Eesti Looduse fotov�istlus
2011/08



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Seened EL 2011/08
Mrkseened ja seenemrgistused III. Amanitiinimrgistus

Amanitiin tingib surmava seenemrgistuse juhul, kui arstiabi ei ole erakordselt kiire, kohe esimeste smptomite avaldumise korral. Surmaohtliku seenemrgistuse phjustavad inimese eluthtsatele organitele maksale ja neerudele tekitatud prdumatud kahjustused. Mrgistuste peamised phjustajad on Euroopa mrgiseimad seened: valge ja roheline krbseseen. Rohelise krbseseenega on seotud le 90% kigist surmavaist seenemrgistustest [2].

Amanitiinimrgistust (nimetatud ka phalloidese sndroomiks) phjustavad valge krbseseen (Amanita virosa), roheline krbseseen (A. phalloides) ja jahutanuk (Galerina marginata, sn. keegeltanuk, G. unicolor) [2, 4, 5].
Valge krbseseen on leni jvalt puhasvalge, ka eoslehekesed ja seeneliha likel. Vananedes vib ilmuda ainult veidi mrdunud ilme. Kuni 12 cm lbimduga kbar on kleepuv ja iseloomulikult koonusjas-kellukja kujuga, ebemeteta. Jalg on leni vatjalt ebemeline, alusel avara kotja tupega, rmises tipuosas ebemeteks laguneva kaduva rngaga, kuni 1,5 cm lbimdus, lhnab toore kartuli jrele.
Kasvab kaunis sageli kogu Eestis kuusikutes ja kuuse-segametsades, augustist oktoobrini [5, 8]. Enam-vhem iga kmne aasta tagant ilmneb valge krbseseen Eestis paiguti hulgaliselt, viimane valge krbseseene aasta oli 2010.

Roheline krbseseen on hallikas-, kollakas- kuni pruunikasrohelise, keskel oliivpruuni, vanalt tihti leni vaid kollakaspruuni kumera kiulise limase, tavaliselt ebemeteta kbaraga, mille lbimt on kuni 15 cm. Eoslehekesed on jvalt valged; seeneliha valge, muutumatu vrviga. Jalg kuni 2 cm lbimduga, valkjal phjal oliivkollastest soomustest kirju, selle alusel avar kotjas tupp ja laosas psiv nahkjas rippuv, lakljel rihveljas rngas.
Kasvab laialehistes metsades, eriti tammikutes ja prnikutes augustis ja septembris. Sage eriti Lne-Eestis ja saartel, kuigi leida vib kogu Eestis [5, 8].
Jahutanuk on hoopis teise kaliibriga seen: vike pruunikas puiduseen. Tema kleepuv kbar (kuni 3 cm) on kahevrviline: triibulises servaosas tume-mesikollane, kuivas keskosas pruunikaskollane. Jalg on pruunikal phjal liibuvalt valge-siidikiuline (mitte soomuseline), alusel mustjaspruun, laosas psiva nahkja rngaga, kuiv, umbes 0,5 cm lbimdus ning jahulhnaga.
Kasvab meil sageli eesktt okaspuukndudel, -lamapuidul, -saepurul ja puidutkikestel vikeste psjate kogumikena augustist oktoobrini [5, 8].

Amanitiinimrgistuse toimeained on ama-, fallo- ja virotoksiinid, mis ei hvi kupatamisel ega kuivatamisel, samuti mitte helgi muul seente kulinaarse ttluse ega hoidistamise viisil.
Peiteaeg on 824 tundi, harva 6, vahel isegi kuni 40 tundi [5, 8]. Mrgistus ilmneb kahes jrgus: esmaste seedetrakti hirete jrel haige enesetunne vahepeal paraneb; smptomite pikk peiteaeg ja vahepealne niv paranemine muudab mrgistuse rmiselt ohtlikuks [2, 4, 5, 6, 8, 9], suremus on kuni 60% [8].
Smptomid: iiveldus, khuvalu ja -lahtisus, oksendamine; maksakahjustused, kollatbi, verehbivushired, veritsus, neerupuudulikkus, kusiveresus, teadvushired, kooma, jrgneb surm [2, 4, 5, 8].

Sarnased liigid. Valget krbseseent aetakse philiselt segi valget vrvi ampinjonidega (Agaricus) [5, 7], kes on vrskelt hinnatavad sgiseened. Tuleb meeles pidada, et kuigi kigil ampinjonidel on jalal samuti rngas, siis tupp puudub ampinjonidel jala alusel alati. Seeprast ei tohigi seeni korjata nende viljakehi jalalt ligates: niiviisi jb vimalik tupp jala alusel metsakdusse ja mrkamatuks.
Teiseks on ampinjonide eoslehekesed kbara allkljel juba noorelt hallid, hallikasroosad vi ereroosad, hiljem tumenevad ja muutuvad vanalt mustjaspruuniks kuni pris mustaks. Ka vivad mne ampinjoniliigi viljakehad katsumisel ja vananemisel, aga vahel ka seeneliha likel vrvuda aeglaselt kollakaks, roosakaks vi punakaks.
Ennekike vib valge krbseseenega segi ajada samuti peamiselt kuusikutes kasvavat metsampinjoni (A. sylvicola, snonmid A. essettei ja A. abruptibulbus). Metsampinjoni viljakeha muutub puutumisel ja vigastamisel vlispinnalt aeglaselt suuremal vi vhemal mral kollakaks ja on meeldiva aniisilhnaga, eoslehekesed on noorelt hallid.
Vlistada ei saa segiajamist peamiselt avatud kasvukohtadel kasvavate aru-, linna- ja aedampinjoniga (Agaricus campestris, A. bitorquis, A. bisporus). Linna- ja aedampinjonil vrvub seeneliha likepinnal aeglaselt roosakaks vi punakaks, vahel nrgalt ka aruampinjonil. Eoslehekesed on neil kigil juba noorelt roosad. Puisniitudelt vib leida nii kiki nimetatud ampinjone kui ka valget krbseseent.
Valget krbseseent on segamini aetud veel heade sgiseente kitsemampli (Rozites caperatus) ja sirmikutega (Macrolepiota) [4, 7, 9]. Kahtluste phjus on ilmselt rnga olemasolu mlemal, kitsemampli ja sirmikute jalal, kuid oluline eristustunnus on tupe puudumine nii kitsemampli kui ka kigi sirmikute jala alusel. Siit ilmneb vltimatu vajadus korjata seen les koos metsakdusse svenenud jala alusega. Kitsemampel on leni beeikat vi ookerkollast vrvi, ka eoslehekesed, kbar on valkja vi lillaka hrmja kirmega.
Sirmikud on enamasti suured sihvakad seened. Nende kbar on sirmjas, ldjuhul pruunisoomuseline. Kige keerulisem vib olla eristada haruldast looduskaitsealust valget sirmikut (Macrolepiota nympharum), kes kasvab samuti kuusikutes ja on vhemalt noorelt leni valget vrvi. Tema viljakeha muutub katsumisel aeglaselt roosakaks ning algul valged turris kbarasoomused lhevad vananedes pruunitipuliseks [5].
Rohelist krbseseent vib esmapilgul ra vahetada rohelist vrvi pilvikutega [5, 7], kahtluse korral tuleb vaadata viljakeha alapoolele: pilvikutel pole kunagi jalal ei tuppe ega rngast. Rohelist krbseseent on segi aetud ka suure sirmikuga (Macrolepiota procera) [9], kelle silmatorkavad erinevused on suured hallikaspruunid soomused kbaral ning kirju-pruunisoomuseline, alusel tupeta jalg [5].
Jahutanuka teisik on kupatamata kujul hea sgiseen harilik knnumampel (Kuehneromyces mutabilis). Tema jalg on psiva nahkja rngaga ja silmapaistvalt turrissoomuseline; kasvab suurte psjate kogumikena peamiselt lehtpuukndudel aprillist novembrini ja on ks meie tavalisemaid knnuseeni [5].

Amanitiinimrgistuse juhtumeid on Eestis nneks olnud vhe, igatahes ei ole nende hulk ligilhedaseltki vrreldav arvukate iga-aastaste mrgistustega Lne-Euroopas. Jahutanukas pole meil mrgistusi tekitanud.
Valge ja rohelise krbseseene mrgistused saab Eestis kokku lugeda kahe ke srmedel. Ajavahemikust 19351998 on meil teada neli valge krbseseene mrgistust, millest kolm (kaks Tartus ja ks Prnus) lppesid surmaga [4, 6, 8]. Ilmselt lisandub siia veel neljas, terve perekonna surmajuhtum Verioralt le saja aasta tagasi [3].
2006. aastal loodud terviseameti mrgistusteabekeskuse andmeil, mida on vahendanud Aivar Aotht ajalehes Sakala [1], juhtub kige sagedamini mrgistusi just rohelise ja valge krbseseenega. Eelnimetatud mdunud sajandi mrgistusjuhtumitele on kahel viimasel aastakmmel lisandunud mned nii ETV Aktuaalse kaamera (08.09.2010) kui ka ajakirjanduse vitel (Maaleht, 05.10.2010).
Teada on ka valge krbseseene mrgistus ampinjoniga segiajamise tttu Saaremaal 2010. aastal [7]. Tunamullu anti Postimehe veergudel ( 22.08. ja 03.09.) teada kahest rohelise krbseseene mrgistusest suure sirmikuga ravahetamise tttu [9].
Kige raskem seenemrgistus oli mrgistuskeskuse teatel 2010. aastal Ida-Eestis, kus haiglasse viidud ohver ji isegi uue maksasiirdamise ootele [1]. nneks ei ole mdunud sajandi surmajuhtumitele sel sajandil lisa tulnud.

Lpetuseks veel kord hoiatussnad: korjake kahtluse korral tingimata les kogu seene viljakeha, vaagige hoolega seente eristustunnuseid, vajaduse korral nidake seeni spetsialistile; rge sge tundmatuid vi kindlalt mramata seeni; vimalik surm seenemrgistuse tagajrjel on reaalne.

1. Aotht, Aivar 2010. Seenehooaeg peidab endas eluohtlikke riske. Sakala, 22.09.
2. Bresinsky, Andreas; Besl, Helmut 1985. Giftpilze. Wissenschaftliche Verlagsgesellschaft mbH, Stuttgart.
3. Jrgenson, Aivar 2005. Seened kultuuriloos. Argo. Tallinn.
4. Kalamees, Kuulo (toim.) 2000. Eesti seenestik. CD. Tartu.
5. Kalamees, Kuulo; Liiv, Vello 2010. 400 Eesti seent. Loodusfoto, Tartu.
6. Kohler, Vilja 2010a. Mnda seent tuleb karta kui vanakurat vlku. Tartu Postimees, 21.09.
7. Kohler, Vilja 2010b. Mkoloog petab heal ja halval vahet tegema. Tartu Postimees, 21.09.
8. Raitviir, Ain 2005. Vike mrkseente raamat. Maalehe raamat. Tallinn.
9. Saar, Irja 2010. Mrkseened ja seenemrgistused Eestis. Eesti Loodus 61 (3): 3031.

Kuulo Kalamees (1934) on Tartu likooli mkoloogia emeriitprofessor, kes on le poole sajandi uurinud ka Eesti mrgiseimate seente levikut ja nende phjustatud mrgistusi.



Kuulo Kalamees
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012