Eesti Looduse fotov�istlus
03/2004



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
aasta puu EL 03/2004
Hall lepp - kas Eesti metsade tuhkatriinu?

Lepa valimine aasta puuks ajal, mil valmistume ldlaulupeoks deviisi all Las jda kski mets, mjub muljetavaldavalt. Nii mnegi tsise metsamehe hinges tekitab srane asjade kokkulangevus pisut segadust, sest hoolimata eri aegadel lepale suurt tulevikku ennustanud prohvetite tlustest on hall lepp jnud metsamehele ikkagi umbrohuks. See puuliik on trjutud nii meie kultuuris kui ka praeguseid vrtushinnanguid kujundaval puiduturul.

Oma ulatusliku levila tttu kasvab hall lepp nii Euroopas, Aasias kui ka Phja-Ameerikas. Norras ja Rootsis knib kuni 70. phjalaiuskraadini, lunas hlmab ka Kaukaasiat [2]. Eestis asustab hall lepp eelkige viljakamaid kasvukohti, tungides pioneerliigina maha jetud pllumajandusmaadele. Nii thistab see puu tagasiminekut maakasutuses, olles saanud omapraseks minnalaskmise smboliks.

Vabade viljakate maade pioneer. Et riigimetsas neb halli leppa vhe, viitab see headel tavadel phinenud jrjepidevale metsade majandamisele (joonis 1). Seevastu teiste maavaldajate ehk erametsades on hall lepp haaranud 10,7% pindalast ning 11,5% tagavarast. Kui need arvud pole piisavalt knekad, siis teadmine, et kuni 30-aastastes erametsades on hall lepp juba enim levinud puuliik, peaks ometi mtlema panema: milliseks kujuneb lhikmnenditel pilt mitte ainult metsadest, vaid kogu looduskeskkonnast (joonis 2)?

Hall lepp haarab vabu maid parimates, kige produktiivsemates kasvukohtades: 43% halli lepaga asustatud 184 000 hektarist paikneb salumetsade tbirhmas, peamiselt naadi kasvukohatbis, 29,6% hall-lepikutest kasvab sooviku- (peamiselt angervaksa tp) ja 22,3% laanemetsade tbirhmas.

Puidutagavara jrgi on halli leppa samuti kige enam naadi kasvukohatbis: suurima kogutagavaraga puuliigina hlmab ta siin 27,8% (erametsades 33,7%) selles metsakasvukohatbis kasvavast puidutagavarast. Ka angervaksa ja sinilille kasvukohas on hall lepp esindatud muljetavaldavas koguses: vastavalt 13,7 ja 11,5% kigis ning 18,1 ja 15,4% erametsades (joonis 3).

Hall-lepikute levik paikkonniti langeb suuresti kokku viljakate kasvukohtade levikuga. Nii ongi neid Hiiumaal ja Saaremaal alla he protsendi kigist metsadest. Kllaltki haruldane on see liik ka Kagu-Eestis vaid 3,3 % Plvamaa metsadest. Seevastu Viljandimaal letab halli lepa puistute osakaal 15% maakonna metsadest (joonis 4).

Thtsuseta pole halli lepa enda positiivne mju mullaviljakusele. Seetttu sobib ta hsti niteks puistangute metsastamiseks. Oma suure puhverdusvime tttu sobib lepp ka reostatud aladele ja veekogude mbrusesse.

Kasvab kiiresti, sureb vara. Eestis levinud puuliikidest on hall lepp kige lhemaealisem. Ehkki ta vib erandjuhul elada isegi 150-aastaseks [2], knib halli lepa eluiga tavaliselt siiski 5070 aastani. Puidu kvaliteet hakkab halvenema juba 40-aastases lepikus.

Tavapraselt raiutakse halli leppa 3540-aastaselt. Et saada rohkem biomassi, soovitatakse viia raiering vimalikult lhikeseks: isegi 48 aastani [3]. Hall-lepikute vanuseline jaotus on ebaloomulikult nihkunud: le 30-aastaste (valmivate ja kpsete) puistute osathtsus knib juba pooleni kogu hall-lepikute pindalast (joonis 5).

Ehkki nooremate puistute pindala absoluutarvudes vheneb, hlmavad hall-lepikud siiski umbes viiendiku kuni 40-aastaste metsade pindalast. Ehk teisisnu: mdunud sajandi teisel poolel alanud muutused maakasutuses pole veel peatunud. Peale endiste pllumajandusklvikute vallutab hall lepp judsalt ka vrskeid kuuseraiestikke.

Hall-lepikute head puidutootlikkust eeldab nende kuulumine valdavalt (98,1%) esimesse vi teise boniteedi klassi. Puistute tius letab kigi teiste puistutpide keskmist, ulatudes 1,0 tiusastmeni (kigi metsade keskmine 0,84). Haruldased pole isegi lepikud tiusega 1,5, kusjuures tiuse 1,0 letavad rohkem kui pooled kigist halli lepa puistutest. Eriti tootlikud suure juurdekasvuga on just noored hall-lepikud, mis jvad alla vaid liproduktiivsetele haavikutele. Joonisel 6 (lal) on nha halli lepa tagavara kasvukigu vrdlus kase ja kuusega.

Nagu juba mainitud, hlmab halli lepa puidu tagavara 7,9% kogu Eesti metsade tagavarast. Seejuures riigimetsades vaid 0,9%, samal ajal kui teiste maavaldajate ehk erametsades on see nitaja 11,7%. Halli lepa ldtagavara Eestis on ligemale 33 miljonit tihumeetrit ning puidu kogujuurdekasv 1,2 miljonit tihumeetrit aastas. Seejuures annavad erametsade hall-lepikud 1,15 miljonit tihumeetrit ehk 15,3% kogu erametsade juurdekasvust.


Raiutakse liiga vhe. Nagu hall-lepikute vanuselisest jaotusest ngime, on lviosa neist praegu raieeas vi selle juba letanud. 2002. aastal vastu vetud metsanduse arengukava jrgi viks lepikuid raiuda 2,3 miljonit tihumeetrit aastas. Tegelik raiemaht on aga 0,30,4 miljonit tihumeetrit (joonis 7), seega vaid ligikaudu 3% praegusest peaaegu 12 miljoni tihumeetri suurusest aastaraiest. Vaadeldes eraldi erametsi, neme, et halli leppa on viimasel ajal raiutud vaid 1% selle liigi kogutagavarast aastas. Niisuguse raietempo puhul vib selle puuliigi raieringiks kujuneda optimaalseks peetud 3035 aasta asemel 100 aastat.

Vrdleme samu nitajaid kuusikute kohta. Erametsade kuusikuid on viimastel aastatel raiutud 6% ldtagavarast aastas. Sellise tempo jtkudes raiuksime jrgmise kmnendi jooksul (optimaalne raiering 80 aastat) 60% kuusikute ldtagavarast see ongi kik, mida metsast tasub vlja vedada. Et metsade kasutust sisuliselt enam ei kavandata, siis on pris loomulik, et raiutakse seda, mis annab suurimat raietulu (joonis 6, all).

Peale selle, et halli lepa levides vheneb looduslik mitmekesisus, maastikud kasvavad tis ja muutuvad monotoonseks, on selle puuliigiga seonduv peamine probleem tema puidu kasutusvimaluste piiratuses. Viimastel aastatel on kttepuu hind turul sedavrd tusnud, et selle raie ei tekita enam kahjumit. Ent probleem ei seisnegi mitte niivrd suuremas rentaabluses koos puiduhinna tusuga suurenevad ka puidu varumise, veo- ja ttluskulud , kuivrd vajaduses leida halli lepa puidule uusi kasutusvimalusi.


Kas hall lepp on jnud tnamatult thelepanuta? Milline on selle liigi saatus tulevikus? Nendele ksimustele oskaks vastata vaid selgeltngija. Vaieldamatult suurele biomassi produktsioonivimele juhtis thelepanu juba professor Andres Mathiesen 1920. aastatel, ennustades sellele puuliigile suurt tulevikku. Koostatud on loendamatult palju arengustsenaariume ja mitmeklgselt uuritud halli lepa kasutust energeetikas. Selge on ka maksupoliitika muutmise vajadus. Ometi puistud surevad ning kttepuuvajadus kaetakse suures osas okaspuu ja kase raietel le jva praakpuiduga. Hall lepp aga jtkab oma vidukiku aina avaramatel raiestikel ja endistel pllumajandusmaadel.



1. Adermann, Veiko 2003. Eesti metsad 2002. Metsavarude hinnang statistilisel valikmeetodil. O Eesti Metsakorralduskeskus, Tallinn.

2. Laas, Endel 1987. Dendroloogia. Valgus, Tallinn.

3. Uri, Veiko (koost.) 1998. Halli lepa majandamine ja koloogia. EPM metsakasvatuse instituut, Tartu.


Lembit Maamets (1957) ttab metsakaitse ja metsauuenduskeskuse broo juhatajana.



Lembit Maamets
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012