Eesti Looduse fotov�istlus
03/2004



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
metsade kuivendamine EL 03/2004
Aitame loodusel taastuda

Jrjest enam tuseb Euroopa riikides pevakorda soov taastada metsade looduslikkus. Vajaduse selleks on tekitanud aastakmneid maksimaalsele puidutoodangule orienteeritud intensiivne metsamajandus, mille tegelik hind hakkab nd ha selgemaks saama.

Peale otsese ohu paljudele liikidele on see kaasa toonud ka kaudseid, kuid see-eest majanduslikult kergemini hinnatavaid tagasilke. Niteks suurenenud putukakahjustuste oht, sest looduslikega vrreldes on intensiivselt majandatud metsades ebaloomulikult vaene linnustik ning vhe ka muid entomofaage; ettengematud muutused vee-elustikus, phjuseks veekogude valgala veereiimi mberkorraldus.

Et Eestis ei olnud metsandus eelmisel sajandil sedavrd intensiivne kui suuremas osas Euroopas, siis ei ole need ksimused meil nii teravad. Seetttu pole ka vastavad teemad siin eriti pevakorral ning neil, kes ei ole ise asjaga otseselt tegelenud, vib isegi olla raske probleemidest tielikult aru saada. Samas vldiksime ohte mistes ja vastumeetmeid rakendades kriitilist olukorda Eesti metsades. Siis ehk ei pea me kunagi rakendama bioloogiliste vrtuste kaitsel nii ulatuslikke ja rmuslikke vtteid, nagu niteks Skandinaavia maad seda teevad.

Looduslike mrgalade, sealhulgas soo- ja soostuvate metsade thtsusest mageveehoidlatena ning asjaomaste koosluste ja elupaikadena on palju rgitud ja kirjutatud. Vhem on thelepanu plvinud selline kuivendusega (nagu ka tee-ehitusega jms.) kaasnev koloogiline probleem nagu kraavitusest tulenev elupaikade killustatus, mis teisisnu thendab fsilisi takistusi teatud liiki loomade liikumisel.


Saame vaid kaasa aidata. Kneldes looduslikkuse taastamisest, tuleb kohe tpsustada, et kiireid muutusi pole siin loota. Kuid oskuslikult tegutsedes saab kaasa aidata loodusmetsadele omaste struktuurielementide tekkele ja kivitada loodusolusid taastavad protsessid. Siit tuleneb ka tegevuse eesmrk: kiirendada seda, mis looduses ilma inimese sekkumiseta niikuinii ajapikku toimuks.

Metsade looduslikkuse taastamine viks kne alla tulla eelkige kaitsealadel, vaieldamatu vajaduse korral vib seda ette vtta ka mujal. Nagu igasuguse looduse muutmise korral, tuleb tegevust hoolikalt kavandada, analsides mitte ainult soovitud tulemusi, vaid ka vimalikke tagajrgi. Muu hulgas hinnatakse taastamistegevuse mju ka mbritsevale alale, samuti kaasneda vivaid ohte.

Loodusliku veereiimi taastamine on vaid ks metsade looduslikkuse ennistamise vtteid. Eks see thendab muidugi omaaegse inimt nullimist, aga uuemate teadmiste valguses see teatud juhtudel siiski igustab end. Metsakraavide umbeajamist vib sna julgesti vrrelda omal ajal intensiivpllumajanduse tarbeks rajatud suurfarmide sulgemisega. Kuid nii nagu kogu pllumajandust ja ka kiki suurfarme ei saa nimetada asjatuks vi sobimatuks, ei maksa ka loodusliku veereiimi taastamise vajadust vtta hinnanguna kuivendusele tervikuna.

Ent just kaitsealadel on sageli otstarbekas aidata loodusel endal taas vimust vtta: et algaks uuesti turvastumine, et metsas kasvaksid jlle heskoos eri vanuses puud, et valitsema pseksid liigid, mis kige paremini vastavad paiga looduslikele eeldustele, et metsa sugeneks taas paljudele olenditele eluvimalusi pakkuv lagupuit jne.

Kobras tegutseb omal kel. Vajadust loodusliku veereiimi taastamise nimel midagi ette vtta vhendab meil kobraste suur arvukus ning nende aktiivne ja sna piiramata tegevus kaitsealadel. Tegelikult on ks kobraste rohkuse phjusi just metsakuivendus, sest kraavid on loonud neile hulgaliselt elupaiku.

Kuigi kobras on meil vga juline veereiimi mjutaja, ei lange tema tegevus alati kokku loodusliku veereiimi taastamise eesmrkidega. Kobraste tekitatud leujutused, mille tagajrjel hukkub mets kmnetel vi sadadel hektaritel, ei taasta kunagist looduslikku seisundit: inimtegevuse tttu on mets vahepeal prdumatult muutunud, loodusmetsades tuleb sellise ulatusega hiringuid ette rmiselt harva. Seetttu vib tekkida isegi vajadus taastataval alal koprapaise lhkuda, et looduslik veereiim taastuks sujuvamalt.


Parem ennetada vi kiiresti tegutseda. Et vltida hilisemaid pingutusi ja kulutusi loodusliku veereiimi taastamiseks, tuleb phjalikult kaaluda, kas on otstarbekas rajada uusi kuivendusssteeme ja uuendada vanu. Kui aga kraavid on juba sisse aetud sinna, kus metsa praegune otstarve nuab looduslikku veereiimi, vib vajalikuks osutuda aktiivne taastamistegevus.

Vrske kraavituse korral, kui puistu ei ole kuivenduse tagajrjel judnud muutuda ja kraavi mulle on veel kasutatav, saab looduslikku veereiimi taastada sna lihtsalt: kraavid tuleb tita ties ulatuses vi osaliselt, viimasel juhul peaks paisude vahemaa olema 3050 meetrit.


Vanu haavu on raskem parandada. Seal, kus kraavide kaevamisest mdunud aeg on teinud oma t ja puistute struktuur looduslikega vrreldes tugevasti muutunud, osutub looduslikkuse taastamine mrksa keerukamaks. Senised kogemused on nidanud, et prast kraavide tielikku sulgemist taastub looduslikule kasvukohale omane alustaimestik kll kiiresti, kuid puistu vib hukkuda. See pole aga looduslikkuse taastajate eesmrk.

Teisenenud puistuga aladel tuleb looduslik veereiim taastada sujuvalt. Kui kraavid on juba ise umbe kasvamas ja vool neis nrk, siis on kige otstarbekam lasta asjadel areneda omasoodu. Igal juhul tuleb vimalikult suures ulatuses tita kuivendusssteemi piirdekraavid, mille lesanne on koguda kraavitatud alale valguvat pinna- ja phjavett.

Kui kraavissteem toimib veel hsti, siis tuleks veevoolu takistada ka detailvrgu kraavides, mille lesanne on liigvett kuivendatavalt alalt vastu vtta ja edasi juhtida. Paisud ehitatakse nii, et mingi osa veest pseks lbi vi le, ent seejuures kllalt tugevad, et kevadine suurvesi neid minema ei viiks. Samal viisil takistatakse vee voolamist phivrgus ehk kogujakraavides. Ei ole otstarbekas ehitada paise ainult phivrgu kraavidele, sest nii nagu teatud juhtudel kobraste tegutsemise puhul, vib selle tagajrjel soostuda ainult vike piirkond vi tekkida koguni viksem veekogu paisu taha, samas kui detailvrgu kraavid kuivendavad endiselt taastamist vajavat ala. Kui taastamistdega alustamisest on mdunud vhemalt 1015 aastat, suletakse veevool kraavides tielikult. Siis jb ka kevadine tulvavesi alale pidama.

Looduslikku veereiimi saab osaliselt taastada ka sna vikestel aladel. Seal, kus phivrk kogub vett ka vljaspool kaitseala asuvatelt aladelt vi on muudel phjustel ebasoovitav takistada veevoolu kogujakraavides, tuleb taastamistid teha ksnes detailvrgu kraavidel.

Kdusoometsades ehk seal, kus peale koosluse on tugevasti muutunud ka mullastik, pole enamasti otstarbekas taastada looduslikku veereiimi.


Tasa ja targu! Loodusliku veerereiimi taastamine on kallis ja tmahukas, samas vib hsti toimiva kuivendusssteemi iseeneslik hbumine vtta aastakmneid vi isegi kauem. Tid kavandades peame tegutsema ettevaatlikult, et mitte phjustada uusi ulatuslikke ja looduskooslustele vraid hiringuid vi soovimatuid mjutusi naaberaladel. Iseenesestmistetavalt tuleb jlgida tegevuse vastavust igusaktidele.

Taastades kuivendatud metsades loodusliku veereiimi, saavutame valgala veekogude htlasema veereiimi ning metsakoosluste loodusliku struktuuri ja loomuliku arengu. Kraave sulgedes vhendame elupaikade killustatust, ja kui jtame metsa ka rohkem lagupuitu, siis see kik kokku loob eluvimalusi paljudele loodusmetsaliikidele.


1. Angelstam, Per 1998. Maintaining and restoring biodiversity in European boreal forests by developing natural desturbance regimes. Journal of Vegetation Science, 9: 593602.

2. Heikkil, Hanna, Lindholm, Tapio 1994. Seitsemisen kanssalispuiston metsojitettujen soiden ennallistamissuunnitelm. Metshallituksen luonnonsuojelujulkaisua. Sarja B 13. Vantaa.

3. Heikkil, Hanna, Lindholm, Tapio 1995. Metsojitettujen soiden ennallistamisopas. Metshallituksen luonnonsuojelujulkaisua. Sarja B 25. Vantaa.

4. Jgiste, Kalev jt. 2002. Metsade looduslikkuse taastamise juhend. Tartu. (trkis ilmumata, kttesaadav Interneti-aadressil www.metsahoiu.ee)

5. Tukia, Harri 2000. Metsien ennalistamisen ekologia. Metshallituksen luonnonsuojelujulkaisua. Sarja A 124. Vantaa.

6. Tukia, Harri jt. 2001. Metsien ennalistamisopas. Metshallituksen luonnonsuojelujulkaisua. Sarja B 58. Vantaa.


Rainer Kuuba (1971) on maastikukoloogia ja keskkonnakaitse magister, ttanud aastaid Eesti metsakorralduskeskuses metsakorraldajana ja Karula rahvuspargis metsaspetsialistina, praegu Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse erametsakorralduse osakonna juht ja Eestimaa Looduse Fondi metsaspetsialist, samuti MT Eesti FSC trhma juhatuse esimees.



Rainer Kuuba
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012