Eesti Looduse fotov�istlus
2012/6-7



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Eesti jed EL 2012/6-7
Kui looklevad on Eesti jed?

Eesti Looduse eelmise aasta oktoobrinumbris kirjutas kalahuviline Kalle Kroon pikalt jgede loogetest ning jgede-ojade kalade elupaikade mitmekesisusest. Mida enam jgi lookleb, seda erinevamalt voolab vesi nii piki jge kui ka selle ristlikes. Milline aga on Eesti jgede looklevus ja kuidas looklevust mta, seda pole teadaolevalt varem uuritud.

Je looklevuse all vib mista voolusngi vi oru kulgemises ilmnevat krvalekallet sirgjoonelisest trajektoorist. Hdroloog David Rosgeni jrgi on looklevus teist jrku morfoloogiline nitaja, mis ei kirjelda niivrd jge mbritsevat keskkonda, kuivrd kitsamalt sngi ja voolutingimusi [1]. Je sngis saab vaadelda tugevama, s.t. kiirema vooluga trajektoorlooklevust, kus phivool kulgeb he kalda prkeveerust teise kalda prkeveeruni. Tegemist on sel juhul voolujoomega. Voolujoom on seega joon, mis hendab piki jge suurima voolukiirusega punkte.
Kvantitatiivselt on looklevust ksitletud alates 20. sajandi keskpaigast, senimaani oli seda tehtud peamiselt seletavalt. Tavalisim meetod looklevust mrata on eristada kaardipildi jrgi jelike. Looklevust iseloomustatakse harilikult looklevusteguriga, mis on jeligu pikkuse ja selle otspunktide vahelise sirg- vi murdjoone pikkuse suhe. Seega sirge jeligu looklevust iseloomustab looklevustegur 1,00 ja mida suurem on looklevustegur, seda rohkem jgi lookleb.

Eesti keeles on je looke ja looklevuse miste krval tarvitusel sisult samathenduslikud vrkeelsed misted meander ja meandreerumine. Soovitatav on kasutada omakeelseid misteid, mis annavad looduses toimuvaid protsesse ja nende tagajrgi, nt. je kuju piisavalt tpselt edasi. Seega on meandreerumine ja looklemine snonmid.
Jgede kujutamine kaardil oleneb suuresti mtkavast. Vikese mtkavaga hdrograafilist teavet edasi andval kaardil paistavad silma tihedama ja hredama vetevrguga piirkonnad. Keskmise mtkavaga kaardil hakkab silma vooluveestiku mustriline struktuur ja mnevrra suurema mtkava puhul pikemate jelikude looklev sng. Veel suurema mtkava korral (tavaliselt alates 1 : 20 000) on vimalik uurida ksikuid jelookeid.
Jgedega enam kokku puutunud inimesed vivad teada, kus leidub suhteliselt palju suure lbimduga lookeid ja kus jgi lookleb vhem vi rohkem. Niteks Emajgi lookleb Rannu-Jesuu ja Krevere vahel olulisel mral, kesk- ja alamjooksul jllegi vhe.
Et objektiivsemalt elda, kas Emaje looklevus on lemjooksul mne suurema je ja paljude viksemate jgede looklevate likudega vrreldes suhteliselt suur, tuleks siiski vrrelda looklevust arvuliselt. Samuti on arvandmeid vaja, et hinnata, millisesse looklevusklassi jb jgi tervikuna. Seeprast on oluline leida looklevuse mramiseks kvantitatiivne meetod. ksiti peaks meetod vimaldama analsida arvukalt jgesid, et teha piisavalt usaldusvrseid ldistusi.

Jgede jagunemine. Enim uuritud jgede klass on alluviaalsed jed, mille sngid on kujunenud pinnakattesse. Alluviaalsed jed jaotatakse tavaliselt kolme rhma: a) jgi on harunev ning jeharud paiknevad ajutiste settesaarekeste vahel, b) sirged jeligud, c) meandreeruvad ehk looklevad jed. Srane kolmikjaotus phineb peamiselt ravoolu ja je langu erinevustel.
Peale selle vib igasse kolme klassi kuuluval jel olla harusid, mis allpool taas kokku saavad ja mida eraldavad ksteisest psivad jesaared [2]. Selline maailma alluviaalsete jgede liigitus phineb kll ldisematel morfoloogilistel tunnustel, aga kirjeldab siiski ka jgede looklevuse peamisi erisusi.
Ka Eesti jed on peamiselt alluviaalsed ehk settelised. Kolmikjaotuse esimese tbi jgesid Eestis tavaliselt ei leidu, sest heljumi sisaldus on jevees vike ja ravool ei ole vga suure muutlikkusega. Samuti pole Eestis suure languga varases arengujrgus jelike, kus jgi viks suhteliselt pikalt sirges sngis voolata. Kll on paljud Eesti jed osaliselt vi tielikult gvendatud ja seetttu tehistingimustes sirged.
Loodusoludes on Eesti jed peamiselt looklevad. Kui jtta krvale paar suuremat jge, siis leidub meil vga vhe ka snge, millel on mitu pikka paralleelset haru, mis kulgevad mber jesaarte. Seega on Eesti jgedele omane vaid vike osa maailma jekujude mitmekesisusest.

Kuidas looklevust iseloomustada? Vooluveekogu looklevust on otstarbekas mrata looklevusteguri abil. Selle arvutamiseks jagatakse jgi likudeks ja mdetakse likude otspunkte hendava sirgligu pikkus ja jeligu pikkus; jeligu looklevustegur arvutatakse jeligu pikkuse ja sirgligu pikkuse suhtena. Jgi on likudeks jagatud nii, et igal ligul jks voolusng enam-vhem sirge oruligu piiresse. Kui org ei eristu maastikust kuigivrd, siis voolab jgi kujuteldava oru piires.
Looklevusteguri philiseks puuduseks on ennekike peetud asjaolu, et eri autorid on seda erinevalt mratlenud. Vhem olulisem erinevus on tingitud jeligu pikkuse mtmisest nii mda sngi keskjoont kui ka mda voolunva ehk sngi sgavaimat osa. Kuna harilikult mdetakse jeligu pikkust kaardil ja ei pruugi olla selge, kust kulgeb voolunva, soovitatakse lihtsuse huvides sngi pikkust mta siiski piki keskjoont. Mtmistulemuste suuremad erinevused on tingitud valitud jeligu pikkusest.
ldiselt on ptud looklevust iseloomustada jelikude kaupa, et tuua esile erinevused je kujus ja pikiprofiilis. Jeligud eristatakse sel juhul visuaalselt kaardipildi jrgi. Osa uurijaid on soovitanud valida mdetavaks liguks sinusoidse je he lainepikkuse ehk kaks jrjestikust looget, ent on soovitatud mta ka he looke pikkuse ligu looklevust. Enamasti on mdetud siiski mne kuni mnesaja kilomeetri pikkusi jelike. Seetttu ei ole eri uurimuste mtmistulemused alati vrreldavad.
Et jelikude moodustamine ei oleneks uurija suvast, kasutatakse algoritmi, mille abil on jeligud mratud algandmete ja he parameetriga. Et sellised ligud tekitada, kasutatakse valdavalt ht kahest ArcMapi pakutavast philisest generaliseerimisalgoritmist, mille avaldasid 1973. aastal David Douglas ja Thomas Peucker (vt. # 1). Algoritmi ainus parameeter on je suurim mratud kaugus tuletatud vrdlusjoonest, mis vib eri piirkondade puhul olla erisugune.

Uurides Eesti jgede looklevust, katsetasime sobiva maksimaalse krvalekalde ehk eespool nimetatud algoritmi ainsa parameetri leidmiseks erinevaid mardatud vrtusi vahemikus 100500 meetrit ja vrdlesime tulemusi kaardipildis. Joonisel 2 on nidatud tulemused parameetri eri vrtuste korral. Phikaardi mtkavas esile tulevad lokaalsed erinevused oru kulgemises vi je ldises voolusuunas paistavad valdava osa Eesti jgede jaoks kige paremini esile tulevat, kui kasutada generaliseerimisalgoritmi parameetrina krvalekallet 300 meetrit.
Joonisel 3 on nha, millised on arvutustulemused parameetri 300 m puhul. Viksema krvalekalde korral kasvavad andmemahud tarbetult suureks, ent suurema krvalekalde puhul tekitatud jelikude abil arvutatud looklevustegurid ei iseloomusta jllegi kuigi hsti looklevuse lokaalseid erinevusi.
Kaheldav on, kui hsti sobib kirjeldatud meetod Eesti suuremate jgede (Narva, Emajgi ja Prnu je alamjooks) looklevuse mramiseks. Suure vooluhulga ja laiuse tttu on nende jgede looklevus hoomatav pikematel jelikudel. Eraldatud likude piiresse ei j neil jgedel alati terveid lookeid ja seetttu on nende looklevustegur teiste looduslikus sngis voolavate jgedega vrreldes vga vike. Vimalik, et nende jgede looklevust tuleks vaadelda pikemate likude kaupa ja analsida teistest Eesti jgedest eraldi. Nende looklevust sobiks vrrelda sama suurusega jgedega mujal maailmas.

Je kogulooklevuse mramine. Kuna jed ei ole kogupikkuses hesuguse looklevusega, siis vib kogulooklevuse leidmiseks kasutada eri vtteid. Kige lihtsamal juhul jetakse jgi likudeks jagamata: kogulooklevus arvutatakse je pikkuse ning lhte ja suudme vahelise kauguse suhtena. Kui je algus ja lpp paiknevad teineteisele lhedal ning jgi teeb pika kaare, siis ei ole saadud tulemus objektiivne. Niteks Veisjrvest alguse saava hne je lhte ja suudme vaheline kaugus on veidi alla 20 km, je pikkus aga 105 km ja looklevustegur on sel juhul ebatavaliselt suur: 5,30.
Kuid niiviisi on sageli vrreldud maailma suuremate jgede looklevust. Phjendatud on aga kogulooklevuse arvutamine eristatud likude looklevusteguri kaudu kaalutud keskmisena, kus kaaluks on ligu pikkus. Niiviisi on antud juhul arvutatud ka Eesti jgede kogulooklevus.

Kasutatud valim. Kaardikiht, millelt jeligud mdeti, prineb Eesti topograafilisest andmekogust. Seega on jgede kuju niisama tpne nagu phikaardil. Jed on kaardile mrgitud keskjoonena. Jgede keskjooned omakorda on Eesti topograafilises andmekogus jagatud phi- ja sekundaarseteks telgedeks, millest antud juhul vtsime lihtsuse huvides vaatluse alla esimesed. Phitelg thistab je peamist, ldjuhul selgelt suurema vooluhulgaga vi laiemat haru.
Uurimiseks valisime kmnest kilomeetrist pikemad jed ja ojad, peale selle mnikmmend peakraavi; kokku 475 vooluveekogu. Osa jgedest ja ojadest on gvendatud suures ulatuses, kas lem- vi alamjooksul vi peaaegu kogu pikkuses. Kaldaerosiooni tttu vivad ka vga vikese looklevusega ligud muutuda pikapeale rohkem looklevaks. Arvukamalt oli valimis Emaje ja Prnu jgikonna jgesid. Need jgikonnad on teistega vrreldes pindalalt suuremad ja tihedama vooluveestikuga.
475 Eesti je jagamisel eristasime 5311 jeliku. Pikim jgi Vhandu koosneb sajast ligust, kaks valikus olevat peakraavi jagati vaid kaheks liguks. Jelikude pikkused on vahemikus 0,311,2 km, neist valdav osa, umbes 80%, jb 0,8 ja 3,8 km vahemikku. Likude looklevusteguri vrtused jvad vahemikku 1,002,73, mediaanvrtusega 1,12.
Looklevusteguri jaotuse jrgi on jeligud jagatud viide rhma (tabel 1). Need on loodud phimttel, et igasse rhma jks enam-vhem sama arv jelike. Et rhmapiirid oleksid lihtsasti hoomatavad, on need mardatud viiega ja kmnega jaguvate arvudeni. Kuna enim leidub viksema looklevusega like, on kahe viksema looklevusteguri vrtustega rhma piirid suhteliselt lhestikused.

Eesti jgede looklevus. Phja-Eestis jb valdav osa suure looklevusega ja vga looklevatest jelikudest Jgala jgikonda, eelkige Krvemaale; Luna-Eestis krgustikelt alguse saavatele jgedele ning Prnu je keskjooksu piirkonda. Mrksa vhem looklevad jed on Kasari jgikonnas ja Lne-Eesti saartel. Vikese looklevusega on ka Harju ja Viru lavamaa jed.
Seadusprasus, et suure languga jeligud on vhem looklevad kui vikese languga jed, pigem ei kehti ei Phja-Eesti jgedel, mis on ldiselt suurema languga alamjooksul ja seal ka kige looklevamad, ega ka Luna-Eesti jgedel, mis on suurema languga ja enam looklevamad just lemjooksul, niteks Emaje pikemad parempoolsed lisajed, nagu Elva, Porijgi ja Ahja, mis on eriti looklevad lem- ja keskjooksul. Soome lahte suubuvad jed on suurema looklevusega allpool klindiastangut, kus Vainupea ja Vna je alamjooks kuuluvad Eesti enim looklevate jelikude hulka.
Kirjeldatud metoodika jrgi mdetuna on Eesti jgede keskmine looklevustegur 1,23 ning kige looklevamad jed on Tramaa ja Mustvee jgi, mille looklevustegur on vastavalt 1,71 ja 1,70. le saja kilomeetri pikkustest jgedest on suurima looklevusega Piusa ja hne jgi mlema looklevustegur on 1,58 (tabel 2). Pikki vga suure looklevusega jelike leidub veel Pedja ja Vna je alamjooksul, Raudna je lemjooksul, Halliste ja Reiu je keskjooksul ning Pltsamaa je lemjooksu lisajgedel, niteks Preedi jel.
Eesti pikima je Vhandu kige looklevamad ligud on Kanepi mbruses, vahetult enne suubumist Vagula jrve ja umbes 15 km pikkuselt enne Leevaku paisjrve. Piusa jgi on thelepanuvrne selle poolest, et vga suure looklevusega on ta Lindorast allavoolu Vru-Petseri orundis, kus ligi 50 km pikkusel ligul jb looklevustegur vahemikku 1,532,35 (# 4). lemjooksu vhe looklevate ja kohati gvendatud likude tttu on Piusa jgi tervikuna Eesti jgede seas siiski kogulooklevuselt alles seitsmendal kohal.
Suure vooluhulga ja laia sngiga Emajest hlmavad sirged ja vhelooklevad jeligud 63%. Teiste jgedega vrreldaval viisil loodud ligud pole Emajel silmatorkavalt suure looklevusega ka Krevere ja Rannu-Jesuu vahel, kus looked on ldiselt suure lbimduga ja 1,50-st suurema looklevusteguriga jelike on vaid 3,9 km ulatuses.
ldiselt vib tdeda, et vrreldes sama suurusjrku jgedega mujal maailmas on need Eesti jed, mis voolavad looduslikes sngides, suhteliselt suure looklevusega, kuid looklevuse piirkondlikud erinevused on kllaltki suured. Aastakmneid tagasi gvendatud jed aga muutuvad inimese vahelesegamiseta pikapeale taas looklevamaks, mis suurendab nende elupaikade mitmekesisust.

Artikkel phineb T geograafialipilase Madis Jaanuse bakalaureusetl.

1. Rosgen, David L. 1994. A Classification of Natural Rivers. Catena 22: 169199.
2. Schumm, Stanley A. 2005. River Variability and Complexity. Cambridge University Press.

Arvo Jrvet (1948) on Tartu likooli geograafia osakonna hdroloogia- ja loodusgeograafia lektor.
Madis Jaanus (1989) on Tartu likooli geograafialipilane, kaitses 2012. aasta mais edukalt bakalaureuset.



Arvo Jrvet, Madis Jaanus
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012