Eesti Looduse fotov�istlus
2011/10



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Matkarajad EL 2011/10
Puidust giididega soomatkal

Looduses liikumine on Eestis muutunud ha populaarsemaks. Vga paljudesse kohtadesse on rajatud knni- ja laudteid ning matkaradu. Nende res on sageli infotahvlid, etendades vaikiva giidi rolli. Aga kas ja kuidas nad mdujat knetavad? Vaatluse all on 29 kaitseala infotahvlid.

Ttasin aastatel 20042006 Emaje-Suursoo looduskeskuses loodushariduse spetsialistina. Kahe aasta jooksul puutusin kokku mitmesuguste inimeste (maailma)vaadete ja suhtumislaadiga. Ksimused, mida mulle esitati, ja kommentaarid, mida keskkond matkajates esile kutsus, tekitasid minus ldisema huvi selle vastu, mida soodest arvatakse.
Uurimuse kigus olen pdnud silmas pidada, et valimis oleks vimalikult palju arvamusi ja kujutluspilte. Kuna inimeste endi arusaamad ning uudishimu toetuvad enamjaolt varem loetule, koolis pitule, filmidest saadud vi matkaradadelt kogutud teabele, sattusid uurimisobjektina omakorda vaatluse alla soo(kaitse)alade infotahvlid.

Luubi all on 29 kaitseala. Valisin peamiseks vaatlusobjektiks 1981. aastal kaitse alla vetud 29 sookaitseala ja sealsed loodus-, matka- ja pperajad, et selgitada vlja, kuidas on teave kaitsealade infotahvlitel esitatud ning mida on ptud nende kaudu vahendada.
Kik need 29 ala on endiselt kaitse all: enamjaolt on endistest sookaitsealadest praeguseks saanud rahvuspargid, loodus- vi maastikukaitsealad. Mnel ksikul alal prineb ametlik kaitse-eeskiri siiski veel aastast 1981. Enamiku uuritud kaitsealade pindala on eri kaitsekriteeriumide alusel suurenenud.
Nelja aasta jooksul tegin 29 kaitsealal kindlaks 18 matka- vi pperada. Loomulikult oleneb radade hulk ja nende kirjelduse tpsus suuresti ajast: kahe suure looduskaitsereformi kigus on osa radu jnud hooletusse vi suletud, samas on rajatud vi thistatud nii mnigi uus rada.
Matkaradasid lbi kies jdvustasin infotahvlid fotodena. Rhmitamisel ja hindamisel lhtusin ksiti esitatud teabe ja infotahvlite pstitamise eesmrgist ja esitusviisist.
Infotahvlite otstarbe jrgi sai need liigitada nelja klassi: kaitseala piiri thistavad infotahvlid, kus on nimetatud kaitseala ja -tsoon; kaitseala ning pperaja kaart/skeem koos lhikese sissejuhatusega; kaitsealal/pperajal viibimise kitumisjuhised ning infotahvlid pperada kirjeldavate tekstidega, mille eesmrk on anda levaade kaitsealast ning selgitada ja phjendada kaitsealal leiduvat ja nhtavat.

Kaheksateistkmnest lbitud matkarajast oli kuueteistkmnel rajal le he infotahvli. Infotahvlite tekstide sisu on selle artikli peamine ksitlusobjekt. Vlja jid kaitseala piire thistavad infotahvlid ning need, millel on vaid kaart legendiga. Infotahvlite teksti ttasin lbi kontentanalsi meetodil: analsi kigus luuakse uuritava materjali phjal kategooriad, millele antakse koondmrksna [2].
Igast tahvlist tehtud fotolt lugesin kokku, mitu korda mingit taime- vi loomanimetust on kasutatud vi rhmitasin loodusgeograafiat ksitlevad teemad, andes neile koondnimetuse. htlasi intervjueerisin vimaluse korral kaitsealadel elavaid vi ttavaid inimesi.
Kuna artikli eesmrk ei ole nidata npuga hegi inimese vi asutuse peale, ei ole mrkuste korral viidatud konkreetse kaitseala matkarajale. Mni selles kokkuvttes analsitud tekst on ka minu koostatud.

Tahvlid seavad lugejale suured nudmised. Kaitseala hoidjad on iseenesest keeruka probleemi ees: helt poolt peaks enamikku kaitsealal leiduvast inimtegevuse eest kaitsma, teiselt poolt on vaja kutsuda ja meelitada inimesi loodusesse, sest mida teadlikum ollakse keskkonna thtsusest, seda hoolivamalt suhtutakse mbritsevasse. Infotahvlid on siinjuures nagu puidust giidid, mis pavad matkajaid knetada.
Nimelt pavad, sest see, kas teksti loetakse, oleneb teksti kitvusest ning inimese enda huvist. Neid inimesi, kelle loodushuvi on trganud sisemise motivatsiooni alusel, nimetab looduse tlgendamise asjatundja Sam H. Ham hivamata kuulajaks (lugejaks): nende huvi ei ajenda kohustus, karistus, vastutus vms. [3].
pperadade infotahvlid peaksid kutsuma lugema. Uurimuse tulemusena selgus aga, et potentsiaalsel teabetahvlite lugejal peaks eelduste kohaselt olema:
● pikkust vhemalt 1,5 m,
● iseseisev liikumisvime,
● vga hea silmangemine,
● professionaalsel tasemel teadmised botaanikast ja zooloogiast,
● vga hea kujutlusvime, et manada tekstikirjelduste phjal silme ette taimi, loomi, koloogilisi protsesse jmt.,
● eesti keele oskus (siiski, umbes pooled tekstid olid tlgitud ka inglise keelde; kahel juhul oli tekst saksa keeles ning hel juhul vene keeles).

Eeltoodu phjal toon krvutuse: kujutage ette, et olete algklassilaps ja peate kuulama likooliloengut hegi nitliku vahendita, esitatuna vrkeeles? Eestis on kll vga palju vimalusi ppida looduse vahendajaks, interpreteerijaks vi giidiks, kuid samas puudub mulle teadaolevalt vimalus ppida koostama vahendeid vi abimaterjale, mis seda valdkonda tlgiksid vi vahendaksid.
Iseenesest on tekstitahvlite eeltoodud tunnusjooni lihtne phjendada: paljud pperajad on koostatud projektiphiselt. Kolm hinnapakkumist, napp aeg ja konkreetsed thtajad tagavad t valmimise, kuid pigem on muutunud eesmrgiks teha t ra, mitte meelitada inimesi neid tekste lugema.
Samuti on mistetav infotahvlite aluspostide krgus: vimalikud leujutused ja radade mugavam hooldus on vast peamised phjused. Krgemaid poste saab kasutada ka maastikumrkidena: neil on suur thtsus inimestele, kes ei tunne end metsas vi rabas kuigi koduselt.

Kuidas infotahvlid rgivad? Esitusviisi poolest meenutavad mned infotekstid nukogudeaegseid tlkepikuid, kus mrav on tekst ise, selle fakti- vi misterohkus. Eelkige muudavadki teksti keeruliseks erialaterminid, kui neid ei ole lhemalt selgitatud. Videtavalt on tiskasvanud inimese tavateadmised mingist vrast teemast kuuenda klassi pilase tasemel. Seega ei tasu tekstide koostajatel eriti muretseda selle prast, kas tekst on liiga lihtne vi pealiskaudne.
Vtkem niteks mned tekstides leiduvad snad: sihtkaitsevnd, servamoodustis, Litoriinameri, huumustoiteline, freesturvas, veereiim, destilleeritud vesi, vee transpireeriv toime, transpiratsioonipind, turbaprofiil, polgaamne, vee pH, liivseljandik, mhnastik jne. Olen kindel, et enamik Eesti Looduse lugejaid on nende mistetega kokku puutunud. Samas peaksid matkaradade tekstid olema arusaadavad ka neile, kes ei ole loodusega sinasbrad. Esitatud misted on kll kontekstist vlja rebitud, aga htegi selgitust nende kohta ma samalt infotahvlilt ei leidnud.
Kui vtta vaatluse alla teksti pikkus, siis Sam H. Ham [3] on soovitanud seda piirata 225300 snaga, mille keskmise lugemiskiirusega inimene suudaks lbi lugeda 4560 sekundiga. Kui rajal puudub istumisvimalus vi sajab vihma, vheneb inimeste kannatlikkus veelgi. Seega tuleks tekste lhendada.
Teksti pikkus on otseselt seotud ka kirja suurusega: mida viksem kiri, seda rohkem teksti hele lehele mahub. Sageli kardavad teksti koostajad, et midagi olulist jb tlemata ja nnda ei mahu pooledki mtted A4 vi isegi A3 suurusega aluspinnale ra. Joonised, joonistused ja fotod nuaksid aga omakorda lisaruumi. Niisugune mure on mulle endalegi tuttav: kki hakkab liiga lhikest teksti lugedes igav. Ent see vib tingida soovitule hoopis vastupidise tulemuse (muide, selles ligus on 74 sna).

Mida tekstid rgivad? ldiselt on ptud edastada teavet, mis viks anda vastused pperajal tekkivatele ksimustele: kirjeldatakse ja selgitatakse seda, mis on silmaga nha. Kuna soodes on inimtegevus tagasihoidlik (v.a. kuivendamine ja turbakaevandus, kuid sookaitsealadel on selle mjusid vhem nha), on tekstide sisu phirhk loodusel.
Kige enam kirjeldatakse taimestikku ja loomastikku. Paraku on vga vhe kajastatud samblaid ja samblikke (v.a. turbasamblad). Seentest on kokku nimetatud kaheksa liiki; selgrootutele leidsin viiteid kuuel korral. Pris palju on juttu ka soode hdroloogiast ja arengust. Samas ei eristu teemad selle kategooria puhul nii selgelt kui lindude vi taimede puhul.
Tekstide sisust annab kokkuvtte tabel, mis kajastab infotahvlitelt leitud taime- ja loomaliikide nimetusi. Kuna eri nimetusi sai kokku sna palju, on esitatud liikide koguarv ning alates viiest nimetamiskorrast on eraldi vlja toodud ka liiginimetus. Tabelit koostades on arvesse vetud nii liigikirjeldustes kajastuvad kui ka tekstis ks kord mainitud liigid; samuti pildiallkirjades mainitud nimetused.
Lisaks taime- ja loomaliikide kirjeldustele on enim kne all laukad ja lved (kuus korda) ning soo areng (viis korda), kus peathelepanu on plvinud eelkige raba. Laugaste ja lveste puhul on niteks kirjas nende keskmine sgavus, vee omadused ja temperatuur, kummutatakse lauka mtoloogilist tausta ning soovitatakse juua laukavett ja minna laukasse ujuma; teisal siiski ei anta nu laukavett juua, kuna see ei kustuta janu ega soovitata ka laukasse ujuma minna, sest phi on mudane.
Tde on ilmselt kusagil vahepeal nagu tavaliselt: laukavesi tepoolest janu suurt ei kustuta, aga samas on pnev ju sellist vett maitsta, eriti lastel. Phi on testi mudane, ent kui trepp on tehtud ja ujumine lauka pH-d ei riku, siis pole ujumine otseselt ohtlik ei inimesele ega laukale. Kuna inimesed pelgavad laukaid, ei lhe nad sinna niikuinii hulgakaupa ujuma.
Laugaste ja soo arengu kirjeldustes on tutvustatud ka sealseid taimi ja loomi. Samuti on paaril juhul mainitud plismetsa eluringi, trombi ja selle teket, jeloogete teket, rabasaari ja -nlvu ning metsakahjureid. Juttu on ka inimtegevusega kaasnevast: soode kraavitamisest, turba varumisest, husaastest ja palgiparvetamisest. Kultuuriprandi hngu on lisanud ksikud kollilood vi soos vi selle lhedal elanud kultuuritegelaste loomingu kajastus.

Kuidas infot paremini esitada? Raamat Looduse interpreteerija ksiraamat sisaldab Sam H. Hami phjalikke metoodilisi soovitusi, mil moel koostada tekste pperadade kohta. Siiski tahan lisada mned mtted, mis on pperadadel kies tekkinud ja millest viks tekstide loojatel abi olla.
Sgavama huviga inimestele saab vlja ttada phjalikumad rajakirjeldused, mida oleks vimalik alla laadida Internetist vi laenutada kaitsealade keskustest/infopunktidest, osta raamatukauplustest vms.
Tekstid viksid olla raskusastmelt kahte tpi: krgemal asetsev on tiskasvanutele, seega kirjathtedes, pikem ja ksikasjalikum. Sama teabetahvli allosa oleks meldud lastele: tekst kajastaks kll sama teemat, kuid oleks mrgatavalt lhem, kergema esituslaadiga. Ruumi kokkuhoiu mttes viks sel juhul illustratsioonid olla vaid tahvli alumisel osal.
Tekstid viksid olla prdposti otsas: posti keerates saaks sama teksti lugeda niteks inglise, vene, saksa vi soome keeles. Kindlasti on prdpostid mrgatavalt kallimad, kuid tidavad paremini oma otstarvet.
Matkaradadel tasuks vtta kasutusele mobiil-giid: rajal on thistuspunkti juurde kirjutatud vaid lhinumber, mida valides saad kuulda asjaomast teavet. See eeldab muidugi mobiililevi. Nii vheneb vandaalide kuritegude mju ning ka vaegngijatel on vimalik saada teavet. Pimekirjas lhinumbri esitamine ei vtaks palju ruumi.
Tekstid viksid olla skemaatilisemad, niteks kui on tegemist rajakirjeldusega, peaks krval olema tekstiga seostatud kaart vi skeem. Paljude pperadade alguses on ks kaart kll olemas, aga oleks hea, kui iga teksti nurgas oleks vike skeem soos liikuja asukoha thistusega. Ka paljude protsesside selgitus joonise vi skeemina annab teavet edasi ilmekamalt kui snaline kirjeldus. Infot viks edastada ka niteks koomiksina vi nn. mrajastiilis, kus joonistatud/pildistatud objekti juures on lhikesed laused kirjelduste vi faktidega.
Teksti koostaja viks seada sihiks, et kui mnda liiki on nimetatud, peab samas leiduma ka vastav pildimaterjal. Muidu ei oleks mtet seda liiki nimetada: enamik matkajaid ei tunne sel mral taimi, loomi (sh. selgrootuid) ega samblikke, et suudaksid ette kujutada soos elavat kooslust pelgalt liiginimetuste jrgi. Keeruline on seostada nhtut ning tahvlitel esitatud nimetusi.
Lastele meldud tekste muudaks pnevamaks mni vljameldud tegelane, kes on jutustaja, tegutseja ja suunaja. Muidugi peab jlgima, et lapselikkus ei muutuks lapsikuseks.
Mni nali vi aktiivtegevuse juhis infotahvlitel mjub vrskendavalt. Head nited on Luhasoo pperaja viimases punktis olev soovitus lugeda lbi pperaja alguses oleva teksti see osa, mis esmasel mdumisel ji lugemata, vi Eesti Looduses kirjeldatud Phni metsapperada (see ei olnud kll uurimisalade hulgas), kus on juhised matkaraja pikkuse mtmise [4] vms. kohta.
Tekstitahvleid viks olla pigem rohkem, aga seal pakutav teave pigem lhem, lihtne ja illustreeritud.
Krvalepikena peab mainima, et hoolimata soovist ei jua mni sihtrhm ldse sohu ega saa seega lugeda ka teabetekste. Erivajadustega inimeste liikumist matkaradadel hlbustaks kis, mis kulgeks piki raja ht serva: see vimaldaks vaegngijal liikuda mda laudteed saatjata, sest ldjuhul on laudtee krvuti kimiseks liiga kitsas. Kaitsealade matkaradadel ei saa aga enamjaolt ldse kia need, kes vajavad liikumiseks ratastooli vi karke. Niteks Meenikunno raba hes otsas saab kll veidi maad liikuda ratastooliga vi lapsevankriga, kuid valimi teistel radadel on erivajadustega inimestel peaaegu vimatu liikuda.

Mida esitada tekstides teisiti? Jaan Eilart on oma raamatus Looduse pperajad vitnud, et pperaja puhul ei ole oluline mitte niivrd vaatepunktide hulk, vaid teabe piisavus ja terviklikkus [1]. Oluline on see, et inimene saaks aimu paiga olemusest. Soode puhul on phirhk looduse tutvustamisel ja selle eesmrgi on infotahvlid igati titnud.
Liigilise mitmekesisuse puhul viks meeles pidada, et haruldusi ei tasu rhutada, kui matkajad neid niikuinii ei ne. Selle asemel et pelgalt nimetada hunti ja karu, viks olla viited metsseale, kitsele ning vikekiskjatele ja nende tegevusjlgedele. Nii on eelkige talvel suurem tenosus leida loodusest reaalselt seda, mida infotahvlitel on kirjeldatud.
Taimede puhul kehtib sama phimte: niteks ei ole ldjuhul kasu kpaliste loetelust, sest enamik matkajaid ei tea, millised need vlja nevad ning tenoliselt on neid isegi spetsialistil keerukas leida. Samas ei saa haruldusi pris vlja jtta, sest need on ks argument, miks alad on ldse kaitse alla vetud.
ks lahendus oleks lisamaterjalid, niteks lhifilmid, mida saaks kaitseala keskuses vaadata. Filmilikudes tutvustaksid asjatundjad mitmesuguseid haruldasi taimi ja loomi ning filmi viks tiendada mni mng liikide tundmise kohta.
Looduskeskkond jb inimestele jrjest vramaks, kuna elatakse linnas, teistpidi kasutatakse tekkinud vaba aega ha enam vabas hus liikumiseks. Nii on soovitatav kajastada infotahvlitel loodusgeograafia krval pisut rohkem teavet ka inimese kohta ja seda kahest lhtekohast. ks vimalus on vtta infoedastuse lhtepunktiks inimene: niteks kui on kha, lhete apteeki rohtu ostma, aga vanasti saadi abi sookailust. Muidugi peab sel juhul olema juures manitsus sookailu mrgisuse kohta ja hoiatus, et kiki vanarahvatarkusi ei tasu jrele proovida.
Teine variant on juda looduse tutvustamise kaudu inimeseni, niteks: sood on vaja, sest muidu tuseks vesi kevaditi jgedes veel krgemale vi oleks seal baktereid hoopis rohkem vms., lhtudes konkreetsest teemaksitlusest. See on nagu uute tutvuste loomine: on hea, kui keegi hine tuttav vraid omavahel tutvustab. Ise on vahel pisut ebamugav vrale ksi teretuseks pihku suruda ja vestlust alustada. Kllap on nii ka inimese ja keskkonnaga ning infotahvlid vivad siin olla thusad hendussilla loojad.

Artikli valmimist toetas Euroopa Liit Euroopa regionaalarengu fondi kaudu (kultuuriteooria tippkeskus) ning haridus- ja teadusministeeriumi sihtfinantseeritavad teadusteemad nr. 010033s07 ja 0180049s09 ning ETF uurimistoetus nr. 8040.

Piret Pungas (1979) on Tallinna likooli teadur, Tartu likooli doktorant ning MT Peipsi koostkeskuse projektijuht ja loodushariduse spetsialist. Uurimists ptakse leida kohaloome his- ja erijooni eri loodusoludes. Nitealadena on kasutatud klakiigekohti ja soid.


1. Eilart, Jaan 1986. Looduse pperajad. Tallinn, Valgus.
2. Flick, Uwe 1998. An introduction to qualitative research. SAGE Publications.
3. Ham, H. Sam 2005. Looduse interpreteerija ksiraamat. Eesti loodushariduse selts, Tartu.
4. Palo, Katre 2006. Phni metsapperada on paras phkel. Eesti Loodus 57 (5): 264267.

tekstikast
Loodusrada ja matkarada on siin ksitletud snonmidena, need on rajad, mida on vimalik selgelt eristada, mis on vajaduse korral thistatud ning mida saab lbida iseseisvalt, giidita ning millel leidub vhemalt ks selgitav tekst vi raja lbimise juhend, ldinfo raja kohta, kaart vms.
pperada on rada, millel on kik loodusraja ja matkaraja omadused, kuid ka mned lisatekstid, lesanded vms., mille eesmrk on matkaja teadmisi tiendada.
Siinses artiklis on vaatluse all kik kaitsealade rajad ning lihtsuse mttes kasutatud ldmistet matkarada.



Piret Pungas
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012