Eesti Looduse fotov�istlus
02/2004



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artiklid EL 02/2004
Kuuldused BKA surmast on tugevasti liialdatud. Lriliste ja asiste pigetega reportaaz

Lne-Eesti saarestiku biosfri kaitseala, heksakmnendail Hiiumaal agaralt, Vormsil vhem agaralt ja Saaremaal ksitavagaralt tegutsenud institutsioon, mille olemus jigi vist lpuni mtestamata, on juba mnda aega olnud varjusurmas. Sestap arvas loodusajakirjanik Hiiumaale BKA-konverentsile sites, et selga tuleks tmmata soliidne leinariietus. Taas koduses Tartus istus ta arvuti taha kirjutama hoopis vaat et taassnnilugu.

Intiimlriline eellugu. Kui ma 21. jaanuari hommikul lbi j Heltermaa poole krigiseval Scanial koondan mtteid htuseks etluseks, juan kilisele ratundmisele: mu mituteist aastat vldanud ajakirjanikuelus polegi vist htki teist nii lummav-siduvat thehendust kui BKA*. Mitte ainult selles mttes, et just BKA on mulle selle aja jooksul ilmselt kige enam leivakannikat pakkunud, vaid kllap eelkige seeprast, et seda leiba on olnud pagana mnus nsida: ikka on hea maitse suhu jnud.

Olin sestap rmust lakke hppamas, kui nimekaim liignimega Kokovkin tegi hel hilissgisesel kohtumisel mulle kui BKA vanale semule ja lhedasele krvaltseirajale ettepaneku la kaasa siis alles kavandataval konverentsil. Muu hulgas tundsin, et ehk saan ettepanekuga nustudes veidigi leevendada pletavat tnuvlga nd juba poolteist aastat manalateil matkava sbra ja imetlussubjekti Ruuben Posti ees.

Minu sagedased Hiiumaa-rnnud said alguse 1993. aasta aprillis, kui BKA oli juba tubli kolm aastat hambaid kasvatanud ja muskleid treeninud. Nende esiotsa pigem romantiliste rndude inspireerijalt, BKA-ga ldse mitte seotud persoonilt, ammutasin ma ka oma esimese tsisema teabe Hiiumaa BKA kohta. Ja see info oli paraku kike muud kui heatahtlik.

Niiviisi on mul nd phjust imestada, kuidas minusugune konservatiivne ja lhedasi inimesi sageli pimesi uskuv tp sai juba augustiks, siis nelja kuuga selgeks, et see alginfo oli pehmelt eldes vildakas. Igatahes salvestasin ma just augustis 1993 oma esimese pika raadiosaate, milles li kaasa kogu toonane Hiiumaa BKA pooletosinane isikkoosseis ja tookord veel klalisuurijaks kutsutud Kristiina Hellstrm. Ja jrgnenud umbes kuue aasta jooksul sai sama seltskonnaga teisenes see uskumatult harva ja vhe! saateid ja saateligukesi tehtud kmnete ja sadade tkkide ning tundide viisi. Nii et kui nd konverentsi mitteformaalse avahtusgi vaimutoidumensse oma heliarhiivist huvitavamaid katkeid valida pdsin, jin omadega sna jnni.

Aga see reportaa ei hakka valgustama ei avahtusgil rgitud jutte ega ammugi mitte teavitama sdud toidu- ja joodud veinisortidest, vaid hppab sujuvalt edasi jrgmisse hommikusse.


Figaro siin, Figaro seal. Uurimiskeskuse Arhipelaag tegevjuhil, kunagisel Hiiumaa BKA teadusdirektoril Toomas Kokovkinil on 22. jaanuari hommikul pris rmus meel Kina Lokese-hotellis konverentsi Biosfri kaitsealade kogemus Eestis ja Euroopas avasnu snada: saalis napib vabu istekohti. Kusjuures rohkete Suuremisa tehnikumi keskkonnaeriala pilaste osalus kinnitab ilmselgelt, et tuldud pole matustele, vaid pigem tulevikku kiikama. Huvilejate hulgas silman kohalikke formaalliidreid nii Hiiu maavanemat Hannes Maaselit kui ka Krdla linnapead Ants Vahtrast. Thtis mrk seegi. Et Saare- ja Hiiumaa vahel suusateed veel pole, on paraku puudu lunasaare samade kaalukategooriate esindajad.

Avasnaja tsiteerib ht kohaliku vaimuelu kroonimata mitteformaalliidrit, maakonnamuuseumi peavarahoidjat Helgi Pllot: Hiidlasi on nii vhe, et ikka peavad nad mitut td korraga tegema. htlasi nendib ta, et on tna nii moderaator, esineja kui ka vlismaiste jutuvestjate maakeelde knaja, ning kutsub siis knepulti Margit Siimu UNESCO rahvuslikust komisjonist. ks UNESCO-vrk need BKA-d ju ongi, ksiti sai Arhipelaag konverentsi korraldusrahad just UNESCO osalusprogrammist.

Aga Siimu avakiituse jrel ongi Kokovkini enda phietteaste. Kolmveerandtunniga saab mitteteadjalegi selgeks, mis, milleks, kuidas, kes ja kas BKA on. Inglise keeli 5-W-ks kutsutavaist ksimusist on minule sisukaim just viimane: kas BKA on ikka testi olemas. Eks partei ksul kki keskkonnatundjaks ja -suunajaks tusnud Kranich pannud selle asutuse kui Eesti looduskaitseseadustikku nirusti sobiva ju sna heselt kinni. Aga ei hti!

Ettekandja saab mind ja ehk mnda teistki vheteadjat llatada kinnitusega, et on olemas sihtasutus Biosfri Programm ja et selle esialgu kll veel hredavitu katuse all on peale BKA klassikaaegadest tuntud Saare- ja Hiiumaa ning Vormsi krval veel neljaski osaline Kihnu vin. Nd kll mitte uhkenimeliste keskustena, vaid ndistundelisemate MT-dena**. Hoopis omaette teema, et kui aktiivselt need MT-d tulevikku tungima on rutanud ja kas neil selleks ka selged sihid silmis on, tuleb vaidlusele keskpevase kehakinnituse jrgses trhmade voorus.

Seda, et BKA Eestis ikka kenasti kestab, kinnitab ka keskkonnainvesteeringute keskuse rahaand BKA mbersertifitseerimise paberite ettevalmistuseks. (Iga kmne aasta tagant tuleb BKA uuesti sertifitseerida.) Maiks peab see brokraatiateos kaante vahel olema.

Asine pige nr. 1: Mis on BKA? (kokkuvte mnedest avaettekande slaididest). Maailma 440 BKA talitlevad nii, nagu on kirjas RO haridus-, teadus- ja kultuuriorganisatsiooni UNESCO (asutatud 1945, praegu 190 liikmesriiki) teadusprogrammis Inimene ja biosfr (MAB Man and Biosphere). MAB pab loodus- ja sotsiaalteadusemeestele toetudes selgitada, kas ja kuidas saab inimese ja tema elukeskkonna suhete kaalukausse hel joonel hoida. Ja BKA-del proovitakse kik leitu kui MAB-i programmi vlilaboreis le. Ehk ranges mratluskeeles: BKAd on piirkonnad, mis tnu oma loodus- ja kultuuritingimustele on vlja valitud osalema MAB-i programmis; seal on tagatud kultuuriruumi psimine, inimeste heaolu kasv, hiskonna terviklikkus ja loodusvrtuste (liigid, kossteemid, maasikud) jtkusuutlik kestmine. Loodust kaitstakse BKA-del teaduse, kultuuri ja hariduse vahenditega.

Ka looduskaitsealadel hoitakse loodust, kuid BKA-del tehakse seda esmajoones inimtegevuse ja -kultuuri kaudu. Neile, kes armastavad ringikesi joonistada, vib elda, et BKA-d on seal, kus kattuvad kolm valdkonda: sotsiaalkultuuriline keskkond, paikkonna sstev majandamine ja loodusvrtused.

Price [1] teeb puust ja punaselt selgeks priskaitseala ja BKA erinevused: viimased on pigem rahvusvahelise koostvrgu kui siseriikliku looduskaitsessteemi osa; nende vlispiir on paindlik, seadusandlikult tpselt kirjeldamata; maa ja vesi pole neil he valitseja, vaid mitme ameti ja omaniku korraldada-majandada.

Ja nd juba Priceita edasi: kui looduskaitsealal peab inimmju olema nii vike kui vimalik, siis BKA on looduse ja inimese vahelise tasakaalu otsimise paik, kus inimese majandustegevus on ikka ja vltimatult omal kohal.

Uusimad npunited, kuidas BKA-d alles neljandat aastat vltaval 21. sajandil atra peavad seadma, on kirjas 1996. aastal vastu vetud Sevilla strateegias.


Kellele seda jama vaja on? Ettekandja tsiteerib Hiiumaa BKA snnil mmaemandatangidega ringi rahmeldanud looduse- ja loodusfotomeest Tiit Leitot: BKA on VIMALUS, mida saab kas vtta vi jtta. Keegi ei pane teile kohustust olla see, kes te olla ei taha. Kui te tahate hommikul peeglisse kiigates nha enda ees pildistust Manhattanist vi Picadillylt, siis ei pea te olema BKA-fnn. Aga kui te tahate ha silmata kodust meeleolu, siis vib BKA leilmastuvas ilmas teile selle ansi jtta. Vhe sellest BKA-peegel vib olla kui kaksipidine kanal, mis selle teid teie jaoks positiivses valguses nitava pildi ka maailma peegeldab. BKA annab otsekanali planeeti katvasse organisatsiooni, mda brokraatia keerdkanaleist kodu- ja vlismaal. Toomas Kokovkin: BKA on vljavalitute klubi, kus on vaid 440 liiget le kogu maailma.

ht selle klubi meile lhimat liiget, Saaristomere BKA, esindab Kinas Martin hman, ajaloolase taustaga kasvukas ja turjakas tsimehelik mees, kes kneleb rootsikeelsetelegi phjanaabreile omast Finnish Englishit. Peva lpuks koorub vlja, et just 1994. aastal loodud (uh, kui palju Eesti BKAst noorem!) Turu saarestiku BKA talitlusmudel viks silmaaugurusikana ka meile sobida.

Aga tee selle mudelini on edelasoomlaseilgi olnud knklik: rahapuudusel oli t vahepeal isegi katkestatud. Nd on keskkonnaministeerium pannud BKA kaitseala eest vastutama Edela-Soome keskkonnakeskuse ja eraldab talle aastas kasinad poolsada tuhat eurokest. Keskkonnakeskus omakorda annab koostlepingu kaudu vastutuse kohalike omavalitsuste hendusele. Sellest aastahakust on palgal BKA koordinaator, seesama hman. Ja viieliikmeline juhtrhm on olemas: esindajad keskkonnakeskusest, metsateenistusest ja rootsikeelsest bo likoolist ning kaks spokesmani omavalitsusist. Kuid koostkaaslasi on ksjagu rohkem.

Plusse-miinuseid vaagides on saaristomerelased leidnud, et BKA-ga on juurde videtud tkohti ja koosthuvi, arenguarutlusis valdavad terviklikkuse ja jtkusuutlikkuse motiivid. Samas aga ei tea tublim tkk inimesist BKA.st lausa vhimatki vi teab vaid nime. Ja rahastajaid pole piisavalt. Kll tleb hman mtte, mis kunagi, usun, BKA-teaduse kuldannaalidesse kirja pannakse: BKA-st vib saada kohaliku elu edenemise KATALSAATOR. Kas teate ikka, mis on katalsaator? Ollus, mida protsessi kigus ei teki juurde ega kao ra, kuid mis lkkab kogu kupatuse kiiremini kima (vahel paraku ka aeglasemalt).

Teine vlis-BKA-klubilane on hoopis kaugemalt. Olete midagi kuulnud Menorca saarest? Loogiline, kui ei ole: on teine Hiiumaastki pinnalt kasinam. Aga nimekla on ehk tuttav? Muidugi, Mallorca! See on Menorca vaata et naaber Baleaari saarestikus. Baleaari likooli bioloog, petlase olekuga Juan Rita nitab mjusaid pilte 1993. aastal BKA-ks saanud Menorcast: hoopis enam turismisaar kui Hiiumaa, probleemideks jrelikult arendustegevus (loe: randade tisehitamine), turistide ja immigrantide sissevool ning neist muutustest johtuv traditsioonilise elulaadi ja keskkonnaseisu vhimarss. Usutavasti on abi loota BKA-lt.


Doris Pokorny pakub Rhni unaveini ja aiapperada. Slaaviprase perenimega sarmikat sakslannast teadusdoktorit laseb tehnoloogiajumal seirata kauem kui plaanitud. Kohvipausi aegu ajab seni laitmatult ttanud videokahur trksa oti mgiveise kombel srad vastu: ei taha enam ttada ja kik! Kokovkin ja teda masinavrkide juures avitav noor kolleeg Hanno Luukas veel silmatorkavalt hirmuhigi ei phi, aga murelikud on kindlasti.

Pokorny seevastu toetub rmsalt naeratades knepuldile ega tee vaheaja kurvastavpikast venimisest asjagi. Lpuks saab Arhipelaag kapriissele riistapuule jlle pildisra silmisse ja ekraanile ilmuvad kaadrid kaunist Kesk-Saksamaast. Tkikest Hessenit, Baierit ja Saksa DV-kadunukese koosseisu kuulunud Tringit hendav Rhn, ks Saksamaa neljateistkmnest BKA-st, on suuruselt sna tpselt Saaremaa ja Hiiumaa keskmine. Olud, mistagi, on hoopis teised, aga meiegi jaoks petlikku on Pokornyl knelda rohkesti.

Rohkeist niteist valin subjektiivselt vlja Rhni unasaaga. Puuviljapiirkonnana lbi ajaloo nimekale alale tikkus Euroopa Liit embargot tekitama: olgu teil pealegi 400 kohalikku sorti, aga kik nad on eurohammaste jaoks liiga vissviksed! 1991. aastal asutatud BKA arendajad tegid puudusest vooruse, mis mne raske algatusjrgse aastaga on hakanud juba vilju kandma. Orgaaniliselt kasvatatud untest hakati tegema nn. niitooteid, alates veinist, siidrist ja dikast kuni unalle ja koguni unakrpsudeni vlja. Rajatud on unaaialooduse pperajad ja puukoolid, juba peeti esimene heksa riigi asjahuvilisi koondanud rahvusvaheline unaseminar. See kik on toonud eurotoetusi ning thustanud thivet, kohaliku rahva kiitusest knelemata. Anonmne telefoniksitlus andnud kaheksasaja vastaja keskmiseks hindeks BKA olulisusele nende elus kmne palli ssteemis le seitsme!

Pokorny rhutab partnerite valiku olulisust. Ja ikka olgu nende partnerite seas ka riik. Muidugi on kige alus kohalik algatus, aga riigi rahakoti suletuks jvad rauad vivad sageli ideelt vtta kivitusvimaluse. lioluline on suhtekorraldust ja meedia thus kaasamine; alles siis saab vike inimene kindluse, et BKA ajab tema asju. Ja ks tore retsept on sakslannal veel: rge unustage pidutsedes thistamast iga tsisema thiseni judmist.

Enne jutuks tulnud videokahuri trksus toob kaasa kaks kaasust. Moderaator palub viisakalt, ent tungivalt kunagist Lnemaa BKAd ja Saaremaa BKAd esindavail Elle Puurmannil ja Matis Mgil jutu maht koomale tmmata. Siinkirjutajal ei nnestu aga lunavaheaja nihkumise tttu htegi peakorraldajat konverentsisaalist vlja meelitada, mistttu mobiiliintervjuu Mart Ummelasele Vikerraadio Pevasdame otse-eetrisse tuleb anda tal endal. Sestap jvad vahetud muljed kahest omamaisest esinejast seekord saamata, leppida tuleb kirjutatud kokkuvtetega.


Asine pige nr. 2: BKA valdade vaatevinklist (noppeid Puurmanni ja Mgi ettekannete kokkuvtteist). 93-ruutkilomeetrise kolmesaja elanikuga Vormsi BKA tulevikku komplitseerib nelja viiendiku maa kuulumine Rootsi kodanikele ning see, et enamik maaomanikest ei ela aasta ringi saarel. Ometi on BKA-phimtted valla arengukavas selgelt sees: Arengu kavandamisel lhtutakse sstva arengu phimtetest, kus majanduslikud, sotsiaalsed ja keskkonnaalased eesmrgid on pstitatud omavahelisi seoseid arvestades. Soov on arendada vikeettevtlust, turismimajandust, loodushoidlikku pllumajandust, sstvat metsandust; saada BKA nidisalaks. Kohalikku huvi UNESCO MAB-i programmis jtkata peaks ratama nii vimalus saada lisaraha niteks loodushoiu- vi EL pllumajandustoetustena kui ka vajadus hoida ohjes planeeringud ning jtkata traditsioonilist inimtegevust poollooduslike alade silitamiseks.

Saaremaa BKA vljavaadete selgitamiseks ksitleti nelja omavalitsuse ja maakonna omavalitsusliidu juhte. BKA idee on valdadele ldjoontes tuttav, enamasti kll vaid loodushoiu poolelt. Tema olemasolu jnud mitme vastanu kinnitusel vaid paberile: klava nime taga peituv oli liiga arusaamatu ja elukauge, mingeid elumuutusi see kaasa ei toonud. Tunnustatakse BKA td digitaalse keskkonnainfo koondamisel ja geoinfossteemi arendamisel; digikaardid on aidanud koostada planeeringuid.

Ehkki BKA kui asutuse taastamisse suhtutakse skeptiliselt, ei eita kski omavalitsusjuht BKA vajalikkust. Luua tuleks aga stabiilne BKA keskus, mille vormina eelistatakse riigiasutust vi rmisel juhul riigi osalusega sihtasutust. Muidugi peaks keskus rohkem arvestama kohaliku kogukonna huvidega ja suutma kaasa rkida omavalitsuste arendus- ja planeerimistegevuses.


Lunajrjel saalist sauna ja tagasi. Korraldajad on hommikust peale ahvatlenud saalisistujaid lahterdama end hte uksel rippuval paberil esitatud trhma. Lbi tuleb arutada BKA roll kohaliku arengu mootorina ja koht Eesti looduskaitsessteemis ning leida sobiv mudel Eesti BKA-le.

Nagu ikka, on nimekirjad kige kiuste visad pikenema ja tegevusruume on keeruline planeerida. Niteks kolmandale trhmale eraldatud saunaruum jb tegelikule osalejaskonnale kitsaks mis kitsaks. Aga eks seda tihedam saa mttet, mida ei vea ei keegi muu kui ikka Toomas Figaro Kokovkin.

Ideegeneraatoreina surisevad kige thusamalt mned avaliku sektori daamid, niteks Eike Lepmets pllumajandus- ja Urve Sinijrv keskkonnaministeeriumist vi Kadri Tr Muhu vallavolikogust, MT-lased Gilleke Kopamees maalambahingust, Maie Meius koolituskeskusest Osilia ja Margit Siim UNESCO-st, meessoo au pstab peale ohjaja eelkige Veiko Maripuu Saaremaa keskkonnateenistusest. Vahepeal seirab meid ukse vahelt ks hsti suur silm veel: ie Arusoo laseb Eesti Televisiooni kaameral kpseda jrjekordset Osooni lugu. Aga kui arutlusaeg lppema hakkab, saame paberile kena skeemi ja seltskond marsib vsinult, kuid nnelikult tagasi saali, kus kohaliku-arengu-mootori trhm Reet Kokovkini juhatusel veel lirohkeid ideesid snastab.

Reet tulebki esimesena oma trhma mtteid ette kandma ja neid on testi nii mitu kiletit, et siia mahutan vaid vljapakutu lpuosa. BKA on heade mtete elluviija ja vahendaja. BKA on partnersuhtes kogukonnaga, sisendades usku ja usaldust. BKA pole pelk kontor Krdlas, vaid hise idee tunnetamine.

Hoopis laisemini on otsitud BKA kohta Eesti looduskaitsessteemis: keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna juhataja Hanno Zingel saab spokesmanina ette kanda vaid kuus mtet: BKA olgu seaduses kirjas, valitusasutuste seotus tagatagu phimruste ja arengukavadega, BKA-le tuleks melda ka kimasolevas looduskaitsehalduse projektis, koordinaator oleks kll ministeeriumis ja kll koha peal ning tuleb luua MAB-i komitee teadlaskonna esindajaist.

Siis rmustab rahvast meile juba tuttav mudeliskeem.

Kui vlja on eldud srav mte eristamaks looduskaitseala ja BKA looduskaitsealal saad karistada siis, kui midagi teed, BKA-l siis, kui midagi ei tee on veel aega ksimusteks-kommentaarideks. Siinkirjutaja ja ritustel ikka uskumatu aktiivsusega osalev geoloog-akadeemik Anto Raukas kemplevad eelkige rmsas mngulustis edasi BKA nime le.

Jriado meelest sobiks niteks sakslaste termini Lebensraum (ega biosfrgi ju suurt muud thenda!) eeskujul eluruumiala, hoolimata ilmsest natslikkusest. Raukas on sgavalt veendunud, et kord juurdunud mistet ei tohi muuta ka siis, kui mistega thistatava sisus on aset leidnud tsised muutused. Esimene veendumuse tttu, et nimi rikub ikka meest kll ja et mnegi mjuka inimese suus on BKA kui mitte just simusna, siis midagi arusaamatut markeeriv igal juhul. Teine on niisama kindel, et igasugused keelelised veiderdused vivad sisu mberkujundamisel olla pigem kodarakaikaiks kui edendajaiks. Eks oma tetera ole igas lausungis. Aga mis seal salata: rahvusvahelisel tasemel on vist just biosfri kaitseala termin, mille tlkimisel ei saa naljalt selliseid apse ette tulla, kui mis tahes teist kaitseala nime mis tahes keelest teise mber pannes.


Aga siis on aeg sealmaal, et raruttajail tuleb rutuliselt kella vaadata: meretagune asi ju, ega praam oota. Ikka vaikselt varjus psinud, aga tegelikult kogu konverentsi lithusalt talitlemas hoidnud Lia Rosenberg teeb veel viimase hoolitsusliigutuse ja korjab kokku rinnasildid: korduvkasutus olgu BKA-l alati aukohal.

Kolm vlis-BKAlast jvad veel paariks pevaks saarele ja kui ma neid laupeval praamil kohtan, on eriti Doris tis siirast vaimustust. Juan on Hiiumaal ennegi kinud, Martinist rkimata, nende kiitus on sestap talitsetum, aga livrdelhine ometi.



* BKA on Lne-Eesti saarestiku biosfri kaitseala; minu isiklikust vaatenurgast kll kellele heameeleks, kellele meelehrmiks esmajoones vi isegi ainult selle isevrki kolmikinstitutsiooni Hiiumaa keskus. Olgu segaduste vltimiseks allpool kogu BKA mrgitud siiski BKAga, hiidlaste kontor Krdla Tuuru-majas ja inimesed selle sees aga Hiiumaa BKAga. TJ

** MT mittetulundushing, moodsamas keelepruugis hsti sisukaugelt vabahenduseks kutsutud. TJ


1. Price, Martin 1999. Strategies for Biosphere Reserves. Eisto, I. et al. Local involvement and economic dimensions in biosphere reserve activities. Proceedings of the 3rd EUROMAB biosphere reserve coordinators meeting. Edita, Helsinki: 106113.


Toomas Jriado (1947) on MT Loodusajakiri snumitoimetaja ning vabakutseline raadio- ja teleajakirjanik.



Toomas Jriado
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012