Eesti Looduse fotov�istlus
2011/02



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotov�istlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
ELF 20 EL 2011/02
Mets kuuleb ja meri neb

Vahel peab ELF-is vastama primisele: millega te tegelete? Tore, et tuntakse huvi, aga kui vastata: oleme looduse kaitsmisega tegelev kodanikuhendus, siis jb sageli mulje, et viisakad inimesed ei saanud aru, kuid rohkem siiski ei ksi.

Eestimaa looduse fondi (ELF) asutasid 1991. aastal 40 looduskaitsjat ja loodusteadlast. Alates 1999. aasta jaanuarist on ELF sihtasutus. ELF on valitsusvline, nii poliitiliselt kui ka majanduslikult sltumatu keskkonnakaitseorganisatsioon. Siin on kohane rhutada, et me pole riigiasutus ega ka hegi teise institutsiooni kepikendus.
ELF-i tegevuse eesmrk on hoida looduslikku mitmekesisust Eestis ja maailmas koosts ksikisikute, ettevtete, organisatsioonide ja riigiasutustega. Phitegevus on ohustatud liikide ja nende elupaikade kaitsmine, Eestile omaste loodusmaastike ja koosluste hoid, aitame kaasa loodusvarade sstlikule kasutamisele, suurendame keskkonnateadlikkust hiskonnas ning otsime lahendusi, kuidas hoida puhast elukeskkonda tulevastele plvedele.

ELF oli esmalt sna klassikaline looduskaitseorganisatsioon, siis hakkasid loodus- ja keskkonnakaitse tihedalt pimuma, ja nd on fookus jlle elava looduse kaitsel. ELF-i vapiloom on suuresilmne vga ohustatud lendorav, kes peaks oma armsa vlimusega innustama inimesi loodust kaitsma.

ELF-i rahastavad eratoetajad, mitmesugused riiklikud ja mitteriiklikud organisatsioonid, samuti teeme tellimustid, niteks kaitsekorralduskavasid. 2009. aasta kive oli 9,02 miljonit Eesti krooni, millest 3,77 miljonit saadi vlismaistest allikatest. Eesti riiklike fondide ja riigieelarve raha hlmas 39%. 2011. aasta eelarve mahuks on kavandatud 900 000 eurot.
ELF-i tegevus on projektiphine, aastas on ksil umbkaudu 30 projekti. Laias laastus on ELF-i tegevussuunad keskkonnaharidus, looduskaitse ja sstev areng. Phirhk on looduskaitsetl: metsa, mere, mrgalade hoid ja liigikaitse. Igal aastal on ELF-i toetanud 200300 eraisikut, peale selle annetajad, kes oma nime ei mrgi, niteks Tartu Forseliuse gmnaasiumi pilased on kogunud annetusi nahkhiirte projektile. Mitut laadi tegevuses osaleb vabatahtlikena ligikaudu poolteist tuhat inimest, kes kik aitavad ELF-i eesmrke saavutada.

Tegevust kavandame ja viime ellu kolmel tasandil: nukogu (phikirja jrgi 1215 liiget), juhatus (35 liiget) ja ttajad, sh. lhiajalise tlesandega eksperdid ja vabatahtlikud. Tlepingu alusel ttab ELF-is ldjuhul 15 inimest, neist pooled tisajaga, lisatid tellitakse tvtulepingu alusel 50100 inimeselt ja paarikmnelt juriidiliselt isikult. Meid nustavad paljud eksperdid vabatahtlikkuse alusel. ELF-il on kaks kontorit: peakontor Tartus ja harukontor Tallinnas. ELF ajakohastab enda kohta kivat teavet kodulehel www.elfond.ee.

ELF on kujunenud koos taastatud omariiklusega. Meie organisatsiooni loomise ajend oli totalitaarse nukogude ssteemi kadumine, kodanikualgatuse kasv ning ldsuse huvi ja toetus, mida oli testanud niteks fosforiidisda. Tekkis vajadus loodusinfo jrele, kuid noorelt riigilt ei tulnud tellimust.
Soodustavad asjaolud olid looduskaitses tekkinud vaba tjud ja sidemed vlismaaga, kus ilmutati soovi tegutseda koosts vabahendustega. Samuti oli vlismaalastel tekkinud selge huvi ppida tundma Eesti loodust. ELF-i eeskujuks ja partneriks sai WWF maailma looduse fond. Esialgu oligi plaanis luua WWF-i Eesti kontor, hiljem jdi siiski iseseisvaks WWF-i partnerorganisatsiooniks. ks-heselt muu maailma kogemust kopeerida ei saa, ELF on jrginud eeskujusid, kuid kinud siiski oma rada.
Keskkonnahenduste roll on ajapikku muutunud. Maailma keskkonnaseisundi kohta tuleb rohkesti revusttekitavat vastuolulist informatsiooni, inimesed tunnevad ha suuremat muret planeedi tuleviku prast. Sellest vidakse proovida mda vaadata, kuid see mjutab siiski kiki. Kogu maailmas ptakse maa ja inimestega toimuvatest muutustest aru saada ning adekvaatselt toimida. Ka Eesti hiskond on viimase paarikmne aastaga tublisti arenenud.
Osaliselt vliste muutuste, osalt sisemiste ajendite tttu on ELF-il olnud aastate vltel erisugused rhuasetused. Kuid looduse tundmine, pdevad teadmised, mille aluseks on muu hulgas inventeerimine, on alati olnud thtsal kohal. See vljendub looduskaitseandmebaasis, mis sisaldab le kahekmne tuhande kirjeldatud paiga. Knealust andmebaasi tiendatakse ja parandatakse htesoodu. Selle alusel phjendatakse ja luuakse uusi kaitsealasid, mratakse kindlaks Natura 2000 vrgustiku alasid, jlgitakse planeeringuid jne. Digiteeritud ja sstematiseeritud on le-eestiliste inventuuride andmed: plismetsade (19931996), puisniitude (19951996), mrgalade (19961998, 20092010) ja niitude kohta (19992001) jm.
ELF on pidanud oluliseks seista avalikult looduse eest, olla meedias nhtav ning teha koostd teadusasutusega, toetuda looduse kaitsel teaduslikele argumentidele.

1991. aasta 1. veebruar on ELF-i asutamispev. Esimesel aastal kavatseti alustada td 18 projektiga, mille keskmes olid lendorav, Lnemere hlged, kotkad (kik liigid), must toonekurg, euroopa naarits, ksitiivalised, saarmas, lagrits ja phklinpp, rohunepp, tmmukajakas, valge-toonekurg, vikeluik, juttselg-krnkonn ehk kre, ebaprlikarp, mgi-kadakkaer, tmmukpp ja jumalakpp, botaanilised pisikaitsealad, Prname entomoloogiline pisikaitseala ning Tallinna loomastik ja taimestik. Kige plaanituga ei jutud algust teha, kuid suund oli selge.
Algus oli judus. 1992. aastal aidati kaasa kolme kaitseala loomisele: Alam-Pedja, Karula ja Soomaa. 1994. aastal sai ELF-ist maailma looduskaitseliidu (IUCN) liige. 19941996 inventeeriti plis- ja loodusmetsade paremikku, 19951996 Lne-Eesti puisniite. Thtsal kohal oli mrgalade kaitse valmis Ramsari raport. Vabariigi valitsus kinnitas heksa Ramsari ala ELF-i uuritud kaheteistkmnest.
See aasta on ka ELF-i talgureiside algus, paljude jaoks ilmneb just talgureisides ELF-i olemus. Alates 2001. aastast on talletatud tpseid arve. Need knelevad, et kokku on aastatel 20012010 ELF-i korraldusel peetud 222 talguritust: 3998 osalise hisel jul on tehtud 35 487 tundi vabatahtlikku td. Viimasel kolmel aastal on ELF korraldanud aastas keskmiselt 31 talgut 448 osalejaga, kes on looduskaitse heaks teinud 5336 tundi td.
1999. aastal asutati keskkonnaagentuur Roheline Vrav. Prnus peeti samal aastal teaduskonverents Lnemere hljeste kohta, osa vttis hlgeuurijaid kmnest riigist.
2000. aasta on oluline sstva metsanduse jaoks: Eestis rakendati esimest korda FSC standardit, esimese sertifikaadi sai Lembit Laks. ELF-i algusaegadest peale oleme tugevalt mjutanud metsapoliitikat, esialgu oli siht vhendada illegaalset metsandust, nd on taotlus tagada eelkige Eesti metsade elurikkuse hoid, sh. vriselupaikade kaitse. Selle krval tuleb ra mainida ka mitme metsafirmaga tehtud koost, et vlistada metsamaterjali kokkuost vriselupaikadest.
htlasi rajati 2000. aastal Tabasalu puhkepark, loodushariduse alal sai alguse projekt Krv loodusesse (www.loodusheli.ee). Selle abil toodi loodushelid vga lihtsalt kodudesse, klassitubadesse ja kontoritesse: on vaja vaid arvutit, helikaarti ja internetihendust. Vrgulehelt kuuldavad looduse hled on lindistatud Eestimaa eri paikades. On vimalik kuulata nii ksikute isendite hlitsusi kui ka helipilte, kus korraga teevad hlt paljud loomad oma elupaiga loomulikul helitaustal.
2001. aastast on thtsaim igusabi projekti algus. Vajadust selle jrele nitas seegi, et 2003. aastal oli tasuta keskkonnaigusabi menetluses juba 118 juhtumit, sh. 13 kohtuasja. Kohtulahingud Saaremaa svasadama prast ajendasid looma katusorganisatsiooni Eesti keskkonnaorganisatsioonide koda (EKO). Praegu tegeleb liolulise keskkonnaigusega iseseisev organisatsioon 2007. aastal asutatud keskkonnaiguse keskus. 2001. aastal tekkis ka mte rajada Paluphja looduskool. See avati pidulikult 24. oktoobril 2006.
2005. aastal valmis Natura 2000 varinimestik ja asutati noore looduskaitsja auhind, mille eesmrk on toetada elujulise ja aatelise looduskaitse psimist Eestis plvkondade vltel. Auhind koos rahalise stipendiumiga antakse silmapaistvale Eesti noorele looduskaitsjale (vt. Helen Alume artiklit lk. 5657).
2006. aasta kesksemaid tulemusi oli litrje valmisoleku suurendamine Soome lahel. ELF aitas trjuda suurt naftareostust Loode-Eestis. Selle looduskatastroofi tttu hukkus kmneid tuhandeid linde, halvim suudeti ra hoida ainult vabatahtlike abiga.
2006.2007. aastast tuleb esile tsta ka Kuresoo taastamise projekti. Kuresoo on ks Eesti suurimaid vrdlemisi hsti silinud terviklikke soid, mis kuulub Soomaa rahvuspargi koosseisu. Kuid 70 hektarit sellest soolaamast on ulatusliku kraavivrgu tttu tugevasti mjutatud: taandunud on sootaimestik ja muutunud veereiim. RMK-l on kavas viia ellu taastamisprojekt. 2007. aastasse jb suurte merealade inventeerimise algus, eesmrk on olnud teha kindlaks nende looduskaitsevrtused ja vajaduse korral esitada ettepanekud kaitse alla vtmise vi kaitse thustamise kohta. Selle t tulemusel on Ruhnust kagus loodud Gretagrundi looduskaitseala ja tehtud ettepanek laiendada Pakri saartest lne poole jvat Krassgrundi kaitseala.
Aastail 20062007 hakkas ELF uuesti pingsamalt tle metsapoliitika mjutajana.
2008. aasta phimrksnaks said talgutd: nii ELF-i enda loodustalgud kui ka aasta suurim ritus Teeme ra!. Ilusal maipeval tuli le 50 000 inimese Eestit prgihunnikutest puhtaks tegema. Viie tunni jooksul korjasid vabatahtlikud metsadest ja teertest kokku le 10 000 tonni rmpsu. Teeme ra! on hekordsest aktsioonist kasvanud suureks liikumiseks, mis praegu omandab globaalseid mtmeid.
20092010. Muu hulgas on ELF-i thelepanu plvinud keskkonnasstlik pllumajandus: antakse auhindu loodushoidlikele pllumeestele, otsitakse keskkonnale parimaid pllundusviise. Luubi alla on vetud Lnemere suurim keskkonnaprobleem eutrofeerumine.
Merekaitses on oluline ka Nord Streami saaga. 2009. aasta maikuus koostati koos WWF-i Lnemere res paiknevate partnerite ja harukontoriga seisukoht Lnemere phja kavandatud Nord Streami gaasijuhtme keskkonnamju hindamise aruande kohta. Phijrelduses toonitati, et mjude hinnang ning esitatud informatsioon on olnud puudulik. Et esitada lplik seisukoht, tuleks Nord Streamil teha lisauuringuid ning tpsustada vimalikke mjusid.
Samuti jagas ELF Eesti keskkonnahenduste koja ja Eesti looduseuurijate seltsi samalaadsete tulemusteni judnud seisukohti ning toetas Eesti teaduste akadeemia avaldust. Need kik nudsid enne otsuse tegemist gaasijuhtme kohta lisainformatsiooni keskkonnamjude ja -riskide kohta. Kahjuks phiargumente edaspidi siiski ei arvestatud, seetttu on ELF koos teiste keskkonnahendustega vaidlustanud Soome kohtutes Nord Stream AG-le antud load rajada gaasitorustik Soome lahte.
Aastail 20092010 olid thtsal kohal ka Eesti soode inventuurid: andmebaasi lisandus umbes 12 000 uut kirjet. Soode projekti eesmrk on lpetada kigi Eesti soode geobotaaniline inventeerimine ning koostada selle phjal soovitused, kuidas mrgalasid kasutada ning milliseid looduskaitsepiiranguid kehtestada. Samuti on siht leida viisid, mismoodi hoida soode mitmekesiseid vrtusi tulevikus.
Sna otseses mttes fondina pole ELF siiski pris hsti tle hakanud, ent kolmest nime moodustavast snast on Eestimaa ja looduse kahtlemata vga asjakohased.


Ivar Tamm (1973) on ELF-i juhatuse liige.



Ivar Tamm
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012