Eesti Looduse fotov�istlus
04/2004



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artiklid EL 04/2004
Kauge klaline guaraana

Peale klassikaliste ergutite on viimastel aastatel turule tunginud veel ks eksootiline loodustoode guaraana. Meil vib seda osta tablettidena, kapslitena, taimsete teesegudena vi manustada teatud energiajookide koostises.

Guaraana on Luna-Ameerika vihmametsades kasvava liaantaime guaraana-pauliinia (Paullinia cupana) purustatud seemnetest valmistatud loodustoode. Kohalikele himudele on see taim tuntud juba mitu sajandit, tema pritolu kohta ringleb erisuguseid legende.

he uskumuse kohaselt on guaraana-pauliinia seemned nii-elda otsene kingitus jumalatelt vihmametsades elutsevatele indiaanlastele. Teise versiooni jrgi thendavad selle taime marjad jumalikke metsaelu jlgivaid salasilmi. Tepoolest, marjade kpsemisel nende lihakas kest osaliselt rebeneb ja sellest vlja paistev seemneosa meenutab kujult ja vrvuselt imetaja silma: rebenenud viljakest on silmalaugude rollis, mustavalge seemnerga kaetud seeme meenutab silmamuna (vt. joonist). Kolmanda primuse phjal hakkas liaantaim kasvama jumaliku lapse silmadest prast seda, kui vihmametsas elav mrkmadu oli tema eluknla kustutanud.

Indiaanlaste kohalikus dialektis kutsutakse seda taime uaranj, mis tlkes thendab silmataoline. Ndisajal teatakse guaraanat Luna-Ameerikas ka Brasiilia kakaona. Olgu primustega ja nimetustega kuidas on, guaraana botaaniline ristiisa on tpselt teada. Teaduslik perekonnanimetus paullinia tuleneb saksa botaaniku ja arsti C. F. Paullini nimest: ta avastas 18. sajandil nii knealuse liaantaime kui ka indiaani himu, kes seda mitmel otstarbel kasutas. Vihmametsade elanikele on guaraanaseemnete mju olnud teada juba aastasadu, nad pruukisid seda taime ergutina, ravimina ja ka armuelu edendava vahendina. Indiaanlased kasutasid nii taime seemneid kui ka koort. Et toimet tugevdada, riiviti taimeosad peeneks ja segati siis pulberjas mass veega. Riiviks kasutati kohalikes vetes elava kala arapaima ehk pirakuku sarvhammastega kaetud kuivatatud keelt.

Liaan Amazonase vihmametsadest. Guaraana-pauliinia on sna pika, looduses kuni kmne meetri krgusele vnleva varrega taim. Lehed ovaalsed, likivad. ied valkjad, lhnavad, isikutena, isas- ja emasied hel taimel koos. Teda tolmeldavad peamiselt eri liiki kiletiivalised. Tolmeldamisest viljade lpliku valmimiseni kulub kuni kolm kuud.

Marjataolised kolmeosalised viljad on kpselt punased, kollased vi oranid. Suuruselt on need vrreldavad viinamarjaga. Iga viljaosa peidab ht vrvilise seemnerga kaetud seemet. Taim paljunebki peamiselt seemnetega, kusjuures nende idanemiseks kulub kaks kuud kuni pool aastat. Seemneid levitavad vilju svad linnud.

Guaraana-pauliinia kasvab looduslikult Amazonase vihmametsades, eriti Brasiilia ja Venezuela piirkonnas, kus jagub nii soojust kui ka niiskust: sobiv hutemperatuur on 2830 oC , aastane sademete hulk 22002500 mm. Suurenenud nudluse tttu kasvatatakse seda taime ka istandikes: keskmiselt kuni 500 taime hektaril, nende pikkus toesvrestikel knib kigest kahe-kolme meetrini.


Mjuaine valmistusviisid. Valminud marjad korjatakse ksitsi ja kuhjatakse hunnikutesse. Soojuse, marjadel elutsevate mikroorganismide ja viljakestas leiduvate ssivesikute toimel algab esmane krimine, mis kestab kaks kuni kolm peva. Kritatud massist on lihtne seemneid eraldada. Seemned kuivatatakse kas vlitingimustes vi kunstlikus soojuses, seejrel rstitakse neid neli-viis tundi, kuni veesisaldus vheneb kmne protsendini. Nii saadakse esmane guaraana turustusvorm rstitud seemned ehk guaran em rama, mida paljud kohalikud kasvatajad ka mvad.

Samm edasi on guaraanapulgad. Rstitud seemned jahvatatakse, pulber segatakse veega tainataoliseks massiks, millest voolitakse kindlate mtmetega pulgad (pikkus 612 tolli, lbimt 1,42 tolli). Neid kuivatatakse mdukas kuumuses kuni kvastumiseni. Just pulkadena on guaraanat ammustest aegadest levitatud kohalike elanike seas. Kolmas kaubavorm on guaraanapulber, mida leiab tavaliselt jaemgilt tervisepoodides. Tstuslikult valmistatakse ka guaraanasiirupit, sellest omakorda mitmesuguseid jooke.


Toime phineb alkaloididel ja tanniinidel. Alkaloidid on lmmastikku sisaldavad, aluselise reaktsiooniga taimsed hendid taimede biokeemilise ainevahetuse jgid , mis mjutavad tugevalt loomorganismide elutegevust. Tnapeval tuntakse umbes paari tuhandet alkaloidi.

Alkaloide sisaldavaid taimi on inimkond tarvitanud juba ammustest aegadest kas ravimi, erguti vi mrgina. Guaraanaseemnetest valmistatud preparaat sisaldab erisuguseid alkaloide, kige rohkem on guaraniini. Esimesena analsis Euroopas guaraana koostist 1836. aastal Th. Martius, kes ka guaraniini kristalsel kujul eraldas. Alles 14 aastat hiljem leidsid juba teised uurijad, et guaraniin on tegelikult kofeiini ja tanniini segu.

Guaraanat hakati suuremates kogustes Euroopasse sisse tooma 19. sajandi keskel. Niteks 1852. aastal veeti seda Euroopasse ligikaudu 3000 kilo. Kofeiini on guaraana-pauliinia seemnetes testi palju: 35%. Tunduvalt vhem leidub teobromiini ja teoflliini tuntud alkaloidid needki. Just alkaloidide rohkus tagab guaraanat sisaldavate toodete virgutava mju. Indiaanlased, kes tarbivad guaraanat suurte annustena, trjuvad selle abil ka sooleparasiite.

Peale alkaloidide on guaraana seemnetest valmistatud pulbris veel rohkesti parkaineid, eesktt tanniine. Parkainete rohkus vimaldas muistsetel indiaanlastel ravida guaraanaekstraktiga khulahtisust. Veel vib guaraanaseemnetest leida saponiine, li ja ohtralt mitmesuguseid kiudaineid. Just kigi eelnimetatud ainete koostoimest olenebki guaraanapulbri mitmeklgne mju. Looduslikud lisandid tagavad alkaloidide jrkjrgulise, pika viiteajaga toime, mis on seedekulglale ka sstvam, erinevalt niteks likangest kohvist, mille mju on organismile kiire ja lhiaegne.


Kellele jah? Guaraanapreparaadid stimuleerivad kesknrvissteemi. Need on meldud inimestele, kes peavad teatud ajahetkel letama kas tugeva vaimse vi kehalise vsimuse, silitades seejuures keskendumisvime. Tasub teada, et guaraana ise organismile mrkimisvrselt energiat ei anna, vaid aitab temas leiduvate alkaloidide vahendusel paremini kasutada organismi energiavarusid. Loomulikult ei likvideeri guaraana vsimust, vaid aitab seda teatud ajani lihtsalt edasi lkata. Hiljem tuleb ennast aga ikkagi korralikult vlja puhata. Guaraana koostisosad kiirendavad sdametegevust, tstavad vererhku, soodustavad lihaste tegevust ja ergutavad neerude td. Viimase vite alusel saab guaraanat pidada organismist vett vljutavaks preparaadiks. Vee eemaldamine organismist on ka ks, kuid mitte ainus mjur, millel phineb guaraanapreparaatide kaalulangetav toime.


Kellele ei? Tugeva ergutina ei tohi guaraanat tarbida kergesti erutuva nrvissteemiga inimesed ja need, kellel on probleeme sdametalitluse, organismi verevarustushirete vi liialt krge vererhuga. Arvestama peab sedagi, et guaraana mju on individuaalne: hesugusest annusest jtkub hele inimesele terveks pevaks, teisele aga vaid mneks tunniks. Nagu kikide alkaloidide puhul, nii kujuneb ka guaraanapreparaatide pideval kasutamisel vlja teatud sltuvus, mis avaldub soovis annust suurendada. Tiesti vastunidustatud on guaraana vikelastele, rasedatele ja rinnaga toitvatele emadele! Samuti peaks innukas preparaaditarbija jlgima seda, et ta pevast soovituslikku kogust ei letaks. Ettevaatlikult peaks suhtuma ka knealuse erguti ja alkohoolsete jookide kooskasutamisse. Ja veel kikidest eksootilistest loodustoodetest, millest viimasel ajal on palju rgitud ja kirjutatud, loodetakse sageli imet organismi mjutamisel. Guaraana ei ole mingi imerohi, mis ravib kiki haigusi!


Millistest toodetest vib guaraanat leida? Eespool oli juba juttu apteekides mdavatest guaraanatablettidest ja kapslitest. Guaraana kodumaal Brasiilias on valminud ka mitmesuguseid seda ergutit sisaldavaid tavatooteid. Neist kige tuntumad on loomulikult energiajoogid. Ka meie mgivrgus on energiajooke, mis

kannavad mrget guaraanasisalduse kohta. Peale toniseeriva toimega jookide lisatakse guaraanat ka nrimiskompvekkidele, teesegudele, nrimiskummidele, okolaadidele ja isegi siirupitele. Tuntud on veel guaraanalisandiga sigaretid, kuid need ei parandada kuigivrd organismi seisundit.



Urmas Kokassaar (1963) on Tartu likooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi lektor. Biokeemikuna avaldanud palju artikleid toidu ja toitumise teemal.



Urmas Kokassaar
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012