeriumi planeeritud tde mahud mistlikud ja miks ksitletakse Kirde-Eesti keskahelikku ksnes prgimena. Ent siiski vib uskuda, et prast poolkoksimge sulgemistde lppu on Eesti elukeskkond taas puhtam ja ohutum.
Omalaadse katsealana on knealune piirkond teaduse jaoks vga pnev koht, kuid see huvi ei saa kaaluda les paremat keskkonda. Ka sajad orhideetaimed ei takista tahet saada Ida-Virumaale puhtamat hku ja vett, sest kski leitud liik ei ole Eestis nii haruldane, et kavandatud tid seeprast ra jtta. Pealegi plaanitakse projekti kigus kpalised mber istutada.

1. Pae, Taavi jt. 2005. Mis on Eesti krgeim tehismgi? Eesti Loodus 56 (5): 1820.
2. Printsmann, Anu jt. 2009. Plevkivimaa kaevandusmaastiku prandi kuvand, kaitse ja tulevik. Menduse maine. Tallinn: 5159.
3. O Eesti keskkonnauuringute keskus 2007. husaaste uuringud Ida-Virumaal, II etapp. http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=785402/Ida_viru_II_etapp.pdf
4. Eesti keskkonnauuringute keskus 2003. Poolkoksi keskkonnaohtlikkuse mramine. Aruanne. http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=850/Poolkoksi+keskkonnaohtlikkuse+m%E4%E4ramine.pdf
5. Schmidt, Mall 2006. Kohtla-Jrve mbruse tstusmaastike kpalised. XXIX Eesti loodusuurijate pev. Plevkivimaa loodus. Tartu: 107109.
6. Vaht, Riina et al. 2010. The assesment of vegetation performance on semi-coke hills of Kohtla-Jrve oil-shale industry, Estonia. Estonian Journal of Ecology 59 (1): 318.

Mait Sepp (1974) on loodusgeograaf, ttab Tartu likoolis.
Margus Pensa (1973) on bioloog, ttab Tallinna likoolis.
Aarne Luud (1969) on loodusgeograaf.
Riina Vaht (1980) on Tartu likooli geograafia osakonna doktorant.



Mait Sepp, Margus Pensa, Aarne Luud, Riina Vaht
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012