Eesti Looduse fotov�istlus
05/2003



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotov�istlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
moonid EL 05/2003
Kupras krbisevad mooniseemned

Moon kui smbol on jdvustunud eri kultuurides. Vana-Kreekas oli see une ja surma smbol, Hiinas seostati moonitaimega ilu, ksildust ja rahulikkust. Arvatavasti on just moonikupar andnud ainest nii kristi kui ka pipratoosi leiutajaile.

Seemnete rikkalikus maailmas ei saa mooniseemned hoobelda suurusega, sest nende lbimt knib kigest millimeetrini. Viksus korvatakse aga rohkusega: hes kupras vib olla kuni kaks tuhat seemet.

li on mooniseemnete phivrtus. Mooniseemneid on mitut vrvi: siniseid, halle, kollaseid ja valgeid. Nende peamine biokeemiline vrtus seisneb liklluses. Moonili saadakse valgetest ja kollastest seemnetest. Sltuvalt sordist, kasvutingimustest ja teistestki nitajatest varieerub seemnete lisisaldus kllaltki suurtes piirides 2050%. Moonili muudab eriti hinnatavaks selle rasvhappeline koostis: lviosa (kuni 90%) neis leiduvatest rasvhapetest on kllastumata, kusjuures eriti palju on just polkllastamata rasvhappeid. Sellest phjendus, miks magunali on htviisi nutud nii inimtoiduks kui ka eri tstusvaldkondades. Klmpressimisel saadud heledam li lheb toiduks, kuumttlusel saadav tumedam li klbab kunstnikele livrvide valmistamiseks, sest kuivab kiiresti ja ei tumene. Moonili kasutavad ka kosmeetikatoodete valmistajad. Ammustel aegadel hinnati magunali soodsa pletusmaterjalina, sest see andis lilambis hsti valgust ja eraldas vhe suitsu.

likllusest sugeneb seemnete kalorirohkus: sajagrammine seemneports annaks tarbijale ligi pool tuhat kilokalorit. Tsi, vaevalt keegi nii suurtes kogustes neid seemneid sb, see poleks ka tervisele soodne. Peale li on moonide eluringi jtkajate koostises veel rohkesti valke, mille sisaldus on eri sorti magunaseemnetes sna psiv, jdes ligikaudu 20% piiridesse. Just valgurikkuse tttu sobivad lipressimisjtmed hsti loomasdaks. Psiva hulga vide ei kehti aga ssivesikute suhtes: lirikastes seemnetes on ssivesikuid vhe, livaestes mrksa rohkem. Keemilistest elementidest sisaldavad loo peategelased mrkimisvrselt kaaliumi, magneesiumi ja fosforit, mikroelementidest tuleb toonitada olulist raua- ja tsingisisaldust.

Mooniseemned kui toidulisand. Tumedad tervikseemned on kasutusel toiduainetstuses, neid puistatakse kondiitritoodetele ja lisatakse kpsetistele. Just kuumuses omandavad mooniseemned erilise rstitud phkleid meenutava aroomi ja kergelt magusa maitse. limaguna seemnetest valmistatud toidud on aukohal paljude maade rahvuskkides. Kui meie puutume magunaseemnetega kokku peamiselt moonisaiu, moonirulle ja prnikuid ses, siis mujal maailmas on kulinaaria valdkonnas leitud neile erisuguseid rakendusi.

Indias niteks segatakse kokku maitsestatud jogurt ja mooniseemned ning saadakse erilise maitsega kaste. Aasia maades lisatakse neid seemneid kllaltki suurtes kogustes ka kikvimalikele kpsetistele. Ladina-Ameerikas kasutatakse mooniseemneid rohkesti Colombias, kus nad kuuluvad lausa kohustuslikuna mitmesuguste puuviljakookide koostisesse. Euroopa kgitraditsioonis hindavad mooniseemneid eriti austerlased (struudlites, nuudlites, klimpides) ja sakslased (kastmetes).

Kui meie arusaamade kohaselt sobivad knealused seemned peamiselt magustoitudesse, siis mujal kasutatakse neid ka lihatoitude, kalaroogade, mereandide, makaroni- ja muude taimtoitude ning erisuguste kastmete valmistamisel.


Kas mooniseemned sisaldavad narkoaineid? Mooniseemnete kohta ksitakse alatasa, kas nende sja saab narkootilisi aineid vi mitte. Esmalt peaks mrkima, et narkootilise toimega alkaloide sisaldab moonide piimmahl, mida kpsetes seemnetes ei leidu. Teiseks, limaguna sordiaretust tttu on alkaloidide sisaldus eri moonisortides tervikuna tunduvalt vhenenud. Et limaguna kasvatajad koguvad mooniseemneid, siis on aretust tulemusena muudetud kupra seinad vimalikult hukeseks. Oopiumimoonil, vastupidi, on kupra seinad sna paksud, sest sinna tehaksegi sisseliked alkaloide sisaldava piimmahla kogumiseks. Kolmandaks, meil mdavad mooniseemned on kasvatatud lhipiirkonnas, kus kliima ei soosi alkaloididerohkust taime piimmahlas. Niisiis peaks olema selge, et moonisaiade vi -rullide smine inimest narkomaaniks ei muuda.

Lpetuseks veel: mooniseemneid kasutatakse rohkesti ka Aasia maade rahvameditsiinis. Tavaliselt tehakse mooniseemnetest teed, mida soovitatakse juua peamiselt kahel juhul. Esiteks erisuguste khuhdade seedehirete, khulahtisuse, soolegaaside jms. korral, ning teiseks, nrvilisuse ja unetuse puhul. Kuid tasub teada, et igasugune juhuslik iseravimine taimsete teedega on tervisele ohtlik, sest ei teata koguseid, toimeainete sisaldust, ravikuuri kestvust, organismi eripra jne. Seetttu on parem endaga mitte katsetada.


Urmas Kokassaar (1963) on Tartu likooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi lektor. Biokeemikuna avaldanud palju artikleid toidu ja toitumise teemal.



Urmas Kokassaar
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012