Eesti Looduse fotov�istlus
11/2003



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
PLEVKIVI EL 11/2003
Kas Eesti jbki kliimat soojendama?

Eesti energeetikaalastes tulevikuvisioonides rgitakse plevkivile tugineva elektritootmise jrkjrgulisest asendamisest keskkonnahoidlike alternatiividega. Looduskeskkonda ja inimese tervist vrtustavas rahvusvahelises olukorras ei saakski teisiti melda, kuid Eestis on kahjuks tegu sisuthja poliitilise vljatlemisega, mille rakendumist tegelikult ei soovita.

ht tsisemat keskkonnaprobleemi kliimamuutusi esile kutsuv fossiilse ktuse plevkivi pletamine muutub varsti mitmes mttes kalliks, seda nii loodusele, tervisele kui ka rahakotile. Me kik oleme Eestis sellele saastavale tegevusele heldelt peale maksnud, muu hulgas tunduvalt vhendatud keskkonnamaksude kujul. Paraku on plevkivi seni toimiva varjatud ja avaliku subsideerimisega teadlikult piiratud keskkonnasstlikumate alternatiivide (niteks tuulel ja biomassil phineva elektritootmise) laialdast levikut. Plevkivi pletamise kiki vliskulusid arvestades peaks Eestis plevkivielektri hind olema mrksa krgem, kui see praegu on. Ilmselt vga ebapopulaarne seisukoht, aga samas ainuke vimalik alguspunkt tegelikul leminekul taastuvatele energiaallikatele.

Narva jaamade eluea pikendamisse lputult raha (sealhulgas Euroopa Liidu maksumaksja oma) khveldades ujume vastuvoolu ja vaid svendame Eesti sltuvust saastavast plevkivist. Eesti muidu traditsiooniliselt liberaalsetel valitsustel viks jtkuda julgust kaotada plevkivi kunstlik turueelis. Vaid nii saab hakata titma Euroopa Liidule antud lubadust: saavutada elektrienergia tootmises 2010. aastaks taastuvate energiaallikate vhemalt viieprotsendine osakaal. Ning sedavrd madalale ei tohiks latti niikuinii jtta: reaalne oleks vtta eesmrgiks mrksa suurem taastuvate energiaallikate kasutus.

Eesti energeetika vajab uut mtlemist. Uus mtlemine pole vaidlus selle le, mitu Narva jaama katelt moderniseerida, vi selle le, kas lubada/mitte lubada plevkivi kaevandamist looduskaitseala vi endise kolhoosilauda alt. ks peamisi takistusi plevkivi alternatiivide julisel rakendumisel Eestis ongi energeetikute peades valitsev arusaamade (plev)kivistatus. Et plevkivi on olnud elektritootmise alus suure osa mdunud sajandist, siis peetakse seda loomulikuks, paratamatuks ja ainuvimalikuks ka sel sajandil. Tenoliselt oleme seni alahinnanud ka plevkivimeeste lobitd Tallinna vimukoridorides. Mis muu saab olla niteks tuuleenergia arendamist suretava uue madala kokkuostuhinna taga?

Eesti Roheline Liikumine on oma alternatiivses keskkonnapoliitikas snastanud energeetika valdkonna peamise eesmrgi Eesti jaoks: suurendada taastuvate energiaallikate osakaalu elektritootmises 15%-ni aastaks 2010. Me usume, et tsise soovi korral on see saavutatav. Selleks tuleks lpetada (plev)kivistunud dogmade kummardamine ning teha progressiivne ja julge tegevusplaan. Viide Kirde-Eesti sotsiaalsetele ja rahvuslikele probleemidele on vaid mugav vabandus silitamaks plevkivi ktmise status quo. Meil oleks palju ppida kaevanduspiirkondade mberkujundamisest niteks Inglismaal ja Saksamaal.

Juliselt peaksime hakkama elektrienergia tootmist hajutama, sest elektri transport hest Eesti nurgast pole majanduslikult otstarbekas. Siinkohal ei melda lahendusena sadade veskipaisude taastamist, sest hdroenergia potentsiaal on Eestis vike ning paisudel negatiivne mju jgede veereiimile ja vee-elustikule. Toetame hoopis energeetikaprojekte, mis phinevad elektrienergia ja soojuse koostootmisel, nagu ka tnapevaste thusate ning loodust sstvate energiatehnoloogiate tutvustamist ja rakendamist. Ainult thusad majandushoovad sunniksid tootma ja tarbima taastuvat energiat, sealhulgas taastuvatest allikatest prinevat vedelktust. Tagaplaanile ei tohiks ununeda selgitust: energiasst ja selle konkreetsed rakendused.


Mida arvata tuumaenergiast? Meie energiamehed on asunud veenma hiskonda tuumaenergia paratamatuses ka Eestis. Kuigi on selge, et Eestisse tuumajaama ei tule, pole lahendust loota ka Baltimaade hisest investeeringust Ignalina uude tuumaelektrijaama Leedus. Esiteks on tuumajaam praeguses kiiresti muutuvas maailmas liiga kallis ja paindumatu, teiseks pole lihtsalt eetiline suunata keskkonnaprobleemid teise riiki.


Peep Mardiste (1972) on geograaf, Eesti Rohelise Liikumise juhatuse esimees.



Peep Mardiste
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012