Eesti Looduse fotovõistlus
05/2004



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
kaitseala EL 05/2004
Silma looduskaitseala

Silma looduskaitsealale tasub tulla eelkõige lindude kevad- ja sügisrände aegu: siis saab vaatetornidest näha korraga kümneid tuhandeid lahesoppides ja rannikulõugastel peatuvaid linde.


Silma looduskaitseala paikneb Lääne-Eesti ühe omapärasema loodusega piirkonnas – Haapsalu Tagalahe ja Noarootsi rannikulõugaste südames. Ala muudab ainulaadseks siinsete maastike ja eluslooduse mitmekesisus ning maakerge. Kaitseala loodi 1998. aastal madalmere, rannaniitude, jäänukjärvede ja roostike elustiku kaitseks ja see on seotud mitme olulise looduskaitselepinguga, olles rahvusvahelise tähtsusega linnuala (IBA), potentsiaalne Ramsari-ala, AEWA- (Aafrika–Euraasia veelindude kaitse kokkuleppe) demonstratsiooniala ning Natura 2000 ala.

Madalaveeline laht. Pisut üle kolmandiku Silma looduskaitsealast (4780 ha) hõlmavad merelahed: Haapsalu lahe kõige tagumised osad – Saunja ja Tahu laht. Madalmeri koos seda ümbritseva roostiku, rannaniitude ja rannikulõugastega annabki kaitsealale tema näo. Laht on idaosas keskmiselt vaid pool meetrit kuni meeter sügav, sageli tuleb ette veeõitsengut. Aeglast veevahetust ei paranda kuigivõrd ka lahte suubuvad väikesed jõed (Võnnu ehk Silma oja, Taebla jõgi ning Salajõgi).

Tahu ja Saunja laht koos Sutlepa merega on üks tähtsamaid mageveekalade kudemispaiku Väinamere piirkonnas: siin koevad haug ja säinas, eriti rohkel arvul tuleb siia kudema särg [3]. Haapsalu laht oma ligi seitsmekümne väikese laiuga on oluline pesitsuspaik tuhandetele vee- ja rannikulindudele.

Muutuvad rannamaastikud. Veel möödunud sajandi keskel siin ligi tuhandel hektaril laiunud rannaniidud olid kaitseala loomise ajaks hävimas: kinnikasvamine ähvardas ka viimaseid lagedaid niidualasid, paremini oli püsinud üksnes Tahu rannaniit [2]. Üks kaitseala põhiülesandeid on hoida ja taastada kaduvaid niitusid. Tänu hiljuti käivitunud LIFE-NATURE projektile loodetakse kolme järgmise aasta jooksul pilliroost ja võsast puhastada ligi 700 ha. Seega avaneb nüüd ainulaadne võimalus jälgida rannamaastike laiaulatuslikku muutumist lühikese aja jooksul.

Silma looduskaitseala teevad ainulaadseks jäänukjärved ehk rannikulõukad. Need on tekkinud kunagi Noarootsit mandrist eraldanud väina asemele. Väina asukohta tähistab praegu järjestikune veesilmade jada: Sutlepa, Karjatse, Möldri ja Vööla meri ning Kudani järv. Väin ise kadus maakerke tõttu 19. sajandi esimesel poolel.

Rikkalik linnustik. Haapsalu lahe linnustik on ala väiksusest (umbes 50 km2) hoolimata väga liigirikas. Siin on nähtud 225 linnuliiki; see hõlmab 63% Eesti linnuliikide koguarvust. Matsalu lahe kõrval on tegemist ühe olulisema veelindude rändeaegse koondumiskohaga, kus kevadrändel on korraga loendatud kuni 30 000 ja sügisrändel kuni 110 000 veelindu. Arvukamad rändlinnud on kevaditi tuttvart (kuni 30 000 isendit), merivart (24 000), väikeluik (4300) ja punapea-vart (3600), sügiseti viupart (50 000), lauk (47000), piil- ja soopart (20 000), sookurg (6000) ning laululuik (3900). Kõige haruldasem läbirändaja on kogu maailmas ohustatud väike-laukhani.

Pesitsusalana on Haapsalu laht eriti oluline 14 linnuliigile, sealhulgas väikekajakale, mustviirele, roo-ritsiklinnule, niidurüdile, roo-loorkullile, hüübile ja hallpõsk-pütile [1].

Muu loomastik. Selgrootutest on rohkem andmeid liblikate kohta; neid on 1999. aastast alates Saunjas ja Saare külas uurinud Imre Taal. Kaitsealalt on leitud 576 liiki suurliblikaid [4]. Huvitavamad leiud on tumehall-kaelusöölane, koirohu-kaelusöölane, tume-juureöölane, lodu-lehevaksik, valgetähn-pajuliblikas ja suur-kuldtiib.

Haruldasematest läbirändajatest on tabatud kassitapusuru, päevasuru ning verikaruslane. Huvi pakuvad ka EL-i loodusdirektiivi liigid suur-mosaiikliblikas (II ja IV lisa) ja vareskaera-aasasilmik (IV lisa).

Kahepaiksetest äratab tähelepanu kõre leid Vööla mere ääres. Tavalisemad on siin rohukonn, rabakonn ning harilik kärnkonn. Roomajatest näeb õige tihti nastikut, harvem rästikut.

Kaitseala imetajate nimekirjas on 38 liiki. Tavalisemad metsloomad on põder, metskits, metssiga, rebane, kährik, nirk, metsnugis ja mink. Käsitiivalistest pakuvad huvi tiigilendlane ja suurvidevlane, pisinärilistest kasetriibik. Salajõe ning Taebla jõe ääres elavad kobras ning saarmas. Suurkiskjatele jäävad looduskaitseala metsatükid liiga väikseks, et pakkuda püsielupaika. Läbikäijatena on siin olnud ilves ja karu [5].


Huvilistele. Kaitseala lindude ja maastikega aitavad tutvuda linnutornid Saunjas ning Sutlepa mere ääres. Kes tahaksid jälgida siin peatuvaid veelindude, neil soovitame tulla Saunja linnutorni mai esimesel või septembri teisel poolel: siis on peatuvate veelindude kogumid kõige suuremad. Septembrikuu õhtutel annab kauaks meelde jääva elamuse tuhandete sookurgede ja hanede ööbimalend Saunja lahele.

Suve lõpuks avatakse Saare loodusrada Sutlepa mere ääres. Juba praegu on valmis umbes 1,2 km pikkune laudtee, nn. roostikurada. Veel enne sügist loodame huviliste teenistusse anda hobused, kes viivad inimesi roostikurajalt Võnnu poolsaare alguseni ja sealt tagasi mõisa juurde. Marsruut (pikkusega 7 km) on valitud selliselt, et seda läbides näeks võimalikult rohkem meie eripalgelisi loodusmaastikke.

Sellel suvel paigaldatakse roostike majandamist ja elustikku tutvustavad teabetahvlid ning ehitatakse valmis vaateplatvorm. Küsida saab ka kaitseala keskusest Saare (Lyckholmi) mõisas või telefonil 472 9431. Teavet kaitsekorralduse ja loodusväärtuste kohta leiab kaitseala kodulehelt (http://www.silma.ee).



1.

Ojaste, Ivar 2001. Silma looduskaitseala (voldik).
2.

Ojaste, Ivar; Randla, Tiit 2001. Haapsalu lahe ja Silma looduskaitseala loodusväärtused. – Estonia Maritima 5.
3.

Saat, Toomas; Taal, Imre 2001. Saunja lahe kalastikust Silma looduskaitsealal. – Estonia Maritima 5: 269–278.
4.

Taal, Imre 2003. Silma looduskaitseala suurliblikate nimestik. Käsikiri Silma looduskaitseala keskuses.
5.

Timm, Uudo 2002. Silma looduskaitseala imetajad. Käsikiri Silma looduskaitseala keskuses.


Marko Valker (1977) on Silma looduskaitseala loodusharidusspetsialist.



Marko Valker
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet