Eesti Looduse fotov�istlus
01/2004



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artiklid EL 01/2004
Kormoran sb kalamehe vaeseks

Kormoranide arvukuse kiire kasv ja selle vimalik piiramine, nende lindude mju kaladele ning kalandusele on tekitanud viimasel ajal eri huvirhmades vastakaid arvamusi. Peamine vitluse teema on olnud kormoranide mju kalastikule.

Keskkonnaministeeriumi liigi kaitsekorralduskavade komisjon on heaks kiitnud kormoranide ohjamis- ja kaitsekorralduskava rakenduskava. Prast seda on avalikkuse ette tuldud paljude oletuste ja kartustega. Kahjuks on vljendatud ka tiesti asjatundmatuid seisukohti; ent loodetavasti pole nii Eesti kalauurijaid kui ka teiste uuringuid sihilikult valesti tsiteeritud.

Kuigi kellelgi ei ole tekkinud utopistlikku plaani kormoranid Eestist vlja trjuda, on asutud agarasti selle mttega vitlema. ks argumente on vide, et tegu on Eesti plisasukaga. Tepoolest, on olemas tpsemalt mramata arheoloogiline leid Kpust, mis on dateeritud ligi 7000 aasta vanuseks [6]. Te huvides vajaks siiski selgitust asjaolu, et tenoliselt oli tegemist hariliku kormorani (Phalacrocorax carbo sinensis) lhedase sugulase atlandi kormoraniga (Phalacrocorax carbo carbo). Samast ajajrgust prinevaid atlandi kormorani luid on ohtralt leitud ka Luna-Rootsist. Selle phjal on Rootsi teadlastel kujunenud seisukoht, et eelajaloolisel ajal pesitsesid siin kandis just atlandi kormoranid [3].

Eestis pesitseva suguvennaga vrreldes on atlandi kormoranil mitu erinevust ja maailmas pole tema arvukus suurenenud. Praeguses diskussioonis ei ole sel krvalepikel aga tegelikult thtsust, kuna rakenduskava tagaks ka uustulnukale piisava kaitsestaatuse ning arvukuse. Loodetavasti lpetab see pesitsuskolooniate ebaseadusliku ja kontrollimatu rstamise, mille kigus saavad kormoranide krval kannatada teisedki linnuliigid.

Viimase, 2002. aasta loenduse alusel on 20 aastat tagasi Eestisse pesitsema asunud kormoranid oma populatsiooni suurendanud vhemalt 8000 paarini [7]. Et kormoranid alustavad pesitsemist alles kolmandal kuni viiendal eluaastal, saame kormoranide koguarvu teada, kui korrutame paaride (pesade) arvu ligikaudu viiega. Seega viibib Eesti vetes ligi poole aasta vltel umbes 40 000 kormorani, kelle arvukus on viimastel aastatel suurenenud aastas ligikaudu 5000 linnu vrra.

Kormoranide sdavat kalakogust on maailmas uuritud mitme meetodi alusel. Viimasel ajal on jutud jreldusele, et see on keskmiselt 400 grammi pevas. Lindude arvu ja pevase toidukoguse jrgi saab vlja arvutada, kui palju kormoranid Eestis aasta jooksul kalu svad: ligikaudu 2900 tonni.

19981999. aastal uurisime Eesti rannikumere eri piirkondades, millistest kalaliikidest kormoranid toituvad ja kui suur oli eri kalaliikide osakaal. Analsides rppetompe ja poegade vlja oksendatud kalu, saime teada kormoranide men kuude kaupa (kalade liigiline koosseis, pikkused ja kaalud). Kuna kormoranid ei vali kalu liigiti, oli pilt sna kirju ning toidust vis leida peaaegu kiki piirkonnas elavaid kalaliike.

Kuid vrrelgem kalurite ja kormoranide saake Vinameres, kus kormoranide arvukus on Eesti rannikualadest suurim. 2002. aastal oli kalurite ametlik saak Vinamerest 815 tonni. Vinamere 3950 kormoranipaari [7] koos mittepesitsejatega sid arvestuslikult 1422 tonni. Kuna viimase phjaliku toitumisuuringu tegime 1998. aastal, saame kasutada vaid neid andmeid [4,5], oletades, et kormoranide men liigiline koosseis on sama.

Vrreldes lindude ja kalurite eelmisel aastal Vinameres ptud kalakoguseid, selgub, et kormoranide saagiks langes kaalu jrgi 1950 korda enam lutsu, 767 korda rohkem meritinti, 41 korda rohkem koha, 15 korda rohkem latikat, 11 korda rohkem srge, 1,6 korda angerjat ja 1,4 korda rohkem haugi, kui pdsid kalurid. Sina- ja ahvenapgil nnestus kaluritel vastavalt umbes 10 ja 20 protsendiga kormorane edestada ning lesta said kalurid poole rohkem kui kormoranid.

Kalurite saagist phiosa hlmasid kalaliikidest hed odavamad rim ja tuulehaug, kes tulevad Vinamerre enamasti vaid kudema. Seetttu nnestub neil kergemini kormoranide kest pseda. Loomulikult vib arvestuslik tulemus teataval mral erineda tegelikkusest. Ilmselt ei kajastu kik kalurite ptud kalad kalandusstatistikas, ent need arvud iseloomustavad suurusjrke ilmekalt.


Kalandusstatistikat on peetud ebausaldusvrseks, kuna kllap iseenese rikutusest lhtudes oletatakse, et kik inimesed on ebaausad. Kalandusstatistika phineb kalurite tidetud pgipevikutel. Ssteem on les ehitatud selliselt, et kalurid ei peaks valetama ja oleks vimalik koguda usaldusvrset kalandusstatistikat. Pgipevikutes deklareeritud saake ei kasutata maksude, sealhulgas tulumaksu arvutamisel.

Miks peaksid niteks Vinamere kalurid oma saake tegelikest viksematena nitama? Teoreetiliselt vib pgipevikute keskmiste saakide ja keskmise kalahinna alusel arvutada pniseiguse tasu, mis ei tohi seaduse jrgi ldjuhul letada 4% vljaptava kalakoguse harilikust vrtusest. Tegelikkuses pole aga pgiiguse tasu arvutamisel pgipevikuid kasutatud. Pgiiguse tasu on olnud ka vike, seeprast ei ole phjust oletada, et see annaks phjuse saake varjata.

Eeskirjade kohaselt peavad kalurid saagi liikide kaupa pgipevikusse kirja panema enne kala paadist vlja lossimist. Niteks Lnemaa keskkonnainspektsiooni vaneminspektor Meelis Kaustel ei suutnud meenutada eelmisest aastast ainsatki juhtumit, mil neil oleks tulnud rannakalureid karistada pgipeviku titmata jtmise vi valesti titmise prast.

Makse makstakse teenitud tulude pealt, seega mdud kala jrgi. Sealjuures ei ole teadaolevalt senini kedagi karistatud selle eest, kui pgipeviku ptud kalakogused ei lhe kokku mdud kogustega, sest keegi ei saa kalurit sundida kogu ptud kala ra mma. Kalur vib kala ka ise sa vi sugulastele ja tuttavatele laiali jagada.

Kalurite hirm Vinamerel ei ole maksuamet, sest kalavaru, millest viks tekkida kasum, on madalseisus. Kaluritel on lihtne raamatupidamisega testada, et vrreldes kulutustega on kasum olematu. Seega on teoreetiline vimalus, et keegi hakkab vrdlema kalurite ptud ja mdud koguseid, ja selle alusel represseerima, limalt ebatenoline.

Kigest hoolimata ei peeta kalandusstatistikat kusagil maailmas tiesti usaldusvrseks. Osa saagist vib jda registreerimata kas vi laiskuse tttu ja peale kalurite vivad kala pda ka rvpdjad, kelle saak jb hoopiski arvele vtmata. Ulatuslikuma rvpgi eeldus on heas seisus kalavaru. Kui kalurgi ei tule ots otsaga kokku, ei tasu salamisi tegutsemine ammugi ra.

Kas kala vidakse ka tegelikult ptust rohkem kirja panna? Seda juhtus tihti plaanimajanduse tingimustes, kus letatud plaan thendas suuri preemiaid. Seeprast juhtus sedagi, et kalurid ostsid ise juba kord ra antud kala, et see veel kord riiklikku kokkuostu anda ja see kajastus lisana ka statistikas. Tnapeval nneks plaanimajandust pole. Kuna jrjest rangemaid pgipiiranguid phjendatakse vhenenud saakidega, siis vidakse kohalike keskkonnateenistuste hinnangul panna lisapiirangute hirmus kirja tegelikust rohkem kala. Samadel andmetel tegevat seda ka saamatumad kalamehed, kes ametivendade ees hbisse ei taha jda, nagu kalamehejutus tavaliselt.

Seega ei saa kalandusstatistikat vtta puhta kullana, kuigi Vinamere puhul vastab see ilmselt suuresti tegelikkusele. Ent kui kellelgi on peale oletuste andmeid, mis kinnitavad rvpki vi seaduste rikkumist, siis tuleks sellest teavitada keskkonnainspektsiooni.


Kormoran tarbib rohkem kalu kui kalur. Keskmise koha kaal kormoranide toidus oli 102 grammi. Kalurite jaoks on koha alammt meres 44 cm, sellele pikkusele vastav kaal on keskmiselt 865 grammi. Kormoranide sdud le 39 tonni koha koosneb seega ligikaudu 385 000 noorest kohast. Isegi kui arvestada, et kik kalurite ptud kalad olid vaid napilt le alammdu, mahub 0,9 tonni sisse ikkagi vaid 1040 isendit. Vahe on 370 korda. Sel ajal kui kalamees ootab, et kala lubatud mtu kasvaks, on kormoranid selle juba vlja pdnud.

Teiste suuremate ja pikaealisemate kalaliikidega on olukord samasugune. Et kalad on vga viljakad, siis piisab sobivate keskkonnaolude korral populatsiooni taastootmiseks ka sna vikesest arvust kudejatest. See selgitab paradoksi, miks olukorras, kus kalasaagid vhenevad, lheb kormoranidel endiselt hsti. Meres ujuvat noort kala pavad ju ainult nemad, kaluritele kehtivad alammdud ja teised pgipiirangud. Suurema osa paljudest kalaliikidest pavad kormoranid vlja juba enne nende tnduslikku mtu judmist.


Keda kormoran sb? Toitumisuuringud andsid vastuse visadele videtele, et kormoran sb ainult prgikala. Kigepealt, sellist kalaliiki nagu prgikala ei ole olemas, nagu ei ole ka prgilindu. Loodusliku mitmekesisuse seisukohalt on kik liigid htmoodi olulised. Toiduahelas on igal liigil oma roll ja lisanduv arvukas liik viib ssteemi senisest tasakaalust vlja.

Vinameres koosneb kormoranide toit ligi 40% ulatuses emakalast [4,5]. Taanlased hindavad ltlaste krval teise rahvusena Euroopas emakala maitseomadusi krgelt. Paraku ei saa nad enam emakala sa, sest see liik on kormoranide arvukuse suurenedes jnud Taani vetes haruldaseks. Eestis tehtud kalade toitumisuuringute phjal on emakala thtis rvkalade toit. Samas vib Taani kogemustest lhtudes kinnitada, et kalaliikidest mjutavad kormoranid kige kergemini emakala asurkonda, sest ta annab elussnnitamise tttu vhe jrglasi.

Peale otsese mju ehk rasmise on teaduslikult testatud ka kaudne mju. Hollandi mudeliuuringute andmetel suureneks Ijsselmeeri jrves ahvena biomass 67 protsendi vrra, kui kormorani poleks. Nii kormoran kui ka ahven toituvad suures osas sealsest prgikalast tindist [8].

Seega: rkides vrtuslike tnduskalade kaitsest, takistab Vinameres varu suurenemist optimaalse tasemeni eesktt kormoran, mitte kalur.

Veekossteemid on limalt keerulised ja enamik sealseid protsesse inimsilmale mrkamatud. See asjaolu lubab kormorani advokaatidel vita, et nende lindude mju kalapopulatsioonidele ja -saakidele ei ole suuremates veekossteemides piisaval mral teaduslikult testatud.

Tsi, me ei tea praegu ega saa pris kindlasti ka tulevikus teada kigi kormoranide toidus leiduva ligi kolmekmne kalaliigi kasvunitajaid, biomasse, eri teguritest tingitud eri vanuseklasside suremust, rvlust kompenseerivaid mehhanisme, kalaliikidevahelisi interaktsioone jne., mis lubaksid meil koostada kogu ssteemi hlmava mudeli. Eesktt sellises avatud ssteemis nagu rannikumeri, kus leiavad aset sesoonsed kalade rnded. Samas ei tekita praegused andmed ldsuses ja linnuuurijates kahtlust, et kalade arvukust mjutab kalapk. Ent Vinamere nite phjal on enamiku kalaliikide pk kormoranide mjust tagasihoidlikum.


Kormoranide ja kalanduse konflikt on tegelikult palju laiem ega piirdu ainult konkurentsiga meres vabalt ujuvate kalade prast. Taanis tehtud lihtne katse testas ilmekalt, miks pikkade traditsioonidega seisevnoodapk on ndseks peaaegu vlja surnud, kuigi see on traalpgiga vrreldes palju loodussstlikum. Veel heksakmnendate aastate keskpaiku kindlustas see pgiviis t ligi 900 Taani kalurile. Kuid ilmnes, et seisevnoota lahti lastud vikerforellidest kadusid 98% (110 kala kogukaaluga umbes 50 kg) kormoranide khtu umbes poole tunniga. Sealjuures olid kormoranid vimelised pnisest neelama kalu, kes kaalusid le kilogrammi [2].

Kormoranide thjendatud kalapnised ja pnistes vigastatud ehk kaubandusliku vlimuse kaotanud kalad muudavad kalapgi mttetuks. Katsed muuta pniste ehitust kormoranikindlaks pole andnud tulemusi: pnise hind tuseb, nende kasutamine muutuks raskemaks ja pgiefektiivsus vheneb. Aga kormoranid pivad aja jooksul ka tiustatud pnistest kala ktte saama. See on ks phjusi, miks ka niteks Taanis ja Rootsis lubatakse pgiperioodil, mis hlmab kormoranide pesitsusperioodi, kttida kormorane seisevpniste mbruses. Seisevpnisena ksitletakse seal kiki vrkpniseid, mille ks ots on kinnitatud psivalt kaldasse [1], seega siis eri tpi mrdu.


Kormoraniprobleem pole Eestile ainuomane. Seetttu lhtuti kaitsekorralduskava koostades teiste riikide kogemustest. Viimase paarikmne aasta jooksul plahvatuslikult suurenenud kormoranipopulatsioonid on tekitanud probleeme nii mujal Euroopas kui ka Ameerikas (seal on tegemist teise kormoraniliigiga).

Riigiti on probleemid ja lahenduskavad olenevalt laiuskraadist ning kohalikest tavadest erisugused. Euroopas tervikuna ktiti 20012002. aasta talvel legaalselt 41 00043 000 kormorani. Pesitsusperioodil seaduslikult ktitud iga-aastane kormoranide arv on vhemalt 4500 [1]. Pesitsuskolooniates pritsitakse kormoranimune liga nii Ameerikas kui ka Euroopas. Ka Eesti kaitsekorralduskavas on see vte vlja pakutud, ent sellega ei nnestuks meil muus maailmas silma paista.

Kormoranikolooniate arvukuse piiramise poolest on esirinnas Rootsi, kus he aasta jooksul korraldati ohjamisaktsioone 63 koloonias. Taanis neb kava ette pritsida kigis alla 2500 pesaga maismaakolooniates munad liga le. Tehhis makstakse ktitud kormorani eest koguni laskjale ligi 150 krooni preemiat [1].


Kormoranide ohjamise probleemidega saaks tita mitu ajakirjanumbrit. Kormoranide ohjamis- ja kaitsekorralduskava rakenduskava koostades on ptud ppida oma ning teiste riikide kogemustest. Praegusel kujul viks ta parandada olukorda teistes rannikumere osades ega laseks suurematel probleemidel tekkida sisevetel ja kalakasvandustes.

Siiski jb praegune olukord Vinamerel suure tenosusega psima veel pikki aastaid, kuna sealsetel rangelt kaitstavatel laidudel pesitseb puutumatult peaaegu pool Eesti kormoranidest. Ainult kriitika ja loosungitega konflikte ei lahenda. Kas keegi oskab leida sellise lahenduse, mis silitaks kormoranide krval ka need tavad, millele Eestis pandi alus kalapgi ja kormoranide kttimisega juba 7000 aastat tagasi?



1. Carss, David (ed.) 2003. Reducing the conflict between cormorants and fisheries on a pan-European scale: REDCAFE. Final Report to European Union DG Fish, August 2003, 169.

2. Dieperink, Christian 1995. Depredation of commercial and recreational fisheries in a Danish fiord by cormorants, Phalacrocorax carbo sinensis, Shaw. Fisheries Management and Ecology 2: 197207.

3. Engstrm, Henri 2001. Effects of Great Cormorant Predation on Fish Populations and Fishery. PhD Thesis, University of Uppsala.

4. Eschbaum, Redik; Veber, Triin 2002. Kormoranide mju Vinamere kalavarule. Saat, Toomas (toim.). Vinamere kalastik ja kalandus. Tartu likooli Kirjastus, Tartu: 5971.

5. Eschbaum, Redik et al. 2003. Do cormorants and fishermen compete for fish resources in the Vinameri (eastern Baltic) area? Cowx, I. (ed.), Interactions between Fish and Birds: Implications for Management. Oxford: Fishing News Books, Blackwell Science Ltd.: 7283.

6. Kriiska, Aivar; Lugas, Lembi 1999. Late mesolithic and early neolithic seasonal settlement at Kpu, Hiiumaa Island, Estonia. Environmental and Cultural History of the Eastern Baltic Region. PACT 57. Rixensart: 157172.

7. Lilleleht, Vilju 2002. Kormorani levik ja arvukus Eestis. 2002. a. jahinduse programmi projekti nr. 29 aruanne. Ksikiri keskkonnaministeeriumis.

8. Mous, Peter 2000. Interactions between fisheries and birds in Ijsselmeer, The Netherlands. PhD Thesis, Wageningen Univesity.


Redik Eschbaum (1967) on bioloog, magister ihtoloogia ja kalanduse erialal (1996). Ttab Tartu likooli Eesti mereinstituudis, uurinud rannikumere kalapopulatsioone ning lindude ja kalanduse suhteid.



Redik Eschbaum
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012