Eesti Looduse fotov�istlus
12/2003



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artiklid EL 12/2003
Seadused peaksid kaitsma nii randa kui ka inimesi

Randade kaitse on peale looduse kaitse paljuski ennekike avalike huvide kaitse. Eestis ei tohiks lasta minna nii, et enamik veekogude kaldaid on eravalduses ning avalik juurdeps olulisel mral piiratud, nagu on juhtunud paljudes Euroopa riikides. Meie seadused ongi tehtud selleks, et rannad oleksid kaitstud ja juurdeps tagatud.

Eesti rannajoone pikkus ja sisevete vrk on pindala, rahvaarvu ja asustustihedust arvestades enamiku Euroopa riikidega vrreldes mrkimisvrselt suur. Seni valdavalt looduslikus seisundis rannik on siiani meie suurimaid hiseid rikkusi.

Seadustes ja hiskonnas kehtib ldiselt phimte, et juurdeps Eesti randadele peaks olema vaba.

Kehtestatud kitsendused. Alates 1995. aastast kehtib ranna- ja kaldakaitseseadus, mille alusel on kehtestatud ranna ja kalda ulatus ning selle kasutamise kitsendused. Suurim seaduses stestatud omandiiguse kitsendus on ehituskeeluvnd. Selle laius Narva-Jesuu ja meresaarte rannal on 200 meetrit, Eesti mandriosa mererannal, Peipsil ja Vrtsjrvel 100 meetrit, tiheasustusalal mererannas 50 meetrit ning siseveekogudel nende valgala vi pindala suuruse jrgi kas 50, 25 vi 10 meetrit.

Mandril tuleb thele panna ka seadusepunkti, mille kohaselt saab metsa- ja pllumajandusliku sihtotstarbega (ehk maatulundusmaa sihtotstarbega) kinnisasjale ehitusigust seada vaid ministri nusolekul. Siiani pole tehtud probleemi sellest, kui inimene ehitab oma tarbeks temale kuuluval kinnistul metsasel alal 100200 meetri vahelises rannavndis sobivasse kohta. Kuid on ilmne, et selline tegevus saab olla ksnes hajus, sest tiheasustuse puhul mets enam metsana ei sili.


Reeglil vivad olla erandid. Seadus annab keskkonnaministrile iguse vhendada ehituskeeluvndit kohaliku omavalitsuse esitatud taotluse ja planeeringu alusel. Kohalik omavalitsus vib seda aga ldplaneeringuga suurendada. Seega kehtestab seadus phimtte, millest tuleb kinni pidada, ning ehituskeeluvndi vhendamine on ksnes erand, millel peab olema selge phjendus. Planeering peab tagama, et taotlus esitatakse kohaliku omavalitsuse (volikogu) tahte vljendusena, mitte lhtudes maaomaniku isiklikust huvist. Samuti aitab see ametkondlikul asjaajamisel vltida otsuste langetamist ksikisikute tasemel.

Vib ksida, kas erandid on ldse igustatud. Ent igapevats ette tulnud juhtumite phjal vib kinnitada, et mnikord on see vajalik. Tavaliselt phjendatakse ehituskeeluvndi vhendamist looduslike iserasuste, tehnovrkude paigutuse, kinnistu kuju ja asukoha, vljakujunenud teedevrgu ning hoonestuskaugusega antud piirkonnas.

Nii mnelgi puhul on paindlik lhenemine phjendatum kui range meetrite lugemine, mis pole ka looduse seisukohalt kuigi mistlik. On ju loodusolud ja asustustavad meie randades piirkonniti vga mitmekesised. Olenevalt kinnistu kujust ja paigutusest vib meetritest kinnipidamine isegi kasu asemel kahju teha. Seega on hea, kui saab vaadelda iga juhtumit eraldi.

Niteks lagedal rannamaastikul ei ole vahet, kas ehitatakse 50, 100 vi 200 meetri kaugusele. Maastikupilti mjutab selline hoonestus ikka htemoodi ning rajatis jb tuultele avatuks kaugusest olenemata. Samas pole randa ulatuva metsariba sisse sobiva, senisele lagendikule pstitatud ehitise puhul olulist vahet, kui kaugele see merest jb.


Avalikkuse huvide kaitsel. Vahet tuleb teha avalikuks kasutuseks ja eratarbeks meldud ehitiste vahel. Majutus- ja sgikohtade vi puhkerajatiste ehitamine ning sellega vajaduse korral kaasnev ehituskeeluvndi vhendamine teenib kindlasti enamuse huve.

Ehitamist avaliku kasutuse poolest olulisimatele rannalikudele saab kige paremini reguleerida valla he osa ldplaneeringuga. Selle koostamise kigus on vimalik selgeks vaielda avalike ja erahuvide vastuolud. Lbimeldult paigutatud rajatised vivad ilusat merevaadet hoopis esile tsta ning kui planeeringus kehtestatakse ehitistele ka arhitektuursed phinuded, siis on tulemuseks igas mttes kvaliteetsem keskkond.


Saartel on vnd suurem. Mandril ja saartel ksitletakse ehituskeeluvndit eri moodi. Mandril on seadusest tulenev ehituskeeluvnd 100 meetrit. Senise kogemuse jrgi on see keskmine kaugus, mille puhul silivad ranna looduskooslused ja avaliku kasutuse vimalus. htlasi on elanikud kaitstud tuule, j ja rannaprotsesside mju eest. Maaomanikku ei hiri rannal jalutavad inimesed ning ka rannaskijal ei teki ebamugavat tunnet, et ta peab teise inimese uest lbi astuma. Olenevalt sellest, kas tegemist on metsase ala vi lageda rannamaastikuga, on tpne optimaalne kaugus muidugi erisugune.

Sageli tuleb ette, et ldplaneering on juba kehtestatud, kuid ehituskeeluvndit ei ole selles vga tpselt mratud. Vib ilmneda olukordi, kus selle tpsustamine osutub siiski vajalikuks. Sel juhul mratakse ehituskeeluvnd detailplaneeringu alusel.

Keerulisem on lugu saartel. Seal kehtib kaks korda suurem ehituskeeluvnd ning on selge, et viksematel saartel poleks ehituskeeluvndit vhendamata ldse vimalik ehitada. Paljudel saarevaldadel pole ldplaneeringut; ehituskeeluvndit ksitatakse kaootiliselt, ilma selgete phimteteta ja ksikjuhtude alusel.

Kahesajameetrise ehituskeeluvndi tttu on just saartel rmiselt vajalik koostada rannaalade ldplaneering. Selle mtkava on viksem kui kogu omavalitsuse territooriumi hlmaval ldplaneeringul ja suurem kui detailplaneeringul. See vimaldab paindlikumalt arvestada nii ldisi kui ka erahuvisid, lhtudes konkreetsest kohast.


Looduskaitseseadus tuleb. Peagi asendab ranna- ja kaldakaitseseaduse looduskaitseseadus. Selle jrgi jb kitsenduste ulatus ldjoontes samaks, kuid uus seadus neb tpsemalt ette erandjuhtumid. Eelnu jrgi pannakse kohalikele omavalitsustele kohustus tagada planeeringute kaudu juurdepsuvimalus veekogude kallastele.

Loomulikult meeldiks paljudele ehitada maja kaunisse mereranda vi mne siseveekogu kaldale. Inimeste soovi elada vi puhata veekogu lheduses ei tohiks pidada pahatahtlikuks. Ent kuna tegemist on mitmes mttes vga tundlike aladega, siis peab nende planeerimine olema suure thelepanu all. Thtis on leida tasakaal looduslikult vrtuslike alade kaitse, avalike huvide ja maaomanike soovide vahel.


Urve Sinijrv (1969) on maastikuarhitekt, ttab keskkonnaministeeriumis looduskaitsespetsialistina.

Mandril tuleb thele panna ka seadusepunkti, mille kohaselt saab metsa- ja pllumajandusliku sihtotstarbega (ehk maatulundusmaa sihtotstarbega) kinnisasjale ehitusigust seada vaid ministri nusolekul. Siiani pole tehtud probleemi sellest, kui inimene ehitab oma tarbeks temale kuuluval kinnistul metsasel alal 100200 meetri vahelises rannavndis sobivasse kohta. Kuid on ilmne, et selline tegevus saab olla ksnes hajus, sest tiheasustuse puhul mets enam metsana ei sili.


Reeglil vivad olla erandid. Seadus annab keskkonnaministrile iguse vhendada ehituskeeluvndit kohaliku omavalitsuse esitatud taotluse ja planeeringu alusel. Kohalik omavalitsus vib seda aga ldplaneeringuga suurendada. Seega kehtestab seadus phimtte, millest tuleb kinni pidada, ning ehituskeeluvndi vhendamine on ksnes erand, millel peab olema selge phjendus. Planeering peab tagama, et taotlus esitatakse kohaliku omavalitsuse (volikogu) tahte vljendusena, mitte lhtudes maaomaniku isiklikust huvist. Samuti aitab see ametkondlikul asjaajamisel vltida otsuste langetamist ksikisikute tasemel.

Vib ksida, kas erandid on ldse igustatud. Ent igapevats ette tulnud juhtumite phjal vib kinnitada, et mnikord on see vajalik. Tavaliselt phjendatakse ehituskeeluvndi vhendamist looduslike iserasuste, tehnovrkude paigutuse, kinnistu kuju ja asukoha, vljakujunenud teedevrgu ning hoonestuskaugusega antud piirkonnas.

Nii mnelgi puhul on paindlik lhenemine phjendatum kui range meetrite lugemine, mis pole ka looduse seisukohalt kuigi mistlik. On ju loodusolud ja asustustavad meie randades piirkonniti vga mitmekesised. Olenevalt kinnistu kujust ja paigutusest vib meetritest kinnipidamine isegi kasu asemel kahju teha. Seega on hea, kui saab vaadelda iga juhtumit eraldi.

Niteks lagedal rannamaastikul ei ole vahet, kas ehitatakse 50, 100 vi 200 meetri kaugusele. Maastikupilti mjutab selline hoonestus ikka htemoodi ning rajatis jb tuultele avatuks kaugusest olenemata. Samas pole randa ulatuva metsariba sisse sobiva, senisele lagendikule pstitatud ehitise puhul olulist vahet, kui kaugele see merest jb.


Avalikkuse huvide kaitsel. Vahet tuleb teha avalikuks kasutuseks ja eratarbeks meldud ehitiste vahel. Majutus- ja sgikohtade vi puhkerajatiste ehitamine ning sellega vajaduse korral kaasnev ehituskeeluvndi vhendamine teenib kindlasti enamuse huve.

Ehitamist avaliku kasutuse poolest olulisimatele rannalikudele saab kige paremini reguleerida valla he osa ldplaneeringuga. Selle koostamise kigus on vimalik selgeks vaielda avalike ja erahuvide vastuolud. Lbimeldult paigutatud rajatised vivad ilusat merevaadet hoopis esile tsta ning kui planeeringus kehtestatakse ehitistele ka arhitektuursed phinuded, siis on tulemuseks igas mttes kvaliteetsem keskkond.


Saartel on vnd suurem. Mandril ja saartel ksitletakse ehituskeeluvndit eri moodi. Mandril on seadusest tulenev ehituskeeluvnd 100 meetrit. Senise kogemuse jrgi on see keskmine kaugus, mille puhul silivad ranna looduskooslused ja avaliku kasutuse vimalus. htlasi on elanikud kaitstud tuule, j ja rannaprotsesside mju eest. Maaomanikku ei hiri rannal jalutavad inimesed ning ka rannaskijal ei teki ebamugavat tunnet, et ta peab teise inimese uest lbi astuma. Olenevalt sellest, kas tegemist on metsase ala vi lageda rannamaastikuga, on tpne optimaalne kaugus muidugi erisugune.

Sageli tuleb ette, et ldplaneering on juba kehtestatud, kuid ehituskeeluvndit ei ole selles vga tpselt mratud. Vib ilmneda olukordi, kus selle tpsustamine osutub siiski vajalikuks. Sel juhul mratakse ehituskeeluvnd detailplaneeringu alusel.

Keerulisem on lugu saartel. Seal kehtib kaks korda suurem ehituskeeluvnd ning on selge, et viksematel saartel poleks ehituskeeluvndit vhendamata ldse vimalik ehitada. Paljudel saarevaldadel pole ldplaneeringut; ehituskeeluvndit ksitatakse kaootiliselt, ilma selgete phimteteta ja ksikjuhtude alusel.

Kahesajameetrise ehituskeeluvndi tttu on just saartel rmiselt vajalik koostada rannaalade ldplaneering. Selle mtkava on viksem kui kogu omavalitsuse territooriumi hlmaval ldplaneeringul ja suurem kui detailplaneeringul. See vimaldab paindlikumalt arvestada nii ldisi kui ka erahuvisid, lhtudes konkreetsest kohast.


Looduskaitseseadus tuleb. Peagi asendab ranna- ja kaldakaitseseaduse looduskaitseseadus. Selle jrgi jb kitsenduste ulatus ldjoontes samaks, kuid uus seadus neb tpsemalt ette erandjuhtumid. Eelnu jrgi pannakse kohalikele omavalitsustele kohustus tagada planeeringute kaudu juurdepsuvimalus veekogude kallastele.

Loomulikult meeldiks paljudele ehitada maja kaunisse mereranda vi mne siseveekogu kaldale. Inimeste soovi elada vi puhata veekogu lheduses ei tohiks pidada pahatahtlikuks. Ent kuna tegemist on mitmes mttes vga tundlike aladega, siis peab nende planeerimine olema suure thelepanu all. Thtis on leida tasakaal looduslikult vrtuslike alade kaitse, avalike huvide ja maaomanike soovide vahel.


Urve Sinijrv (1969) on maastikuarhitekt, ttab keskkonnaministeeriumis looduskaitsespetsialistina.



Urve Sinijrv
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012