Eesti Looduse fotov�istlus
2011/05



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Lahemaa looduskaitse EL 2011/05
Kultuuri vti asub rahvusparkides

Meie esimese, Lahemaa rahvuspargi loomisel 40 aastat tagasi peeti silmas Eesti kultuuri hoiu vikest mudelit. Rahvuspargi asutajad ritasid korraldada meie rahvuslikku kultuuri ja meie vabadust tol ajal vimalikes piirides: ksikes loodus- ja muinsuskaitsega.

Kultuur on vabaduse korraldamine. Hando Runnel on Eesti phiseaduse loomise ajal mratlenud kultuuri olemust ja judnud jreldusele, et kultuur on vabaduse korraldamine, vabaduse korrastamise viis ja mr. Vabaduseta on raske rkida kultuuri tavaprasest, loogilisest toimimisest. Samas tdeb ta, et see on pragmaatiline vaade kultuurile. Tegelikult hlmab ju kultuur nii igus-, sealhulgas asjaigussuhteid, kui ka vaimseid suhteid [2].
Rahvuspargi rajamisel pstitati eesmrk: peale loodusvrtuste kaitsta kultuuriprandit, s.o. piirkonnale iseloomulikke vrtuslikke maastikke, kossteeme ja muinsusobjekte; neid uurida, ennistada ja tutvustada. htlasi nhti rahvuspargis vajadust kaitsta maastikku kui tervikut. See oli omal ajal nukogude vabariigis vga julge seisukoht. Kultuuriprand seob plvkondade vrtushinnangud ja kultuuri ning sunnib analsima ja hindama nende jrjepidevust.

Kultuur ja ruum toimivad omavahel. Eesti on ainus koht maailmas, kus meie maad, vett ja hku kaitseb ja hoiab eesti kultuur. Mingit paika, (elu)ruumi aitavad ssta loodus-, muinsus- ja riigikaitse, ksiti tuletrje, tkaitse ja tervisekaitse institutsioonid. Kik nad teevad seda omal viisil ja oma vaatenurgast, aga kigil nende otsustel on ruumi loov mju. Samal ajal ei kaitse keegi ruumi kultuuri seisukohalt [3].
Tasub heita pgus pilk Eesti rahvusparkidele, nende paiknemisele, kaitse-eesmrkidele ja senisele tegevusele. Seejuures vib kohe tdeda, et just seda lesannet kaitsta ruumi kultuuri aspektist tidabki rahvuspark. Selles peakski rahvuspargi idee seisnema.
Looduskaitseseaduse jrgi on rahvuspargi kui kaitseala eesmrk silitada, kaitsta, taastada, uurida ja tutvustada loodust, maastikke, kultuuriprandit ning tasakaalustatud keskkonnakasutust. Seadus tpsustab meie viie rahvuspargi kaitse-eesmrgi:
1) Lahemaa Phja-Eesti rannikumaastike looduse ja kultuuriprandi kaitse,
2) Karula Luna-Eesti kuppelmaastike looduse ja kultuuriprandi kaitse,
3) Soomaa Vahe-Eesti soo- ja lammimaastike looduse ja kultuuriprandi kaitse,
4) Vilsandi Lne-Eesti saarestiku rannikumaastike looduse ja kultuuriprandi kaitse,
5) Matsalu Lne-Eesti iseloomulike koosluste ning Vinamere looduse ja kultuuriprandi kaitse.

Rahvuspargid paiknevad Eesti looduslikult ja kohalikult kultuurilt erinevates piirkondades. Igal pool on eriprased ajaloolised mjutused ja paikne kultuur. Kaitseala valitseja, keskkonnaameti lesanne on toetada koos kohaliku kogukonnaga paikset kultuuri ning luua paikkonna tasakaalustatud arengut soodustav keskkond.
Paikse kultuuri kaitse ja selle elujulisena hoidmine eeldab ajaloo head tundmist, kultuuri eri tahkude muutuste mistmist, primuslugude edasiandmist meie kaasaegsetele ja kige selle sidumist ruumi, sealhulgas looduse ja maastike praeguse seisundiga. Rahvuspark peab meenutama meie prinemise lugu ja plistama eestlased meile sobivas ruumis Eestimaal.
Lahemaa rahvuspark on meile kindlasti smboolse thendusega: siin on phjalikult lbi pimunud ruum ja primused nii lhiajaloost kui ka kaugetest aegadest. Tnu rahvuspargile on meil alles vajalik teave ja oskus seda lugeda, mista ning tunda selle vastu aukartust ja hoolivust.

Praegusajal mjutab kike seda globaliseeruv hiskond, suhtevrgustikud, kus ruumi ja kultuuri misted muudavad oma thendust. Kultuuri seos territooriumiga, emakeelega, esivanemate usu ja koduse loodusega nrgeneb. Eesti kultuuri ja looduse erilisus on ks olulisemaid enesemratlemise allikaid.
Maailma kultuur vajab samamoodi mitmekesisust kui loodus ja saab olla vaba valikuteks ja arenguks vaid mitmekesisust hoides. Vga palju sltub meist endist: milline on see vabaduse mr, mida me oma riigis loome ja kuivrd see rajaneb igetel vrtushinnangutel ehk siis nende kujundamisel. Maailma kultuuri mistmiseks peab mistma oma kodust kultuuri ja selle vrtust.

Kultuur on loodusliku evolutsiooni loomulik tulemus, mille eeldused valmistas ette bioloogiline evolutsioon. Kultuurilise muutuse ajategur on kolm plve ehk mlestuste mlestuse kustumise aeg, geneetilised muutused nuavad aga aastatuhandeid. ldjoontes vib elda, et 21. sajandi inimese fsiline olemus ja hingelaad prinevad paleoliitikumist [1].
Tnapeva looduskaitset iseloomustab kaks vga olulist suunda. Esiteks ei saa looduskaitset korraldada kohaliku kogukonna osaluseta. Teiseks: praegune looduskaitse on dnaamiline, kiiresti muutuv ning kiki eluvaldkondi limiv.
See paneb looduskaitse ametkonna proovile: tuleb juda inimesteni, olla arenemisvimeline rmiselt laias tegevusspektris. Telist pingutust nuab ndses olukorras rahvusparkide t korraldamine. Eriti praegu, kui raha on vhe. Ainult mjurhmade koosts saab rahvusparke arendada ja konflikte vltida.

Ndisaegse looduskaitse, sealhulgas rahvusparkide hoogsa arengu ja psivuse nurgakivi saab olla vaid sobivate vrtushinnangute kujundamine ja nende sidumine paikse kultuuri ja igapevase eluga.
Hando Runnel on elnud: Kultuur ei ole ainult mingi krge vaimne toodang, vaid kigepealt kodu, vaba inimese olemise, tegutsemise ja kitumise viis [2]. Kultuur on elamisviis, mis avaldub plvkondadele edasi antavates teadmistes, kollektiivne suhtlemisvahend. htlasi on Runnel praegust kultuuri iseloomustanud olukorrana, kus inimestele tagasi antud omandiiguse ajendil on osa inimesi tunnistanud omandiiguse limuslikuks. Nii kaovad meie kultuurile omased vrtushinnangud.
Kahjuks tuleb vrtushinnangute muutust ning avaliku ja erahuvi teravat vastasseisu praeguses looduskaitses kogeda pidevalt. Sageli ka Lahemaal. Siin on he philise kultuuriprandi kaitse vimalusena nhtud just omanikuhoidu. Selleks, et see oleks thusam, on vajalik kujundada vrtushinnanguid, inventeerida ja tuua selgelt esile, mis on vrtuslik ja mis unustatud.
Vrtushinnangute ja oskuste kujundamisele on Lahemaal suurt rhku pandud kas vi loodus- ja kultuuriprandi kaitse koolitustena. Ehitusprandi koolitusi on korraldatud koosts nii vrtuslike hoonete omanike kui ka ehitajatega ja huvi nende vastu on ha kasvanud.
Teame, et vrtushinnangute kujundamine nuab vaeva ja aega. Lahemaa nitel pole me suutnud isegi neljakmne aastaga paljude kohalike tekspidamisi muuta. Kuigi muutused paremuse poole on olnud mrgatavad. Aga kolme inimplve ajateguri toimivuse kontrollimine eeldab veel aega.

Kige selgemini ilmnevad Lahemaal kultuuriprandi hoiu tulemused. Inimeste loodud ja kujundatud keskkonna hoidmise tulemused on kiiremini ja selgemalt nhtavad kui looduse aeglane ja sihikindel toimimine.
Enamjaolt on Lahemaal tegemist traditsioonilise, hsti silinud prandmaastikuga, kus vib nha nii kalmeid, phapaiku kui ka misaparke ja krtsikohti. Huvitavad on ajaloolised teed, veskid, kalmistud, kabelid, kooli- ja seltsimajad, sepletuskohad, lubjaahjud, telliselvid- ja tehased, piirded ja kiviaiad ning maa- ja rannaklade plised talukohad, ent ka maastik tervikuna.
htviisi oluline on raskemini hoomatav, aga kaitset vajav rahvakultuur, vaimne prand. Sealhulgas maarahva kultuur, plised kohanimed, aukartus elava ees, metsa- ja mererahva mttelaad, loodust sstva t austamine.
Kogu looduskaitse on osa rahva kultuurist. Eesti looduskaitse ja kultuuri seosed on erakordselt tihedad. Tnapeva arenenud riikides ei ole palju rahvaid, kelle kultuur, kelle olemise viis on nii tihedalt pimunud looduse ja sellega seotud primuskultuuriga kui meil. Seda vga olulist vrtust tuleb hoida.
Millisena sooviksin nha Lahemaa rahvusparki ja looduskaitset tulevikus? Kutsun kiki heskoos kujundama sellist looduskaitset, mille tulemusena saab kikjal meie looduses mrgatavaks eestlaste kultuur. Loodust austavad vrtushinnangud ja looduskaitse korraldamine peavad tuginema selgelt tajutavatele ajaloolistele juurtele. Rahvuspargid, sealhulgas Lahemaa, on selle poole pdlemise nurgakivid.

1. Krner, Tiit 2010. Kultuur ja vabaduse piirid. Akadeemia 22 (5): 815823.
2. Runnel, Hando 2007. Mis on kultuur? Ettekanne konverentsil Prandkultuur metsas vrtustamata vrtused. Tartu. 19. detsember.
3. Rnkla, Indrek 2010. Ruumi ksimus. Akadeemia 22 (5): 771776.

Andres Onemar (1956) on lpetanud EPA-s metsanduse. Keskkonnaameti peadirektor.



Andres Onemar
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012