Eesti Looduse fotov�istlus
2011/09



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Natura 2000 EL 2011/09
Kiiret taastamist vajab 6000 hektarit Eesti loopealseid

Alustame kurva tdemusega: ks Eesti looduse prle, loopealsed ehk alvarid, on vga halvas seisus. Kui lhiaastatel midagi mrgatavalt ei muutu, on see kooslusetp kmne aasta prast Eesti maastikust hvinud. Viivitada pole enam vimalik.

Eelmise talve hakul sai keskkonnaminister Jaanus Tamkivi Tartu likooli loodusteadlaste, Eesti looduseuurijate seltsi ja prandkoosluste kaitse hingu hise prdumise, milles juhiti thelepanu loopealsete erakordselt kehvale seisundile.
Prdumises vljendati muret selle le, et Eesti keskkonnakaitse-eesmrgid ning Euroopa Liidu ees vetud kaitsekohustused on titmata, ning rhutati vajadust astuda kiireid samme loopealse kui elupaiga silitamiseks Eestis.
Vastusena kutsus keskkonnaministeerium kokku loodusteadlasi ja keskkonnaameti ttajaid koondava trhma. Ndseks on see kinnitanud kiiret taastamist vajavate loopealsete nimekirja ja koostanud edasise tegevuskava. Nii prdumise enda kui keskkonnaministri vastusega saab tutvuda prandkoosluste kaitse hingu kodulehel (www.pky.ee).

Milleks on loopealseid Eestile vaja? Loopealsed ehk paesel alusphjal paiknevad hukesemullalised lubjarikkad niidud on ks Eesti ja kogu Euroopa ainulaadsemaid poollooduslikke taimekooslusi. Eripraste keskkonnaolude, asupaiga ning tuhandeid aastaid vldanud mduka inimmju tttu hendab see kooslusetp endas Luna-Siberi ja Kagu-Euroopa steppide, arktiliste ja alpiinsete nmmede ning Loode-Euroopa merelise kliimaga lubjarikaste rohumaade ilme ja floora.
Sellisena on loopealsed paelunud looduseuurijaid juba 19. sajandi lpust. Kigile lejnutele on aga kadakane iterohke karjamaa saanud kindlasti sdamelhedaseks meie saarte ja lneranniku klamaastiku smbolina, olulise osana kogu Eesti kuvandist. Loopealsed on kogu maailmas vga haruldased ja tervelt kolmandik neist paikneb Eestis. Nii vibki loodusid pidada lausa Eesti rahvusmaastikuks, nagu on kirjutanud Hendrik Relve 2006. aasta Looduses [11].

Enamikul Eesti loopealsetel lakkas hooldus juba eelmise sajandi keskpaigas ning algas kinnikasvamine kadakate ja mndidega. Kui kadastik muutub liiga tihedaks, kaovad kooslusest iseloomulikud taimeliigid ja nendega koos ka teised organismirhmad. Pikaajalise inimese-looduse koost tttu vajab loodude elustik edaspidigi mdukat inimtegevust: karjatamist ja aeg-ajalt puude-psaste eemaldamist.
Loopealsetele kujunenud iseralik ja rikas kooslus hlmab 270 soontaimeliiki, 142 liiki samblaid ja 263 liiki samblikke [5, 7, 10]. Peale iteilu ja rohkete sammalde-samblike hiilgab loodude elustik veel mitmeski rhmas oma rikkuse poolest.
Nii leidub loopealsetel niteks 68 liiki pevaliblikaid [12] kmmekond liiki rohkem, kui on pevaliblikaid niteks kogu Suurbritannias. Zooloogid Tiit Teder ja Anu Sang tegid kindlaks, et ks vikene Saaremaa loopealne Tagavere klas on elupaik peaaegu poolele Eesti pevaliblikaliikidest: seal on neid 40 liiki. Loopealsete putukakooslust on vrreldud meist tunduvalt luna poole jvate stepialadega [14]. Paljudele loopealseid eelistavatele liikidele teisi nii sobivaid kasvu- ega elupaiku Eestis ega ka lhikonnas ei ole.

Kui palju on meil loopealseid? 1930. aastatel oli Eestis le 43 000 hektari loopealseid [8]. Neist suure osa hvimine jb juba nukogude aega, mil paljud alad veti tarvitusele pllumaadena; pllumajanduseks sobimatuid loopealseid pti vristada metsaistutamisega ning enamjagu jeti lihtsalt kasutusest vlja.
19781981 inventuuril registreeriti lookooslusi ligikaudu 16 000 hektaril, millest 25% oli juba vhem vi rohkem kinni kasvanud [1]. Sajandivahetusel oli silinud eri hinnangutel vaid 5000 10 000 hektarit loopealseid [6].
Viimane aastakmme ei ole olukorda parandanud. Kuigi Euroopa Liidu Natura 2000 loodushoiualade vrgustikku kuulub Eestis 9300 hektarit loopealseid, on korrapraselt hooldatud vaid 1300 hektarit. Teliselt heas seisus looalad saab aga les lugeda he-kahe ke srmedel ja nende pindala ei leta 500 hektarit.
Samas on Eestis suurel hulgal kinni kasvanud loopealseid, mida saab lhiaastatel veel edukalt tielikust hvimisest psta selliseid alasid on hinnanguliselt 6000 hektarit.

Ulatuslik taastamine on loopealsete silimiseks hdavajalik. Vaid kiire tegutsemisega suudame psta nii prandmaastiku kui ka osa Eesti elusloodusest. Nimelt ei suuda paljud loopealsetele iseloomulikud liigid vikesel pindalal pikka aega psida. Elujuliste asurkondade silimiseks on elupaika vaja piisavalt suurel pindalal: vikestest, killustunud koosluselaikudest kaovad paljud liigid varem vi hiljem. [2]. Seega pole ksikute loopealsete silitamine kas vi loodushariduslikus mttes kestvalt vimalik, isegi kui neid eeskujulikult majandada.
Meie nneks kasvavad paljud loopealsed kinni sna aeglaselt. Niteks puisniitude tielik vsastumine vtab aega vaid paar aastakmmet. Loopealse taimekooslus aga silib hukese mullaga aladel laiguti veel 4050 aastat prast kasutamise lppemist.

Milliseid loopealseid taastada? Loopealsete trhma koosolekutel on valminud kaardikiht loodudega, mis tuleb taastada jrgmise paari aasta jooksul. Veti seisukoht, et esmathtsate alade hulka peavad kuuluma Lne-Eestis, Saaremaal, Muhus, Harjumaal ja Hiiumaal paiknevad loopealsete n.-. tuumikalad liigirikkad ja ajalooliselt suured loolaamad, mis tagavad loopealsete elustiku silimise piirkonnas.
Tuumikalade taastatavaid fragmente leidub ligikaudu 6000 hektaril. Ka laidude, vikesaarte ja kigi lejnud loopealsete hoolduse ja taastamisega peab thusalt tegelema. Ennekike tuleb aga leida raha suurte terviklike alade taastamiseks, kuna nii taksonoomiline kui ka geneetiline mitmekesisus oleneb ajaloolisest loodude vrgustikust [2]. Esmajrjekorras tuleb aga leida rahalised vahendid ulatuslikeks taastamistdeks suurtel pindaladel: vaid nii silib loodude elustikuline mitmekesisus ja pidurdub edasine hving.
Kus need tuumikud siis paiknevad? Ajalooliselt on kige rohkem loopealseid olnud Ida-Saaremaal ning Muhus. 1930. aastatel tehtud taimkatte kaardistamise andmetel oli seal kandis looalasid peaaegu 14 000 hektaril [8].
Loodude ajalooliselt suur pindala ning vana inimasustus on olnud aluseks ka Ida-Saaremaa ja Muhu loopealsete suurele liigirikkusele. Seal praeguseni silinud aladel on liigirohkus suurim Eesti loopealsete seas. Paraku on liigirikkaim ala Kahtla klas prdumatult kinni kasvanud, kuigi veel 1994. aastal leidsid botaanikud Meelis Prtel ja Rein Kalamees seal helt ruutmeetrilt kuni 49 liiki ja kogu alalt 111 liiki soontaimi.
Ida-Saaremaa ja Muhu vhegi avatuna psinud looalad tuleb liigifondi silitamiseks ilmtingimata taastada. Optimistlikul hinnangul leidub Ida-Saaremaal taastatavaid loopealseid umbes 10001500 hektaril ja Muhus 1500 hektaril.
Muhu on ajalooliste misakaartide alusel olnud tiesti metsatu ning teda on iseloomustanud suured loolaamad. Vrdlemisi kerge vaevaga nnestuks veel lhiaastatel Muhu loode- ja phjaosa (KoguvaIgakla, Nmmkla ja Tamse) olulised looalad psta.
Suur piirkond hdaseisundis loopealseid kulgeb mda Muhu idakallast gu pangast Kallaste, Raugi ja Vahtraste kla kaudu Letsani vlja. Kigi nende kaunite merersete looalade seisukord on haletsusvrne; vsastunud ning rmas kooslused kahandavad ka turismiobjektide ja puhkeklade ilmet.
Eriprane loodude rhm paikneb Lne-Saaremaal Tagamisa poolsaarest kuni Srve sreni. Vilsandi rahvusparki jvad Atla ja Vilsandi ainulaadsed lookooslused. Atla kant on haruldase Festucetum-tpi hukesemullaliste loopealsete oluline levikupiirkond ja Lne-Saaremaa loodude tuumikala. Kuigi hukese mulla tttu on puittaimedel raskem juurduda, ei ssta see neid kinnikasvamisest.
Kirvest tuleb kvasti viibutada ka Vilsandi saarel, Tagamisa poolsaarel ja Srve srel. Kuulsa Lo loopealse hooldus on lioluline: Eesti suurima plaatja loona pakub ta kasvukohta paljudele haruldustele [13]. Peale kadakate harvendamise viks Lo loopealselt saagida loodude metsastamise kigus kasvama linud, aga senini kiratsevad mnnitukad, et taastada ala kunagine avatus.
Saaremaa keskosas paikneb mitu ala, kus saaks prast taastamist hoida nii loopealsete elustikku kui ka suurepraselt pakkuda loodusharidust: MnnusteKarida hukesemullalised lood, Loode tammiku rsed alad, Vanamisa ja Suure-Rootsi, Ilpla, Tnija, Paadla ja paljud teised. KuivastuKuressaare maantee rde jv Vrsna loopealne oleks prast taastamist sobiv ala, kuhu meelitada turiste.
Ida- ja Lne-Saaremaa krval on ajalooliselt oluline loopealsete kants olnud Lnemaa. Seal vib ennekike nimetada kolme suurt piirkonda Hanila vallas: KaseklaEsivere, PuhtuLaelatu ning Pivarootsi. Kik need suured alad on judsalt kinni kasvamas, aga samas on nad kogu Eesti loopealsete silimise mttes liolulise vrtusega.
Esivere oli veel sadakond aastat tagasi Lnemaa loopealsete prl ja Eesti suurim looala. Praegu aga vtavad sellest vana inimasustusega iidsest kooslusest suure osa enda alla metsastamiskampaania kigus istutatud mnnid, tuulepark, karjr, nukogudeaegne lennuvli ja kadakavsa. Lennuvli on nneks hoidnud ala kohati lagedana ja nii on suurele hulgale liikidest kasvukoht veel silinud, aga nii vrtuslikul alal nagu Esivere loopealne ei piisa sellest.
Oma krundi hooldamisele viks melda videtavalt rohelist ideoloogiat kandvad tuulikupstitajadki: kas generaatori mbrus peab olema rmas vserik? Nordkalk aga viks Esivere karjris lhkamise krval leida vimaluse taastada ka loopealne. Kaevandamise vi tuuleparkidega tegelev ettevtja, kes hoolib loodusest, oleks kindlasti maaomanikele ja omavalitsustele teretulnum partner.
PuhtuLaelatu loopealsed Rame lahe ida- ja lnekaldal ning Laelatu puisniit on suureprane prandkoosluste kompleks. Paraku on sealsed loopealsed tielikult kinni kasvamas. Pivarootsi vimas ja rikas looala viks prast taastamist kuuluda Eesti ja seega ehk kogu Euroopa prandkoosluste esikolmikusse.
Harjumaal oli veel 60 aastat tagasi loopealseid 8700 hektaril. Neist mned ksikud on veel jrel ja vajavad kiiret taastamist ja hooldust, eriti KaberlaHaavakannuValkla ja Muuksi piirkonnas. Arukla, Kassari, Sarve jt. Hiiumaal ning Kurese Prnumaal on vrtuslikud looalad: paiknedes lejnud loolaamadest kaugemal, hoiavad nad looliikide tagalat kord juba hvinuna on isoleeritud piirkondade alasid raskem taastada.

Mis on plaanis loopealsete taastamiseks teha? Keskkonnaministeerium on juba astunud esimesed sammud loodude taastamiseks. Loopealsete trhma kinnitatud kaardikihi phjal on kindlaks tehtud kiire taastamisvajadusega looalad, mis asuvad eramaal, kokku ligikaudu 4500 hektaril.
Selliste alade taastamiseks on vaja eramaa omaniku nusolekut. Keskkonnaamet on taotlenud keskkonnainvesteeringute keskuselt raha, et pidada lbirkimisi, teavitada omanikke ning slmida lepinguid eramaa kasutamiseks.
Suuremahuliste taastamistde jaoks tuleb slmida kokkulepped ka partneritega: taastajate ning alade edasiste hooldajatega. Loomulikult on ka igal projektis osaleval maaomanikul vimalik ise ala taastada ning edaspidi seal loomi karjatada. Kui aga maaomanikul ei ole soovi taastada ega hooldada, slmib keskkonnaamet koostkokkulepped kohalike firmade ning MTdega, kes teevad taastamistid. Lbirkimisi projektipartnerite ja maaomanikega on plaanis pidada 2012. aasta kevadel ning suvel.
Jrgmise etapina on kavandatud esitada rahastustaotlus loopealsete taastamiseks ja karjaaedade rajamiseks LIFE+ projekti raames. Alade valik oleneb ettevalmistava projekti kigus maaomanikega slmitud lepingutest. Seejrel asuvad prandkooslust hooldama kas soovi korral maaomanikud ise vi projektipartnerid.

Lhiaastatel on veel vimalik loopealseid taastada, sest enamikul aladel on looliikide liigifond silinud. Julgustame omanikke, kelle maadel leidub loopealseid, kaasa minema keskkonnaameti algatatud taastamisprojektidega.
Samuti vib igaks oma kodukandis ringi vaadata ja koosluste hoiu eesmrgil naabritega koostd plaanida. Nii ehk leiavad maaomanikud maahooldusspetsialistide abil hise keele lhipiirkonna loomapidajatega, et rentida suviseks karjatamiseks lambaid ja veiseid.
Isegi kui lambaid pole kohe keprast vtta, saab iga maaomanik oma loopealse eluiga pikendada lihtsalt kadakaid ja mnde eemaldades. Iga paari aasta tagant peale tunginud vsa raiudes nnestub lookooslust vga edukalt hoida.
Keskkonnaameti tellimusel on valminud prandkoosluste hooldamise ja taastamise juhendid. Loopealsete hoolduskava [3] kirjeldab nii loopealsete mitmekesisust kujundavaid tegureid kui ka hooldus- ja taastamisvtteid, mis seda pikka aega hoida suudavad.
Vimaluse korral viks raiuda ka loopealsetele nukogude ajal istutatud mnnikud. Oleks aeg kuulutada loopealsete metsastamise projekt lppenuks, kuna korralik mets ei ole seal kasvama hakanud. Istutatud mnnikud tunneb ra hevanuselise puistu ning istutamiseks kntud vi lhatud vallide jrgi.
Kui metsa krval on silinud pisutki avatud loopealset, on tenoline, et ka lagedaks raiutud metsaala pakub mne aastakmnega looliikidele uuesti tuge. Mnniku eemaldamine on kindlasti vajalik ja tulemuslik ajalooliselt suurtel aladel Atlas, Los ja Esiveres, aga vimaluse korral ka mujal.

Prandlooduse tohutu vrtus hea elukeskkonna tagajana ha suureneb. Hooldatud vi veel avatuna silinud loopealsed annavad suureprase looduselamuse. Tasub kia vaatamas heas korras lookooslusi niteks Matsalu rahvuspargis (Viita loopealne, Nrikivide mbrus), Rajametsa hoiualal, Hiiumaal Aruklas ja siin-seal Saaremaal, Pakri saartel vi mujal, kus maaomanikud on hoole ja armastusega oma valdused korras hoidnud.
Erinevalt Kesk- ja Lne-Euroopast on meil kiiresti tegutsedes lootust kllaltki odavalt silitada hulk ajaloolisi kooslusi alguprasena, vltides hilisemat likallite meetoditega taastamist ruutmeetrihaaval. Sadamaid, tuuleparke, karjre ja golfivljakuid vib ju rajada, kuid nende krval peab jma ruumi tuhandeaastastele prandkooslustele.
Alahinnata ei maksa loodusturismi vimalusi. Pole vimalik kokku rehkendada, kui palju saab Saaremaa tulu seetttu, et tema ks kuvandeid on kadakased karjamaad. Kindlasti on see kasu mratu. Saaremaa ei oleks ju Saaremaa, kui seal ei oleks loopealseid. Kas turistid tahaksid tulla vaid Kuressaaret ja vsa vaatama?
Ka maaomanikule on loopealne majanduslikult kasulik: tulu tuleb nii prandkoosluste hooldamisest saadavatest toetustest vi niteks koloogiliselt puhta liha tootmisest. Prandkooslusi hooldavate loomade lihal on Lne-Euroopas ning Phjamaades arvestatav turg [4].
Juba praegu lisab hooldatud prandkooslus kinnistule vrtust ja on tenoline, et ksikes looduskaitseteadlikkuse kasvuga selliste kinnistute hind aina suureneb. Nagu on kirjutanud Liggi Nuakas ja Marek Sammul: Talupidajal, kelle maadel asub praegu liigirikas prandkooslus, on midagi harukordset. Tal on midagi, mille eest hiskond on juba valmis maksma: tugeva kultuurilise tausta ja suure bioloogilise mitmekesisusega elupaik [9].
Praegu on meie loopealsete tulevik veel meie ktes neis ktes, kus on saag, kirves ja lambaohelik! Taastamise jrel meenutaksid Atla kandi kunagised suured looalad meile rannaklade ajaloolist ilmet, Vilsandi saarel neks esimesest mnnitukast kaugemale, Muhu merersed karjamaad paneksid taas klalisi hkama, Pivarootsi imelised maastikud avaneksid merele ning Hanila kandis jks karjri ja tuulikute krval ruumi ka prandloodusele. Pikka iga Eesti loopealsetele!


1. Aug, Heino; Kokk, Ragnar 1983. Eesti NSV looduslike rohumaade levik ja saagikus. Eesti NSV agrotstuskoondise informatsiooni ja juurutamise valitsus, Tallinn.
2. Helm, Aveliina; Prtel, Meelis 2007. Loopealsed ajale vlgu. Eesti Loodus 58 (3): 2123.
3. Helm, Aveliina 2011. Eesti loopealsed ja kadastikud. Juhend koosluste hooldamiseks ja taastamiseks. Keskkonnaamet, Tallinn.
4. Ikonen, Iiro 2004. Loopealsed on Eesti prl. Eesti Loodus 55 (11): 540542.
5. Kolnes, Katrin 2006. Eesti loopealsete samblike elustik. Lput. Tartu likooli botaanika ja koloogia instituut.
6. Kukk, Toomas; Sammul, Marek 2006. Loodusdirektiivi poollooduslikud kooslused ja nende pindala Eestis. Sammul, Marek (toim.). Eesti looduseuurijate seltsi 84. aastaraamat. Eesti looduseuurijate selts, Tartu: 114158.
7. Kupper, Tiiu 2007. Loopealse sammalkatte dnaamikast levisepanga, hiringute ja ilmastikutingimuste mjul. Magistrit. Tartu likooli botaanika ja koloogia instituut.
8. Laasimer, Liivia 1965. Eesti NSV taimkate. Valgus, Tallinn.
9. Nuakas, Liggi; Sammul, Marek 2006. Prandkoosluste majandamine. Vooreme, Aret jt. (toim.). Elektroonine kogumik projekti Transfer of Competencies for Vocational Training in Ecological Agrarian Sector of Baltic States raames. Eesti maalikool, Tartu: 8299. http://www.lzuu.lt/tracoecobalt/files/outgrowth/books/est_est/Chapter_4/chapter_4.3.htm
10. Prtel, Meelis jt. 2007. Bioloogiline mitmekesisus Eesti pool-looduslikes kossteemides. Punning, Jaan-Mati (toim.). Keskkonnauuringute ndisprobleeme. Publikatsioonid 10/2007. Tallinna likooli koloogia Instituut, Tallinn: 223302.
11. Relve, Hendrik 2006. Loopealne Eesti rahvusmaastik. Loodus 6: 2023.
12. Sang, Anu et al. 2010. Indirect evidence for an extinction debt of grassland butterflies half century after habitat loss. Biological Conservation 143: 14051413.
13. Zobel, Martin jt. 1986. Lo loopealne Saaremaal. Eesti Loodus 37 (8): 482487.
14. Talvi, Tnu 2004. Putukad prandkooslustel. Kukk, Toomas (toim.). Prandkooslused. pik-ksiraamat. Prandkoosluste kaitse hing, Tartu: 149162.


Aveliina Helm (1979) on Tartu likooli botaanikateadur, loopealsete hoolduskava autor
Martin Zobel (1957) on Tartu likooli taimekoloogia professor, akadeemik ja Tartu likooli bioloogilise mitmekesisuse tippkeskuse (FIBIR) juhataja.
Meelis Prtel (1969) on Tartu likooli botaanikaprofessor, loopealsete ekspert.
Annely Reinloo (1982) on keskkonnaameti maahoolduse peaspetsialist, poollooduslike koosluste hooldamise ja taastamise projektide koordinaator.



Aveliina Helm, Martin Zobel, Meelis Prtel, Annely Reinloo
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012