Eesti Looduse fotov�istlus
2011/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Intervjuu EL 2011/12
Tallinna botaanikaaia kasvuhooned on igati tasemel

Kuidas Tartu likooli lpetanud bioloog sattus aednikuks, see amet seostub ju pigem agronoomiaga?

Minu jrglane botaanikaaias Eevi Siibak on samuti bioloog, mitte agronoom. Prast likooli mrati mind petajaks, nagu tookord enamik. Kuigi ma lapsi armastan, petajaamet mulle lihtsalt ei sobinud. Tundsin, et see pole see. Enne likooli olin alati melnud, et viks ttada Jgeva vi Polli katsebaasis.
Tegelikult polnud ma keskkoolis suur bioloogiahuviline. Mul oli likooli minnes tagataskus kolm avaldust: lne filoloogiasse, farmaatsiasse (mu tdi oli farmatseut) ja bioloogiasse. Kuna lne filoloogiasse sel aastal vastuvttu polnud, ji selale kaks viimast. Nende vahel tegin valiku mistusega: ei kujutanud ette, et viibin kogu elu kinnises ruumis. Noh, praegu olen rahul, sest keeli ppisin hiljem keeltekoolis ja eratundides.
likoolis sattusin geneetika ja darvinismi eriharusse koos Henni Kallakuga. Tookord oli see ju absurdne valdkond. Kui Henni hiljem darvinismiga tegelema hakkas, pidi ta alustama nullist.
Kuna lpetasin darvinisti-geneetikuna, tulin Tallinna eksperimentaalbioloogia instituuti Toivo Orava juurde vaatama, et ehk vtab ta mu tle. Toivot polnud tol peval tl, kll oli aga Vello Veski, kes oli dekoratiivaianduse sektori juhataja. Ta vrbas mu ra. See oli lim juhus. Ma pole seda kunagi kahetsenud.
Minu vanaisa oli misa aednik, pole teda kll kunagi ninud. Ema armastas ka aiatd ja meil Olustveres oli le alevi aed. Esimesel peval eksperimentaalbioloogia instituudis pani Alli Svalepp mind floksipeenrale snnikut laotama, ju tahtis nha, kas bioloogiplika kardab seda vi mitte. Olin siis mitu aastat Svalepa juures ja sellest on mul hea meel, tunnen nd natuke psikuid ka.
Mulle pakuti vimalust minna tle kasvuhoonesse, kus ttas sna vana hrra Karl Klaus. Esialgu tlesin ra, sest tahtsin ttada ues. Mtlesin siiski hiljem lbi, et papa Klausi ke all saan kiiremini iseseisvaks ning selles oli mul ilmselt igus. 1960. aastal lksin kasvuhoonesse tle, Klaus lks 1965 pensionile ja nii sain kasvuhoonete eest vastutajaks.

Tallinna botaanikaaia kogud on tulnud rajada peaaegu thja koha peale. Kuidas see kib?

Tead ju, et botaanikaaiad vahetavad omavahel seemneid, index seminume. Midagi oli Kirsi tnava kunagistesse erakasvuhoonetesse korjatud, natuke palmikesi ja orhideesid, juhuslikult hte ja teist. Edasi lks nii, et kui kisime kuskil komandeeringus Nukogude Liidu botaanikaaedades, siis time ikka seemneid ja taimi kaasa. Mul on siiani paljude kolleegidega kirjavahetus, eriti Peterburi ja Kiievi botaanikaaiaga. See pole mitte ainult s novm godom postkaart, vaid ikka pikem aruanne kasvuhoonetes vahepeal juhtunust.
Selleks et teada, mida tellida, tuli raamatuid lugeda. Kuna mul on keeltega head suhted, siis lugesin palju kirjandust ning kirjutasin lihtsalt huvitavamaid taimi vlja. Hiljem tekkisid kll oma phimtted, kuidas kogusid tiendada. Botaanikaaias peavad olema rahvale tuttavad laia areaaliga liigid, ohustatud taimed, toataimed jne. Alguses oli tellimine kllaltki juhuslik. Kirsi tnava kollektsioonid time Kloostrimetsa Ptsi kasvuhoonesse.
1971. aastal sai Kloostrimetsas uus ekspositsioonikasvuhoone valmis, Valve Pormeistri projekteeritud keskmine kasvuhoone. See au on mul kll, et esimese ekspositsiooni kujundasin mina.

Krvalt vaadates on mulle tundunud, et Tallinna botaanikaaial pole olnud kasvuhoonepinna puudust.

Oi kuidas on olnud puudust! Aga praegused uued kasvuhooned on vga head, kuigi niteks troopikahoone kasvas juba esimese aastaga taimi tis. Eks Knnapu ja Padriku projekteeritud palmihoone on ka tore, aga niteks kige suuremale datlipalmile nad ruumi ei jtnud: tegid projekteerides oma plaanile tve thistava punkti, aga nad ei tulnud selle peale, et palmil on lehed ka. Nii et palm tuleb kunagi paraku maha saagida, kuna ta ei mahu hoonesse ra.
Lksin botaanikaaiast pensionile 1993. aastal, kui sain kuuskmmend. Keegi vist ei uskunud, et lhen ra: olin tugev karakter ja minust peeti lugu. Eevi Siibak oli mu krval juba mned aastad olnud ja andsin temale le. Olin vahepeal kolm aastat ra maal, aga siis tulin linna tagasi. Seejrel olin botaanikaaias hulk aastaid aednik, kuna mulle see meeldis, ning viimati sain palka veel kaks aastat tagasi, oma slaidide skaneerimise eest.

Kuidas botaanikaaia loomine 1961. aastal kis?

Tegelikult tekkis Liivimaa ldkasulikul konoomilisel seltsil mte luua Tallinna botaanikaaed juba 1853. aastal. Kuid sellest ei saanud asja. Uuesti kavandati 1921. aastal botaanikaaeda Hirvepargi ligidale, Wismari ja Falcki tee juurde, hiljem Kadriorgu Mekalda tnavale. 1930. aastate teisel poolel kavandati kultuurikompleksi, kuhu kuulunuks looma- ja botaanikaaed ning vabahumuuseum. Vimalik asukoht oli pakutud Kloostrimetsa, kuid siis peeti takistuseks halba hendust linnaga. Eks halb ole hendus olnud Tallinna botaanikaaial ka hiljem.
1952 veti akadeemik Johann Eichfeldi eestvttel vastu phimtteline otsus rajada botaanikaaed. Kollektsioone hakati algul koguma eksperimentaalbioloogia instituudi juurde, nii et ligi kmme aastat enne aia avamist. Ametlikult avati aed 1961. aastal.

Kas sa mletad, kuidas aed avati?

Vaat ei mleta, kuigi ma pidin seal olema. Ju see polnud suur pidulik ritus, et meelde ei jnud. Aga mletan botaanikaaia algusest seda, et see oli kohutavalt tore: me kik olime noored inimesed, umbes 2530 aastat vanad ning entusiasm oli tohutu. Tegime vahel hiseid korrastustalguid, pidasime toredaid pidusid nagu noored inimesed ikka. See kestis vast esimesed kakskmmend viis aastat.
Algul oli meil phiteema ilutaimed, aga peagi lisandus maastikuarhitektuur, mille suur spetsialist oli direktor Arnold Pukk ja Aleksander Niine. Siis tuli bioklimatoloogia, rakenduskoloogia, keskkonnakaitse, taimeimmunoloogia jne. Botaanikaaed kujunes arvestatavaks teaduskeskuseks. Eks ta kuuluski teaduste akadeemia alla. Teiste botaanikaaedadega vrreldes olime tollal arvestataval tasemel.
Pean botaanikaaia parimaks ja phendunumaks teaduriks lbi aegade Urve Ratast. Aga meil oli tollal see hda, et polnud iget vljundit, tid avaldati eesktt vene keeles. Sain hena esimestest vlismaale 1975. aastal: lemaailmsele orhideeuurijate kongressile Saksamaal. See oli ka tnu tutvustele, olin ainuke inimene Nukogude Liidust.
Hindan krgelt botaanikaaia kunagist teadustegevust ja mul on kohutavalt kahju, et see lppes sisuliselt aastal 1995, mil meid toodi teaduste akadeemia alluvusest Tallinna linna alla. Minu jaoks lppes sellega ka ige botaanikaaed.

Kuidas hindad botaanikaaia direktoreid?

Olen ttanud seitsme direktori ajal, neist kolm viimast on olnud poliitilised. Nd on siis neljas poliitiline direktor. Olen vga nnelik, et ngin ra uued kasvuhooned. See on Margus Kingissepa teene, temast me ei arvanud alguses samuti suurt midagi, kuna ta polnud selle ala mees. Kuid ta osutus tubliks inimeseks, kes on botaanikaaia heaks teinud rohkem kui teised senised poliitilised direktorid. Tema ajal pandi alus kasvuhoonete ehitamisele. Praegune direktriss on rajanud tara mber botaanikaaia, eks seegi ole vajalik.
Ainuke ige botaanikaaia direktor on olnud esimene, Arnold Pukk. Ta oli ametis kuusteist aastat. Tema tundis testi sisulist huvi tehtava t vastu. Arno polnud ldse distsiplineeritud juht: ta on rmiselt tark ja erudeeritud inimene, aga see, et ta distsipliinile ei allunud, lkski talle koha maksma. Ta vis poole ni Mikk Mikiveriga pnevaid asju arutada, aga kui ta tle judis alles kell neli ja vahepeal oli teda teaduste akadeemiast korduvalt nutud, siis tuli sellest pahandusi.
Tpev lppes meil 16.45, Arno vis tulla pool viis kasvuhoonesse ja sind seal tund aega kinni pidada, aga seda ei saanud pahaks panna, kui ngid, kuidas ta tundis huvi taimede vastu ja sinuga kneles. Seda ei unusta ma kunagi. Mul pole olnud konflikte hegi direktoriga, aga minu jaoks on Arno olnud see ainuke ige.

Mis siis botaanikaaias 1980. aastate keskpaigas juhtus, et aed hakkas manduma?

Ta ei hakanud manduma, aga varasem hoog kadus. Mandumine vis tulla alles linna haldusse minekuga, mis oli paratamatu: akadeemia instituudid kadusid ra. Seega algas botaanikaaia langus minu jaoks 1995. aastal munitsipaliseerimisega eks sellega kaasnesid koondamised, teadust kadumine ja muu. Uue palmimaja valmimist vib samas pidada linna teeneks, akadeemia poleks suutnud sellist ehitada.
1980. aastal korraldasin meil esimese leliidulise orhideede smpoosioni, mille kohta arvas algul ka Viktor Masing, et see pole vimalik. Aga meil kis ligi viiskmmend teadlast Nukogude Liidust Baltikumist Vladivostokini ning sellest sai traditsioon kolme aasta prast peeti smpoosion Kiievis ja edaspidi mujalgi.
Mingil kujul on see orhideede smpoosion kestnud tnini, nagu olen oma tuttavatelt kuulnud. Kiievi botaanikaaia direktriss sai paar aastat tagasi kaheksakmmend, siis pani ameti maha. No on energiline ja tubli tdi (naerab)!

Kas botaanikaaia kasvuhoonete phjal saab ka teadust teha?

Kindlasti oleks saanud rohkem teha. Mina tegelesin tsmbiidiumide bioloogiaga. Neid saatis meile Austraalia venesbralik vliseestlane Oskar Savik, kes oli vist Ogonjokist vi mnest teisest vene ajakirjast lugenud, et Tallinna asutatakse botaanikaaed. Ta pakkus meile tsmbiidiumide varremugulaid ehk ebasibulaid, me vtsime need rmuga vastu. Suhhumi botaanikaaed, kellele ta oleks neid samuti saatnud, polnud neist nneks huvitatud.
Me saime tnu tsmbiidiumidele kogu liidus tuntuks. Kui korraldasime 1980. aasta mrtsis orhideede smpoosioni, siis me enne ei liganud kasvuhoones neil isi maha. Venelased ei uskunud, et need orhideed vivad nii hsti itseda. Praegu seda kollektsiooni sama hsti kui pole: vahepeal tulid viirushaigused, viletsad kasvuhooned ja muud mjud.
Oskar Savikuga oli vga lbus suhelda. Ta kolis 1967 Eestisse ning tal oli philine hda see, et Eestis polnud tollal fruktisid saada. Siis ta ostis endale rosinaid, mis tal kogu aeg taskus olid ja mida ta muudkui si. Ta ei teadnud paljusid snu, mis olid vahepeal tekkinud, niteks kalmistu oli talle tundmatu ja etikettide asemel olid meil ikka leiblid.

Praegune botaanikaaed on huvilistele tunduvalt avatum, kui niteks kakskmmend viis aastat tagasi.

Olen sellega nus, varem oli ta liiga suletud asutus. Turundus ja kommerts on praegu vga thtis, sest tuleb teenida omatulu. Botaanikaaias peeti ht noorte pidu ja kui meil aednik kis oma ttrel sel jrel, oli turvamees elnud, et veel mni selline pidu ja siis vite siin kaalikaid kasvatama hakata. Ilmselt nd enam lbutajaid aeda pidutsema ei satu, sest r on nii kallis.
Hoolitsesin paari aasta eest botaanikaaia kodulehele sisulise klje eest ja uurisin, mida teised maailma botaanikaaiad pakuvad. Niteks Brooklynis on eraldi palmihoone pidustuste jaoks. Me pole kll nii rikkad, aga kas neid pidusid ikka peab palmihoones nii palju olema. Ma siiski pan ndisajaga kaasa minna, aga sellest ma aru ei saa.

Mis on botaanikaaias viimasel ajal veel muutunud?

Olen mures, et noori inimesi ei tule juurde need inimesed, keda minusugune saab nooreks pidada, neljakmnesed kuni kuuekmnesed, on kll vga tublid ja ma ei vsi neid kiitmast. Kas praktilise kallakuga t ei huvita enam kedagi vi milles probleem? Eks ma ise vastutava ttajana tegin ise ka poole praktilisest tst ja poole istusin paberite ja raamatute taga. Kui tahad olla hea arst, on vga tore, kui alustad karjri sanitarina.

Samas on praegune direktor ka noor inimene.

Tema tegusid on vara kommenteerida, ta peab end veel testama. Kll on aga vga kurb, et botaanikaaia 50. snnipeva peole ei kutsutud kiki aia viit elusolevat asutajaliiget. Rkimata sellest, et neid oleks mne hea snaga meeles peetud.

Mis on Poska klubi, mida oled meie vestluse kigus maininud?

See on peenema nimetusega vanurite eneseabi ja nustamise keskus, sakslaste abiga tehtud. Olen seal kuusteist aastat kinud, alguses t krvalt, nd vastutan toalillede ja aia eest. Korraldatakse igasuguseid ritusi, huviringe on le kolmekmne, nii et vanakesed tegutsevad aktiivselt. Olen seal pidanud loenguid toataimedest ja ka orhideedest. Seal ksitakse mu kest ka kogu aeg nu.

Vaatan, et sul endal kodus toataimi polegi. Td koju kaasa ei vta?

Ega mul pole ka varasemates elukohtades taimi olnud. Lksin hommikul varakult vlja ja judsin hilja koju kodustele taimedele ei jnud lihtsalt aega.

Oled avaldanud mitu eestikeelset (toa)taimeraamatut.

Originaalraamatuid on kokku kaheksa, toalillede raamatust on tehtud ka ks tiendatud kordustrkk. Ise pean kige paremaks raamatut Toalilled (1992). See on kll pisike, aga sain selle raamatu teha nii, nagu ma tahtsin.
Kui ma olin vastutaval tl, tegin vaid raamatu Toalilled (1973, teine trkk 1980). Kui olin pev otsa kasvuhoones, polnud mul htul enam judu kirjatd teha. Muuseas, raamatu retsensent Viktor Masing rhutas ikka, et taim haruneb, aga lng hargneb. Seda ma olen ikka noorematele edasi elnud.
Vahepeal tlkisin Maalehe lisasse Targu Talita, mni number oligi peaaegu et minu tehtud. Kasutasin nelja varjunime, niteks Valter Rberg, see oli siis, kui tin maale feng shui. Agu Veetamm sai selle kohta saksakeelse raamatu ja ma siis refereerisin seda kmnes numbris. Ise ma ei arva feng shuist midagi, vabandust! (Naerab.) Hiljem oli Maalehest ksitud, et kes see Rberg on, kas temaga ei saaks kontakti. Siis oli helistajatele vastatud, et temaga ei saa kontakti, ta on vliseestlane (naerab).

Orhideeraamat (2003) on ju ka vga kena.

Ma olen muidugi vaimustunud Jaan Tammsaarest, ta on suureprane kunstnik. Kordustrkk tuli nd tnavu kevadel, aga sinna panid noored toimetajad uue kaane, mis peaks olema silmapaistev, et mb paremini. Mulle see ei meeldi.
Olen nus, et taimenimede komisjoni kinnitatud nimed peavad olema huvitavad, aga virvekpp (Pleione) ei lhe mitte. Seda ma ei ole oma raamatus kasutanud, sest see ajab mind naerma (naerab). Aga kui teised tahavad, kasutagu.

Orhideede kasvatamine aknalaual on praegu pris levinud. Tnapeval tundub see pris lihtne: saad poest taime ja see kasvab aknalaual kenasti.

No kuukingad (Phalaenopsis) on ka lollikindlad. Ega toas pris orhideeliike ikka ei kasvata, kik on sordid, mis on aretatud vimalikult vastupidavaks.
2003. aastal, kui ilmus mu orhideeraamat, ei mdud orhideid meil kuigi palju. Soovitan kigile tienduseks minu raamatule lugeda Eevi Siibaku Orhideeraamatut algajale (2007).

Kuidas hinnata ldist teadmist toataimedest?

Pole suurem asi. Nukogudeaegne suuraiand Agro tegi kunagi lillepoodide mjatele ppusi, kisin seal minagi rkimas. Kuid praegu ei tea enamik mjaid lilledest suurt midagi.
Olen oma loengutes ikka rkinud, et ks thtsamaid asju on kastmine. Ei saa nii, et hel peval kastab asutuses ks koristaja ja teisel teine: taime eest peab hoolitsema ks inimene, kes siis lpuks hakkab tunnetama, millal ja kui palju on taimel vett vaja.
Ruumikujunduslikust seisukohast ei saa taime panna sinna, kuhu tahad kik toalilled vajavad valgust. Valgust on meil talvel ikka vga vhe.

Mida siiski teha, et noori botaanikuid botaanikaaeda saada?

Ei oska elda, aga eks esmane on ikka tsine huvi taimede vastu. Palk on meil alati olnud vga vike, eriti teaduste akadeemia ajal. Eks minagi olen heietanud mtteid minna tle kuhugi tootmisaiandisse, kus palgad olid tunduvalt suuremad. Aga ma ei tahtnud, sest mind huvitas t botaanikaaias. Kui ma esimese raamatu honorari sain, olin seitsmendas taevas ma polnud nii suurt summat kunagi ninud. Kuigi summa oli umbes 1800 rubla. Kuupalk oli teaduslikul ttajal tol ajal 98 rubla.
Aga praegusel ajal ei tasu kirjutamine ennast ra. Tlkisin kevadel viimase teksti Varrakule, toalilleraamatu. Teen td aeglaselt, aga akuraatselt. Tegin seda kolm kuud iga pev. Aga selle honorariga end praegu ra ei elataks.

Kas sa praegu botaanikaaias oled ka kinud?

Ikka, aga viimasel aastal harva, mned korrad. Hea meel on nha suurepraseid kasvuhooneid, ei taha meenutadagi, millised meil omal ajal olid. tlesin ikka, et loodan, et nen uue subtroopikamaja ra. Ngingi. Siis lootsin nha troopikahoonet. Nd on seegi nhtud ja peab endale uue eesmrgi leidma (naerab). Olen kinud palju Euroopa botaanikaaedades ja vin kinnitada, et oleme tiesti tasemel. Nuriseda pole phjust.

LISAKAST
-----------------------------------------------
Virve Roost on sndinud 17. augustil 1933 Tallinnas. Lpetas 1951 Viljandi 1. keskkooli ja 1956 Tartu likooli bioloogiaosakonna. Kaitses 1979 bioloogiakandidaadi vitekirja Orhideede Cymbidium kasvatamise bioloogilised alused. Ttas 19561958 Vasalemma keskkoolis petajana, 19581961 eksperimentaalbioloogia instituudis ning 19611993 Tallinna botaanikaaias. 19821993 oli Tallinna botaanikaaia troopilise ja subtroopilise floora sektori juhataja. Tema juhendusel loodi Tallinna botaanikaaias Baltimaade liigirikkaim kasvuhoonetaimede kollektsioon. Avaldanud rohkesti artikleid troopiliste ja Eesti orhideede kaitse ja kasvatamise kohta ning kaheksa raamatut toalilledest ja orhideedest. Tlkinud heksa raamatut. Osalenud rahvusvahelistel konverentsidel, esinenud korduvalt raadio- ja telesaateis.
-----------------------------------------------



Botaanik Virve Roosti ksitlenud Toomas Kukk
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012