Eesti Looduse fotov�istlus
2012/04



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Aasta lind EL 2012/04
Karjrihimulised kahlajad

Tnavu on Eesti ornitoloogiahing valinud aasta linnuks tllid. Meil pesitsevad liivatll ja viketll, harva on Eestis kohatud ka roosterind-, mustjalg- ja krbetlli.

Kuidas neid ra tunda? Tllid on kuldnokast veidi viksemad kahlajad. Viketll on liivatllist pisut viksem ja saledam. Liivatlli jalad on oranid, viketllil aga hallikad. Pesitsusajal on head tunnused liivatlli oran nokatvik ja viketlli silma mbritsev kollane rngas. Liike aitab eristada veel valge kulmutpp liivatlli silma taga ning viketlli musta nojoonise teravam nurk silma taga all.
Lendava linnu puhul on hea eristustunnus selge valge pikivt liivatlli tiibade lakljel, mis viketllil puudub. Kogenud vaatleja suudab vlimuse phjal mrata ka tllide sugu.
Tllide hlitsused on liigile iseloomulikud ja seega mramisel suureks abiks. Liivatlli mngulaulu vi hete jrgi on tllilinnud endale ka nime saanud. Kihnus kuuldi liivatlli laulvat munapuru, munapuru usuti, et ta joob teiste lindude mune thjaks, ning seeprast kutsuti teda munardiks [7]. Eerik Kumari aga on kirjeldanud liivatlli nii: Oma lheldastel jalgadel sibab ta kiiresti nagu vedrust leskeeratu piki rannikut, jb aeg-ajalt seisma ja hab mahedalt fltivat tl [6].

Levik maailmas (# 1). Liivatllil eristatakse kolme alamliiki, Eestis kohtab neist kahte. Alamliik Charadrius hiaticula hiaticula pesitseb Lnemere mbruses, Skandinaavias ja Briti saartel ning talvitub Lne-Euroopas ja Loode-Aafrikas. Alamliik C. h. tundrae rndab Lne-Euroopa Valge mere sihis Eestist lbi, tema pesitsusalad laiuvad Euraasia phjaosas, Skandinaaviast Beringi vinani, talvitutakse aga Edela-Aasias ja Sahara-taguses Aafrikas.
Viketlli Euroopa-asurkond kuulub alamliiki Charadrius dubius curonicus. Need linnud pesitsevad peaaegu kikjal Euroopas (vlja arvatud Iirimaa ja Island), Lhis-Idas ja Loode-Aafrikas. Talvitusalad asuvad Sahara-taguses Aafrikas, vhemal mral Araabia poolsaarel ja Aafrika loodeosas.

Levik Eestis (# 2). Liivatlli pesitsusalad on Eestis selgelt koondunud mereranniku lhedale. Erandina pesitseb see liik mnes rannast sna kaugele jvas karjris, mrkimist vrib pesitsus rannikust sadakonna kilomeetri kaugusele jvas Kamariku karjris [1].
Viketll seevastu pesitseb hajusalt le kogu maa.

Arvukus. Viimastel kmnenditel on pesitsevate liivatllide hulk kogu Euroopas psinud sna stabiilne, arvukust hinnatakse 120 000 220 000 paarile [2]. Ometi on Eestis, aga ka Soomes ja Poolas nende arvukus vhenenud. Viimaste hinnangute jrgi on Eesti haudeasurkonna suurus 10002000 paari [5].
ks vimalus Eestis liigikaitse prioriteete seada on hinnata, kui suur on he vi teise meil pesitseva liigi arvukuse osakaal kogu maailma asurkonnas. Lindude puhul on seda sna lihtne teha, sest nii meie kui ka muu maailma arvukushinnangud on hsti teada. Niiviisi koostatud edetabelis asub liivatll sna krgel kohal, kahlajate seas Eesti vastutusliikide esiviisikus. Seda meil ja mujal Euroopa parasvtmes pesitseva alamliigi C. h. hiaticula vikese arvukuse tttu maailmas: hinnanguliselt leidub neid kokku 73 000 isendit [4].
Viketlli Euroopa asurkond hakkas 1930. aastatel kiirelt suurenema, mille heks phjuseks peetakse toonaseid liigile pesitsemiseks sobivalt sooje suvesid. Kuna viketll pesitseb tihtipeale inimese kujundatud maastikes, oleneb tema arvukus suurel mral ka inimese tegevusest. Nii jtkus arvukuse kasv prast Teist maailmasda, mil suur nudlus ehituskruusa jrele tekitas palju uusi elupaiku. Sel ajal asustas liik Inglismaa ja Walesi ning laiendas levilat Phja-Euroopas.
Viimastel aastakmnetel on viketlli pesitsusarvukus enamikus Euroopa maades psinud stabiilsena, Euroopa koguarvukust hinnatakse 110 000 240 000 paarile [2]. Eestis oli 1990. aastatel mrgata viketlli arvukuse vhenemist, see taastus aga jrgmisel kmnendil koos ehitusbuumiga ning on viimasel ajal psinud 10002000 haudepaari vahel.

Saabumine. Esimesed liivatllid juavad Eestisse tavaliselt mrtsi teisel poolel, viketllid mni ndal hiljem, aprilli keskel. Tnavu letati aga viketlli varaseima saabumise Eesti rekord mekrguselt: 17. mrtsil kohtasid Uku Paal ja Mariliis Mrtson ht viketlli Ilmatsalu kalatiikidel Tartumaal. Tegu ei ole mitte ainult Eesti varaseima, vaid ilmselt he Phjamaade varaseima viketlli vaatlusega.

Pesitsus. Mlemad tlliliigid eelistavad pesitseda veekogu lheduses. Eestis on liivatlli elupaigaks eelkige laiud ja rannaniidud. Viketlli tpilised pesitsuspaigad on kruusa- ja lubjakivikarjrid, ehitustandrid ja muud sobivad platsid, niteks suurfarmide mbruses. Kaks tlliliiki krvuti pesitsevad Eestis niteks mnedel kruusa- ja savilaikudega rannaniitudel ning rannikulhedastes karjrides.
Pesaks on mlemal liigil, nagu enamikul teistelgi kahlajatel, lohk maapinnal: liivatllil vib see asuda nii madalal rohukamaral kui ka paljal maapinnal, viketllil enamasti paljal kruusal. Tiskurn koosneb neljast munast, mida liivatll haub keskmiselt 24 ja viketll 25 peva. Mlemad liigid pesitsevad ksikult vi hajusates kogumites.

Vljaspool pesitsusaega otsivad liivatllid toitu kuni mnesajaisendilistes parvedes. Viketllid enamasti suurtesse parvedesse ei kogune ega liitu ka kahlajate segaparvedega, eelistades tegutseda ksikult vi viksemates salkades.
Eestist lahkub enamik viketlle augusti esimesel poolel ja enamjagu liivatlle septembri esimesel poolel. Viimaseid viketlle on meil kohatud septembri keskpaigas, ks vaatlus on teada ka 15. oktoobrist. Viimaseid liivatlle nhakse tavaliselt oktoobris, ht isendit vaadeldi mullu Saaremaal Rahustes koguni 3. detsembril.
Et viketlli pesitsusbioloogiat ja Eesti asurkonna rndeteid tpsustada, alustas Eesti ornitoloogiahingu kahlajatrhm 2010. aastal selle liigi vrvimrgistamist. Jaanus Aua juhitud projekti kigus on kahe aasta jooksul valge-musta kirjaga plastrnga jalga saanud 42 viketllitibu ja 14 vanalindu.

Ohud ja kaitse. Rannikul pesitsevaid liivatlle ohustavad tenoliselt kige enam seal liikuvad inimesed, kes hirivad pesitsust, ja rvloomad, keda on viimasel ajal juurde siginenud. Oma osa on sellelgi, et rannarohumaid kasutatakse ha vhem ning need kasvavad kinni [8]. Usutavasti on Eestis rannaniitude seisund olulisem ja hirimine veidi leebem probleem kui mujal Euroopas. Tnu mitmesugustele toetustele ja projektidele on majandatavate rannaalade pindala Eestis hakanud suurenema, senisest enam thelepanu tuleks aga prata hooldustde kvaliteedile niidukahlajate ja teiste ohustatud liikide seisukohast. Peaaegu kigil Eesti majandatavatel rannaniitudel on karjatamiskoormus madalmuruste elupaikade hoidmiseks praegu liiga vike.
Viketlli hvardavatest ohtudest on vhe teada. Nagu eldud, on arvukuse muutused suurel mral seotud elupaikade hulga muutustega. Eestist on teada juhuseid, kus viketlli kurnad on hukkunud kasutusest krvale jnud karjris pesitsusajal korraldatud motovistluste vi linde hirivate puhkajate tttu. Liigi kekiku saab parandada, kui jtta osa tllidele sobivaid mahajetud karjrialasid metsastamata ega arendada seal puhkemajandust.

Raritllid. Teistest tlliliikidest kige tavalisem on Eestis roosterind-tll ehk mornel, keda on lbi aegade kohatud 32 korral, kokku umbes 190 isendit [8]. Vanimad roosterind-tlli leiud on arvatavasti 1870. aastatel lastud linnud; kige vrskem vaatlus prineb aga mulluse augusti lpupevilt, mil kaheksalinnuline salk peatus Tartu lhedal Rhul.
Mustjalg-tlli ehk meritlli on Eestis kohatud kokku kolmel korral, kiki Lnemaal: 1952 Metsklas ning 2002 ja 2010 Pgaris. Eesti seni ainus krbetll peatus samuti Lnemaal: 20.26. juulil 2009 Haversis.

Aasta linnu projekt. Esimest korda veti tllid vimalike aasta lindudena kne alla 2009. aastal, ornitoloogiahingu kahlajarhma koosolekul Pulgojal. Viketlli vrvirngastamisega otsustati algust teha juba jrgmisel aastal. Kamina ees htut veetes lks mte peagi lendama ja trhmas jigi projekt seostuma Prnu randa plaanitud tllist tllitelgiga, milles linnakodanikele ja supelsakstele jagataks teadmisi rannalindude kohta.
Tllitelgi asemel on Urmas Abeli vedamisel praeguseks kivitunud hoopis vga populaarne mlumngusari Inimene, universum ja muna. Aasta linde ja nende elupaiku tutvustatakse loodusretkedel ja ettekandehtutel. Neljas maakonnas, Hiiumaal, Lnemaal, Viljandimaal ja Lne-Virumaal, vetakse ette viketlli elupaikade inventuur. Jtkub viketllide vrvirngastamine. Projekti tegemiste kohta leiab tpsemat infot aasta linnu veebilehelt www.eoy.ee/tullid/
Seekord pole aasta linnu projektis kaasalmiseks loodud eraldi vaatlusankeeti. Palume kigil tsisematel linnuhuvilistel oma vaatlused sisestada eElurikkuse andmebaasi: http://elurikkus.ut.ee/ (vi: www.eoy.ee/tullid/vaatlused). Oodatud on nii rndavate kui ka pesitsevate tllide vaatlused. Algajamatel on aga vimalus oma linnuelamusi jagada projekti kodulehel avatud tllipevikus.

1. Aua, Jaanus; Salume, Mati 2010. Kamariku karjri linnustikust. Hirundo 23: 7374.
2. BirdLife International 2004. Birds in Europe: population estimates, trends and conservation status. Cambridge.
3. Delany, Simon et al. 2009. An Atlas of Wader Populations in Africa and Western Eurasia. Wetlands International.
4. Delany, Simon; Scott, Derek (eds.) 2006. Waterbird Population Estimates. 4th edition. Wetlands International. Wageningen.
5. Elts, Jaanus jt. 2009. Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 20032008. Hirundo 22: 331.
6. Kumari, Eerik 1966. Lindude laht. Valgus. Tallinn.
7. Mger, Mart 1994. Linnud rahva keeles ja meeles. Koolibri. Tallinn.
8. Ots, Margus; Paal Uku 2010. Linnuharuldused Eestis 2009. Hirundo 23: 320.
9. Thorup, Ole (ed.) 2006. Breeding waders in Europe 2000. International Wader Studies 14. International Wader Study Group. UK.

Loe ka:
Aua, Jaanus 1997. Meie tllidest vikseim. Eesti Loodus 48 (8/9): 351352.

Hannes Pehlak (1976) on ornitoloog, ttab Eesti maalikooli pllumajandus- ja keskkonnainstituudis.



Hannes Pehlak
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012