Eesti Looduse fotov�istlus
01/2004



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artiklid EL 01/2004
Klmalhed ei olegi klma lhed

Kui talvel tekivad aia- ja pargipuude tvedesse lhed, siis peame seda endastmistetavalt pakase sks. Kuid enamasti see nii ei ole.


Talveks valmistuvas puidus vheneb tavaliselt vee hulk ning suureneb glkoosisisaldus. Sellest tulenevalt alaneb oluliselt niiskema puiduosa maltspuidu klmumispunkt. Ootamatult varajasel talvel, kui temperatuur langeb kiiresti ning klm jb mneks ajaks psima, ei jua puu seda ettevalmistavat etappi lbida. lemrase niiskuse jtudes puidu maht suureneb ning puutvesse (sagedamini alumisse ossa) vivad kva paugu saatel tekkida sgavad meetri kuni poolteise pikkused radiaalsed lhed. Neid nimetatakse pris klmalhedeks [1, 9].

Palju kordi sagedamini ning peaaegu igal talvel vib puudel nha aga selliseid lhesid, mis saavad alguse seestpoolt, vanadest kambiumi- vi tvevigastustest tekkinud mdanikest. Neid tuleks nimetada valeklmalhedeks vi lihtsalt tvelhedeks, sest klm vaid aitab kaasa nende lahtirebenemisele [1, 2, 6, 7].

Klmaribi reedab mdanikku. Mdanikukolle tve sees on suurema niiskusesisaldusega kui teda mbritsev lli- vi maltspuit. Pakasega ta jtub, paisub ning surub puutve lhki tekib nn. primaarne lhe. Ilma soojenedes tmbub pragu kokku. Kevadel kasvab haava servadele kallus, millest arenevad tavalistest suuremad puidurakud. Nii pab puu vigastust kiiremini kinni kasvatada. Jrgmisel talvel rebitakse pragu vlimiste puidukihtide termilise kokkutmbumise tttu jlle lahti. Sellise igaaastase lhenemise-kinnikasvamise ja haavakudede vohamise tagajrjel tekivad tvele sageli kogu lhe pikkuses krged haavapuidu vallid ehk klmaribid. Seda, et tvelhed saavad alguse just seestpoolt, nitab ka vigastatud kohast tehtud tve ristlige. Sealt saab selgeks, et mnigi lhe pole veel tve vlispinnani judnud, nii et puidu sees olev lhe on hulga pikem, kui viks arvata koore vi klmaribi jrgi.

Koore- vi tvevigastused. Harvem tekivad tvelhed sellest, et suured koore- vi tvevigastused pole korralikult kinni kasvanud. Mnikord, kui haavapuit hakkab vigastatud koha servades liiga kiiresti kasvama, keerdub ta sissepoole ega lase haava tielikult sulguda. Arvatakse, et see juhtub siis, kui suured oksad ligatakse ra liiga tve ligidalt, vi kasutatakse kalluse kasvu soodustavaid haavakaitsevahendeid [7]. Keerdukasvanud puidukihtide survel tekivad tvesse uued (sekundaarsed) lhed, mis on tavaliselt risti primaarsete lhedega.

Varakevadel vivad koore- ja puidulhed ilmuda puutvede luna ja lne kljele. Neid nn. pikeselhesid, mis tekivad puidu vliskihti kevadpikese phjustatud temperatuurikikumiste tttu, pavad aednikud vltida tvesid ja oksaharusid valgendades.

Kesk-Euroopas on tvelhesid le pooltel pargi- ja alleepuudel, philiselt vahtral, hobukastanil ja plaatanil, meil peaaegu kigil asulates kasvavatel lehtpuudel, eriti tammel, vahtral, saarel ja hobukastanil. Viimasel vib nha isegi 12 cm laiusi pragusid. Kige levinumal linnapuul prnal tekib tvelhesid harva, ilmselt tema pehmema puidu tttu. Sama arvatakse ka okaspuude kohta [8].

Mida ette vtta? Veel praegugi soovitatakse tvelhesid mitmel viisil desinfitseerida ja ravida. Saksamaal, kus puukirurgia oli veel hiljuti au sees, on klmalhesid ja -ribisid ptud kinni tmmata lbi tve puuritud poltidega [4]. Selline ravimine tekitab nilise kasu asemel hoopiski puidumdanikke ning uusi sekundaarseid lhesid.

ldjuhul ei muuda ks-kaks tvelhet puud veel ohtlikuks. Mdanikupesa, millest nad alguse said, on tervest puidust keemiliste kaitsebarjridega eraldatud (kapseldunud) ega levi tavaliselt mda lhet laiali. Probleeme vib tekkida siis, kui tvelhega puu kasvab kaldu vi on lhe tekkinud tveharude vahele: selline puu vib murduda vi lhki rebeneda. Neil juhtudel peaks puuhoolduse spetsialist leidma parima lahenduse. Murdumisohtlikku, ent suurt ja vrtuslikku puud pole ilmtingimata vaja maha raiuda. Teda vib silitada veel aastakmneid, kui oksi oskuslikult harvendades vhendada vra kaalu ja tuuletakistust vi paigaldada puuharusid koos hoidvad pehmed tugivd [5, 8, 9]. Raske horisontaalne oks, millesse on tekkinud pikilhe, tuleb aga enamasti ra ligata.


igeaegne ja asjatundlik hooldus on alati parem ja odavam kui hilisem vigade parandus. Hoidugem vigastamast puutvesid talvisel lumekoristusel ning juuri kaevamistel, samuti lemrasest oksalikusest. Tsine kahju vib alguse saada esmapilgul thisest haavast. Isegi igesti tehtud oksalikusest tekib vahel tvesse mdanikupesa [3], sageli ilmuvad lhed just vanade oksakohtade alla.

Terveid ja ilusaid pargipuid kasvatada pole ju raske. Tuleb vaid:

* leida puukoolidest korralikult koolitatud juurte ja vraga puid;

* istutada puud igele sgavusele, et vltida juurte suremist hapnikupuuduse tttu;

* kujundada vra ja ligata oksi siis, kui need on veel peened, sest vikestest likehaavadest (lbimduga 23 cm) ei teki puidumdanikke;

* kaitsta puutve vigastuste eest;

* kaitsta juuri lhkumise ja tallamise eest.


1. Butin, Heinz 1996. Krankheiten der Wald- und Parkbume. Thieme, Stuttgart.

2. Dujesiefken, Dirk 2001. Die hufigsten Irrtmer im Umgang mit Bumen in der Baumpflege. Jahrbuch der Baumpflege 2001: 2534.

3. Jrve, Sulev 1998. Haavad ja puu tervis. Aiakiri 6: 4041.

4. Malek, Johannes von; Wawrik, Heinrich 1985. Baumpflege. Ulmer, Stuttgart.

5. Reinberg, Tiit 2003. Oisu iidsed tammed psesid raiesurmast. Jrva Teataja nr. 23, 11. veebruar.

6. Schmidt, Olaf jt. 2001. Bakterien in Radialrissen von Stiel-Eiche. Forstw. Cbl. 120: 375389.

7. Shigo, Alex L. 1994. Moderne Baumpflege. Thalacker, Braunschweig.

8. Siewniak, Marek; Kusche, Dietrich 2002. Baumpflege heute. Patzer, BerlinHannover.

9. Vollbrecht, Klaus 1996. Puut, niiden biologia ja hoito. Yliopistopaino, Helsinki.


Sulev Jrve (1960) on lpetanud EPA metsamajanduse eriala ja ttab Tallinnas Kesklinna Parkide O-s puuhoolduse spetsialistina. Avaldanud artikleid linnapuude hoolduse ja kaitse kohta.



Sulev Jrve
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012