Eesti Looduse fotov�istlus
11/2003



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
PLEVKIVI EL 11/2003
Kivistunud pikesevalgus ja kunstlilled

Fossiilne energiaallikas pole muud kui kivistunud pikesevalgus. Seda miljonite aastate jooksul tihendatud pikest ammutades ning oma seaduste jrgi arenevale loodusele selga prates satume plastlillede maailma. Suitseva korstna vi rikutud veekogu asemel iseloomustab just plasttaim kige paremini fossiilktuste ajastu olemust ja mtteviisi.

Ajalises maailmas pole vga palju asju, mis oleksid iseenesest head vi halvad. Enamik toimuvast ning kogetust on siin suhtelise iseloomuga. Inimeste teod ja valikud tunduvad heade vi halbadena eelkige konkreetsete olude ja vimaluste valguses.

Viimasel ajal on kritiseeritud liigset fossiilktuste, eelkige nafta kasutust, sest sellega seondub suur koloogiline mju, samuti kliimariskid. 19. sajandi lpul seevastu peatas nafta ulatuslikum kasutuselevtt omakorda toona laialt levinud puiduktuse laialdase pletamise. Vastupidisel juhul oleks Maa puudest pris priiks pgatud juba mdunud sajandi kolmekmnendateks aastateks. Nii on ka plevkiviga: Eesti majandusele omal ajal teatavat iseseisvust pakkunud ollust ei saa muutuvates oludes listada ja eelistada aegade lpuni.

Sageli tavatsetakse vita, justkui nuaksid keskkonnatundlikumad inimesed Eestis plevkivienergeetika lpetamist peva pealt. Ometi on ju rgitud sellest, et meil puudub arvestatav ettekujutus ja tegevuskava, kuidas arendada ja rakendada uusi, hajaenergeetika tehnoloogiaid. Need, kes on soovinud vananenud tehnoloogiat vlja vahetada, on alati kokku puutunud kultuurilise ja majandusliku inertsiga. Seetttu olekski 21. sajandi algul huvitav kuulata pigem lugusid sellest, milliseks kujuneb Eesti jrgmise plvkonna energeetikassteem.

Kogu fossiilenergeetika lkkab homsele aina kasvava murekuhja, mille olulisim osa on keskkonnaprobleemid. Plevkivienergeetika pole mingi erand. Plevkivi on ks vikseima energiasisaldusega mineraalseid ktuseid ldse. Vaese mehe naftana ei paranda see kaugemas perspektiivis mitte eestlaste heaolu, vaid toimib nii keskkonna kui ka majanduse vaikse hauakaevajana.

Vtmesna on vesi. Plevkivi kaevandamisel ja kasutamisel kulub paratamatult vga suur kogus vett: koos vlja pumbatud kaevandusvee ja elektrijaama jahutusveega le miljardi kuupmeetri aastas. Kaevandustesse valgunud vesi rikastub mitmete sooladega (philiselt sulfaatidega). Vljapumbatuna suunatakse see Soome lahte, sest see ei klba ei joogiks ega ka tstuse tarbeks. Ent olenevalt aastaajast vib kuni pool kaevandustesse valguvast veest olla joogiklblik.

Praegu ei tea me ka seda, kui kiiresti ja millises ulatuses taastub phjavesi plevkivikaevanduste tekitatud depressioonilehtrite alal Kirde-Eestis. Depressioonilehtri keskosas on veetasemete langus mnes uuritud kohas kndinud kuni meetrini aastas.

Just phjavesi on see, mis tmbab joone naftapuurimise ja plevkivikaevandamise vahele: vaevalt, et nafta prast sedavrd tapeldaks, kui tonni nafta kttesaamisel kaotataks 300 tonni joogivett.

Mageveepuuduse esmased mured aga hakkavad endast mrku andma Eestiski. Jri asulasse kolinud Kalevi kommivabrik on juba silmitsi mrkimisvrse veekriisiga. igem oleks vist elda, et sellega on silmitsi eelkige sealt kandi elanikud. Kogu plevkivienergeetika ja plevkivikasutuse vtmeksimus ongi vesi, selle hinna ning vrtuse muutus lhikmnendeil: pole vlistatud, et veeressursi majanduslik kallinemine letab plevkivi muundamisest saadava kasu.

Kui kaevandustegevus lpetatakse, hakkab phjaveetase pikkamisi taastuma. Iseksimus on see, milline on sellisel moel phjaveehorisontidesse koguneva vee kvaliteet. Osa kaevanduste kaudu vlja pumbatud veest on tuhandeid aastaid vana, lhikese aja jooksul see ei taastu. Niisiis ei tohiks selle vrtusega pillavalt mber kia. Kas majanduslikult on arukas kasutada ht taastumatut ressurssi, raisates samal ajal teist, samuti peaaegu taastumatut ressurssi? Seda enam, et plevkivi vrtus tulevikus pigem vheneb, vee vrtus aga suureneb. Sedalaadi arutlusi me plevkivienergeetikat toetavates ja listavates artiklites ei leia. Mida sellest jreldada?


Kas kaitseala tohib alt uuristada? Kaitstavate loodusobjektide seaduse kohaselt peaksid kaitsealade alla jvad maavarad Eestis olema kuulutatud passiivseiks. Ent sageli on tehtud plaane, mis peavad 40 meetri sgavusel maa all kaevandamist igustatuks, sest vahetut mju nagu polekski. Paraku on, seda esmalt phjavee kaudu ja teiseks maalanguste tttu, mis vaieldamatult mjutavad keskkonda. Tihti kiputakse otse ksima: kui lhedale viks siis kaevanduse piir looduskaitsealale tulla? See kaugus ei saa olla kindel suurus, vaid peab olema geograafilis-koloogiliselt hinnatud ulatus. Arusaadavalt tuleb eelkige hinnata mjusid, mis toimivad phjavee kaudu, ning mistagi ei lpe mju kaevanduse kinnistupiiril.

Looduskaitseala mte ei ole tekitada geograafiliselt piiritletud maatkke, kuhu ei tohi astuda. Tnapeva mttes on tegu aladega, millel ptakse vltida nii otsest kui ka kaudset prdumatu iseloomuga inimmju.

Praegusaegse rahvusvahelise poliitilise kultuuri juurde ei kuulu ju arusaam, et riigipiir on vaid maapealne mrgistatud joon, mille alt, niteks 40 meetri sgavuselt, on igati snnis teise riiki kaevuda ning seal mitmesuguseid tegusid korda saata. Looduskaitsealad on indikaatorid, mille kaudu saame teavet inimkeskese maailma mjude kohta, et neid siis vaos hoida. Eelmainitud tunnelikaevajad kituvad samamoodi kui need, kes lkkavad prahi vaiba re alla, pidades seda tegevust koristamiseks.

Inimkeskene maailm ja inimese loodud tehiskeskkond on ekslikud. See tuleneb inimesest. Loodust ei saa ju le kavaldada. Loodus pole kohtunik, riik vi ripartner. Daniel Quinn jagab oma raamatus Ishmael inimesed vtjateks ja jtjateks. Sama loogikat jtkates vime rkida ju ka neist, kes arvavad, et loodust tssates nnestub endale igavesti paremaid olusid tekitada, ja neist, kes loodust tssama ei kipu.


Kui vga tahaks, saaks ka teisiti. Tihti on plevkivist kneldud kui Eesti majanduse ning energeetika ainsast ja alternatiivideta alustalast. Ometi neb iga uute tehnoloogiate arengut jlgiv inimene, et see pole nii.

Siinne keskmine pikesekiirgus vastab 0,81,1 megavatt-tunnile energiale ruutmeetri kohta (MWh/m2) aastas. Tootmiseks sobiva pikeseenergia tihedus on seega kmme korda viksem kui plevkivienergia tihedus kaevandusaladel (10 MWh/m2), kuid samas ei tekita me pikeseenergiat rakendades nii palju prdumatut keskkonnakahju.

Ajakohased fotoelektriliste paneelide tootmise tehnoloogiad arvestavad nende elutsklilist kulu: saadav energeetiline tulem peab mrkimisvrselt letama materjalidesse panustatut. Peale fotoelektriliste elementide arenduse on tuntud tehnoloogiaid uudsete materjalidega mber kavandades (ingl. re-design) loodud vga thusaid ning suure majanduspotentsiaaliga seadmeid. Siia kuuluvad niteks mikroturbiinid, stirlingmootoriga generaatorid, ktuseelemendid.

Tajun juba tavaksimust: kui see kik on nii, siis miks seda ei rakendata? Phjus on lihtne: sstmine ja varude kokkuhoid pole Lne tsivilisatsioonis suunda loovatele hiskondadele praegu esmathtis. Meie jaoks ju viks olla. See peaks olema oluline kogu Ida-Euroopale. Just Ida-Euroopa suurtstushiskonna tohutute kuludega prand (ennekike energeetikaprand) tuleks kll vlja vahetada. Kui poleks keskset ja vhemjusat energeetikassteemi, kaoksid ka plevkiviteemaga seotud mured ja hdad.

Ainuksi seniste energiatootmise seadmete vimsuste renoveerimisel investeeritakse tnapeval Eestis ligikaudu 650 eurot he kilovati kohta. Selles ei sisaldu investeeringud elektrivrkudesse. Ent ka amortiseerunud vrgud on mrkimisvrne oht elektrivarustuse stabiilsusele (seda eelkige liialt tsentraliseeritud energiatootmisssteemi korral).

Suurema kasuteguriga ning hajali paiknedes viksemate lekandekuludega mikroenergeetikaseadmed (installeeritult) maksavad praegu keskmiselt 16001800 eurot kilovati kohta. Selleprast, et masstoodangul poleks tagatud turgu. Just see, mitte tehnoloogia enese omapra, teeb need seadmed kalliks. Kui nnestuks kivitada masstootmine, siis langeks selliste energiaseadmete hind samasse suurusjrku kulutustega, mida praegu tehakse Eesti energiassteemi renoveerimiseks vananenud energiatootmise phimtetel. Masstootmiseks sobiv turg viks hlmata osagi sellestsamast Ida-Euroopast, kus suurtellimusi vimaldavad ostukokkulepped ergutaksid ksiti vlispoliitilist algatust ja koostd.


Smboolsed plastlilled. Juba pikemat aega on siinset hiskonda veendud, et plevkivi on meie rahvuslik rikkus, kuigi see rikkus avaldub vaid nii tema enda kui ka teise rikkuse phjavee hvitamises. Vahest oleks siiski igem enne, kui kalli rahaga ja keskkonna arvelt plevkiviga ketavad vulkaanid Ida-Virumaal lplikult monumentaalseteks saavad, kasutada vimalust muuta tehnoloogiaarenduse suunda energeetikas. Kui jtkame plevkivi kasutust vanaviisi ning keeldume ngemast Eesti arenguvimalusena maailmas juba tuntud uudseid tehnoloogiaid, siis pole see enam mitte majanduslik konservatiivsus vi alahoidlikkus, vaid selge vaimne stagnatsioon.

eldakse: oled see, mida sd. Energeetika olemus peegeldab ju inimkonna tehnoloogilise toidulaua rikkust ning olemust. Fossiilne energiaallikas pole muud kui kivistunud pikesevalgus. Seda ha tarbides svendame teatavat vaimset ning kultuurilist tardumust. Kivisjate maailmas on igapine pikesevalgus lakanud olemast vrtus. On tekkinud arusaam, nagu viksime pris hsti toime tulla ka fotosnteesi ning taimedeta: maa alt on toda rammusat ning miljonite aastate jooksul tihendatud pikest ju vtta kll. Kivisjate maailmas on taimed vaid esteetilised objektid, mida valmistatakse kuntsvalgusega ruumide tarbeks fossiilpritolu plastist. Vhem hoolt, lihtne pesta, ei pea kastma ning kindlasti ka ei nrtsi. Suitseva korstna vi rikutud veekogu asemel iseloomustab just tehistaim kige paremini naftaajastu olemust ja mtteviisi.

Olla innovatiivne (mida ju eestlased videtavalt tahavad) ei thenda kindlasti seda, et peaksime olema, nagu kik, ja tegema, nagu kik teevad. Samamoodi kui teiste hiskondade uuendused, niteks infotehnoloogia valdkonnas, on sundinud meid muutma oma igapevaarusaamu ning -harjumusi, viksid siinsed uuendused toetada kultuuri ja kitumise muutusi teistes hiskondades. Meie vimalus lpetada kunstlillede ajastu on kindlasti suurem kui luua midagi uut maailmas juba olemasolevate tehnoloogiate valdkonnas. Aga vimalused teadupoolest on ajutised.


Marek Strandberg (1965) on Tartu likooli keemiaharidusega, ttab vlja ning rakendab koloogilisi ja molekulaarseid tehnoloogiaid. Eestimaa Looduse Fondi nukogu esimees.



Marek Strandberg
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012