Eesti Looduse fotov�istlus
05/2004



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
kaitseala EL 05/2004
Silma looduskaitseala

Silma looduskaitsealale tasub tulla eelkige lindude kevad- ja sgisrnde aegu: siis saab vaatetornidest nha korraga kmneid tuhandeid lahesoppides ja rannikulugastel peatuvaid linde.


Silma looduskaitseala paikneb Lne-Eesti he omaprasema loodusega piirkonnas Haapsalu Tagalahe ja Noarootsi rannikulugaste sdames. Ala muudab ainulaadseks siinsete maastike ja eluslooduse mitmekesisus ning maakerge. Kaitseala loodi 1998. aastal madalmere, rannaniitude, jnukjrvede ja roostike elustiku kaitseks ja see on seotud mitme olulise looduskaitselepinguga, olles rahvusvahelise thtsusega linnuala (IBA), potentsiaalne Ramsari-ala, AEWA- (AafrikaEuraasia veelindude kaitse kokkuleppe) demonstratsiooniala ning Natura 2000 ala.

Madalaveeline laht. Pisut le kolmandiku Silma looduskaitsealast (4780 ha) hlmavad merelahed: Haapsalu lahe kige tagumised osad Saunja ja Tahu laht. Madalmeri koos seda mbritseva roostiku, rannaniitude ja rannikulugastega annabki kaitsealale tema no. Laht on idaosas keskmiselt vaid pool meetrit kuni meeter sgav, sageli tuleb ette veeitsengut. Aeglast veevahetust ei paranda kuigivrd ka lahte suubuvad vikesed jed (Vnnu ehk Silma oja, Taebla jgi ning Salajgi).

Tahu ja Saunja laht koos Sutlepa merega on ks thtsamaid mageveekalade kudemispaiku Vinamere piirkonnas: siin koevad haug ja sinas, eriti rohkel arvul tuleb siia kudema srg [3]. Haapsalu laht oma ligi seitsmekmne vikese laiuga on oluline pesitsuspaik tuhandetele vee- ja rannikulindudele.

Muutuvad rannamaastikud. Veel mdunud sajandi keskel siin ligi tuhandel hektaril laiunud rannaniidud olid kaitseala loomise ajaks hvimas: kinnikasvamine hvardas ka viimaseid lagedaid niidualasid, paremini oli psinud ksnes Tahu rannaniit [2]. ks kaitseala philesandeid on hoida ja taastada kaduvaid niitusid. Tnu hiljuti kivitunud LIFE-NATURE projektile loodetakse kolme jrgmise aasta jooksul pilliroost ja vsast puhastada ligi 700 ha. Seega avaneb nd ainulaadne vimalus jlgida rannamaastike laiaulatuslikku muutumist lhikese aja jooksul.

Silma looduskaitseala teevad ainulaadseks jnukjrved ehk rannikulukad. Need on tekkinud kunagi Noarootsit mandrist eraldanud vina asemele. Vina asukohta thistab praegu jrjestikune veesilmade jada: Sutlepa, Karjatse, Mldri ja Vla meri ning Kudani jrv. Vin ise kadus maakerke tttu 19. sajandi esimesel poolel.

Rikkalik linnustik. Haapsalu lahe linnustik on ala viksusest (umbes 50 km2) hoolimata vga liigirikas. Siin on nhtud 225 linnuliiki; see hlmab 63% Eesti linnuliikide koguarvust. Matsalu lahe krval on tegemist he olulisema veelindude rndeaegse koondumiskohaga, kus kevadrndel on korraga loendatud kuni 30 000 ja sgisrndel kuni 110 000 veelindu. Arvukamad rndlinnud on kevaditi tuttvart (kuni 30 000 isendit), merivart (24 000), vikeluik (4300) ja punapea-vart (3600), sgiseti viupart (50 000), lauk (47000), piil- ja soopart (20 000), sookurg (6000) ning laululuik (3900). Kige haruldasem lbirndaja on kogu maailmas ohustatud vike-laukhani.

Pesitsusalana on Haapsalu laht eriti oluline 14 linnuliigile, sealhulgas vikekajakale, mustviirele, roo-ritsiklinnule, niidurdile, roo-loorkullile, hbile ja hallpsk-ptile [1].

Muu loomastik. Selgrootutest on rohkem andmeid liblikate kohta; neid on 1999. aastast alates Saunjas ja Saare klas uurinud Imre Taal. Kaitsealalt on leitud 576 liiki suurliblikaid [4]. Huvitavamad leiud on tumehall-kaeluslane, koirohu-kaeluslane, tume-juurelane, lodu-lehevaksik, valgethn-pajuliblikas ja suur-kuldtiib.

Haruldasematest lbirndajatest on tabatud kassitapusuru, pevasuru ning verikaruslane. Huvi pakuvad ka EL-i loodusdirektiivi liigid suur-mosaiikliblikas (II ja IV lisa) ja vareskaera-aasasilmik (IV lisa).

Kahepaiksetest ratab thelepanu kre leid Vla mere res. Tavalisemad on siin rohukonn, rabakonn ning harilik krnkonn. Roomajatest neb ige tihti nastikut, harvem rstikut.

Kaitseala imetajate nimekirjas on 38 liiki. Tavalisemad metsloomad on pder, metskits, metssiga, rebane, khrik, nirk, metsnugis ja mink. Ksitiivalistest pakuvad huvi tiigilendlane ja suurvidevlane, pisinrilistest kasetriibik. Salaje ning Taebla je res elavad kobras ning saarmas. Suurkiskjatele jvad looduskaitseala metsatkid liiga vikseks, et pakkuda psielupaika. Lbikijatena on siin olnud ilves ja karu [5].


Huvilistele. Kaitseala lindude ja maastikega aitavad tutvuda linnutornid Saunjas ning Sutlepa mere res. Kes tahaksid jlgida siin peatuvaid veelindude, neil soovitame tulla Saunja linnutorni mai esimesel vi septembri teisel poolel: siis on peatuvate veelindude kogumid kige suuremad. Septembrikuu htutel annab kauaks meelde jva elamuse tuhandete sookurgede ja hanede bimalend Saunja lahele.

Suve lpuks avatakse Saare loodusrada Sutlepa mere res. Juba praegu on valmis umbes 1,2 km pikkune laudtee, nn. roostikurada. Veel enne sgist loodame huviliste teenistusse anda hobused, kes viivad inimesi roostikurajalt Vnnu poolsaare alguseni ja sealt tagasi misa juurde. Marsruut (pikkusega 7 km) on valitud selliselt, et seda lbides neks vimalikult rohkem meie eripalgelisi loodusmaastikke.

Sellel suvel paigaldatakse roostike majandamist ja elustikku tutvustavad teabetahvlid ning ehitatakse valmis vaateplatvorm. Ksida saab ka kaitseala keskusest Saare (Lyckholmi) misas vi telefonil 472 9431. Teavet kaitsekorralduse ja loodusvrtuste kohta leiab kaitseala kodulehelt (http://www.silma.ee).



1.

Ojaste, Ivar 2001. Silma looduskaitseala (voldik).
2.

Ojaste, Ivar; Randla, Tiit 2001. Haapsalu lahe ja Silma looduskaitseala loodusvrtused. Estonia Maritima 5.
3.

Saat, Toomas; Taal, Imre 2001. Saunja lahe kalastikust Silma looduskaitsealal. Estonia Maritima 5: 269278.
4.

Taal, Imre 2003. Silma looduskaitseala suurliblikate nimestik. Ksikiri Silma looduskaitseala keskuses.
5.

Timm, Uudo 2002. Silma looduskaitseala imetajad. Ksikiri Silma looduskaitseala keskuses.


Marko Valker (1977) on Silma looduskaitseala loodusharidusspetsialist.



Marko Valker
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012