Eesti Looduse fotov�istlus
11/2003



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
PLEVKIVI EL 11/2003
Kaitseala kardab kaevandust

Enne kui lubada kaevandust looduskaitseala alla vi naabrusesse, peab olema tiesti kindel, et veereiim maapinnal tepoolest ei muutu.


Kahtluseta tuleb nustuda, et soovides Eestis elu edendada, peame hoolitsema majanduse, seega kindlasti ka energiamajanduse arengu eest. Ent samal ajal peame leidma rahuldava vastuse ka ksimusele, millisena soovime nha oma looduskeskkonda.

Looduse mitmekesisus. Kas lepime sellega, et maaliliste jeorgudega liigendatud avar pllumajandusmaastik Kirde-Eesti lavamaal ja suurte soode ning metsade poolest kuulus Alutaguse loodusmaastik asenduvad tielikult ja lplikult tehismaastikuga? Uue maastikuga, mida ilmestavad aheraine terrikoonikud, tuhamed ja tasandikud, mis kujunevad plevkivi kaevandamisel karjrides.

Looduse mitmekesisuse kaitse eesmrk on silitada igale piirkonnale tpilisi kooslusi, mis on seal kujunenud pikaajalise arengu kigus prast viimase mandrij taandumist. Metsade krval on selles piirkonnas vga vrtuslikud soolaamad. Soo ei saa eksisteerida kllusliku veeta. Kuigi krgsoo ehk raba toitub sademeveest, on sealgi arengu eelduseks nii krge veetase, et vesi ulatub lausa maapinnale. Seda tuntud tsiasja tuleb meenutada, kui hakkame ennustama kujunevat olukorda niteks Muraka looduskaitsealal, juhul kui alustatakse soostiku all asuva plevkivi kaevandamist.

Vtmesna on vesi. Kuigi uute kaevandamistehnoloogiate alusel saab maa all kaevandada ilma lhketde, maapealsete elektriliinide, teede ja hooneteta, tuleb kaevandusest kindlasti eemaldada vesi. See thendab, et antud alal peab osa phjavett vlja pumpama.

Millisel mral ja kui suurel alal see kuivendab kige pindmisemat phjavee horisonti?

Kuidas mjub phjavee alandamine soo kossteemile?

Need ksimused vajavad vastust, enne kui otsustatakse sellise tegevuse vimalikkus.

Kaevandustest vee vljapumpamise kuivendav mju mbritsevale alale on plevkivipiirkonnas teada. Geoloogilised rikked ehk ootamatud maapuehired on asjaolud, mis ei vimalda tsiselt vtta videt, et plevkivi maa-alune kaevandamine ei hiri maapealset kossteemi. Kirde-Eesti kaitsealadel, esmajoones Muraka ja Puhatu looduskaitsealal on eriline vrtus just silitatavate sookompleksidena, mis on eriti tundlikud veereiimi vhimagi muutuse suhtes.

Vtmesna on vesi. Kuigi uute kaevandamistehnoloogiate alusel saab maa all kaevandada ilma lhketde, maapealsete elektriliinide, teede ja hooneteta, tuleb kaevandusest kindlasti eemaldada vesi. See thendab, et antud alal peab osa phjavett vlja pumpama.

Millisel mral ja kui suurel alal see kuivendab kige pindmisemat phjavee horisonti?

Kuidas mjub phjavee alandamine soo kossteemile?

Need ksimused vajavad vastust, enne kui otsustatakse sellise tegevuse vimalikkus.

Kaevandustest vee vljapumpamise kuivendav mju mbritsevale alale on plevkivipiirkonnas teada. Geoloogilised rikked ehk ootamatud maapuehired on asjaolud, mis ei vimalda tsiselt vtta videt, et plevkivi maa-alune kaevandamine ei hiri maapealset kossteemi. Kirde-Eesti kaitsealadel, esmajoones Muraka ja Puhatu looduskaitsealal on eriline vrtus just silitatavate sookompleksidena, mis on eriti tundlikud veereiimi vhimagi muutuse suhtes.

Niisama tundlikult reageerib veereiimi muutustele ka maastikukaitsealana hoitav Kurtna jrvestik. Peale selle, et need jrved on huvitava elustikuga, ahvatleb nende mbrus inimesi, kes armastavad puhata looduses. Virumaalased, kelle t viljana saadud elektrienergiat kasutame kik iga pev, vrivad kindlasti sellist kaunist paika oma kodu lhedal.


Kaevandamise keeld kaitsealadel lhtub maapueseadusest: see keelab vljastada kaevandamisluba maa-alale, kus asub kaitstav loodusobjekt, mille kaitse-eeskiri ei luba maavarasid kaevandada. Kaitse-eeskirjade koostamisel lhtutakse kaitsvate loodusobjektide seadusega antud vimalustest ja kaitseala loomise eesmrgist: milliseid elupaiku soovitakse antud alal nha ka edaspidi looduslikuna.

Loomulikult on kiki seadusi ja alamaid akte koostades tuginetud nii autorite kui ka oponentide praegustele teadmistele. Maavarade kaevandamise senist praktikat tundes ja Kirde-Eesti geoloogilist ehitust arvestades on nimetatud igusaktid kehtestatud just sellistena, nagu mainitud. Loodetavasti ei muudeta neid enne, kui ilmneb vastuvaidlematuid tendeid seniste kogemuste ja teadmiste paikapidamatuse kohta.

Plevkivi kaevandajate soov leida uusi vimalusi vtta vrtuslik maavara kaubana kasutusele on igati mistetav. Paraku pole meil aga uuringutel phinevaid andmeid selle kohta, et rippuva phjaveega alal kulgeb looduse areng ka edaspidi tpselt nii, nagu see oli looduslikus olukorras.

Just seeprast on looduskaitset kavandades kindlam jrgida tuntud konservatiivseid tekspidamisi ning mitte tormata rakendama veel ebaselgeid ja kontrollimata uusi arusaamu. Ka taastuvate loodusvarade, niteks metsa kasutamisel jb teatud osa loodusvarast kaubaks muutmata. Nende alade lesanne on hoida elu mitmekesisust Eesti alal; siit pseb elustik taas ka sinna, kus loodusvarad on vahepeal kaubaks saanud. Niiviisi luuakse alus muuta rikutud loodusega alad taas kasutusklblikuks.


Tiit Sillaots (1947) on metsandusliku haridusega, keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna nunik.



Tiit Sillaots
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012