Eesti Looduse fotov�istlus
2004/06



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
saaremaa EL 2004/06
Saaremaal toovad lapsi sookured

Eesti linnukaitse alguseks peetakse Vaikade kaitse alla vtmist 1910. aastal. Vaikade ja Vilsandi linnuriigi thtsus on endine, kuid siiski ei olene lindude pli Saare maakonnas ainult hest kaitsealast. Olulisem on ka mujal mistlikult sobitada inimese soove ja lejnud eluslooduse vajadusi.

Saare maakonnas on seisuga 1. jaanuar 2004 registreeritud 323 linnuliiki, neist haudelinde 211 ja eksiklalisi 56 liiki;

Saaremaa rannikumeri on olulisim veelindude talvitumispiirkond Eestis, paljude liikide jaoks asuvad siin ka thtsaimad lbirnde-peatusalad;

Srve poolsaar on lindude hulgirnde ala vljapaistvamaid Lnemere res;

Saaremaa haudelinnustik erineb geograafilise asendi (saarelisus, Eesti lnepoolseim piirkond) ja elupaikade leviku tttu paljuski mandri linnustikust.

Veelindude thtsaimad talvitusalad Eestis asuvad Lne-Saaremaa rannikul. See piirkond on keskmistel talvedel suuremas osas jvaba. Mere-selgrootuid ja muud veelindude toitu jtkub siin kllaldaselt ning inimene ei hiri linde kuigivrd. Seetttu saavad kmme tuhat ja rohkem sukelparti ning muud veelinnud Saaremaa rannavetes talve edukalt le elada.

2001. aastal koostatud kokkuvtte jrgi asub Eesti viieteistkmnest veelindude thtsaimast talvitusalast neliteist Saare maakonna vetes [10]. Saaremaa vastutusliik talvituvate veelindude hulgas on kirjuhahk, kes hoolimata asurkonna vahepealsest kahanemisest ilmestab Loode-Saaremaad ikkagi kuni paari tuhande isendina. Arvukaimad talvitujad on stkas ja aul, nagu mujalgi rannavetes. Saaremaa talvitusalade thtsus mne arvukama liigi jaoks on toodud tabelis.


Tabel. Saaremaa rannikumerel arvukamalt talvituvate veelindude osakaal Eesti linnustikus 19951997 kesktalvise veelindude loenduse phjal [7].
Liik Saaremaa lindude vikseim ja suurim osakaal Eesti linnustikus (19951997), %
Khmnokk-luik 56,968,4
Sinikael-part 18,259,2
Kirjuhahk 99,3100
Aul 12,546,2
Tmmuvaeras 22,726,7
Stkas 2831,7
Vikekoskel 5984,8
Rohukoskel 5984,8
Jkoskel 2831,7

Linnud rndavad aasta otsa. ldlevinud ettekujutuse jrgi saabuvad rndlinnud lunast aprillis ja mais, muudavad meie phjamaise looduse oma laulu ja vrvidega mneks kuuks rmsaks ning lahkuvad sgisel soojematele maadele. Paljud maismaaliigid nii talitavadki, ent rannikuil ja mere kohal on olukord hoopis teistsugune: seal rndavad linnud kogu aasta vltel.

Veelindude sgisrnne Lne-Saaremaa rannikul vib alkidel, kauridel ja luikedel alata alles detsembris vi ulatuda jaanuarisse. Peamiselt jaanuari alguses juavad meie vetesse talvituma kirjuhahad. Samas juab juba veebruaris vi hiljemalt mrtsi alguses koos soojemate tsklonitega Lnemere keskosast meile esimene laine kevadrndureid, peamiselt hahku. Peaaegu rndevaba aega on seega napp kuu, kui sedagi.

Selle artikli kirjutamise aegu, mai lpus ja juuni alguses liigub rannikul arvukalt tundras pesitsevaid kurvitsalisi: rdid, pl, veetallaja. Nemad on alles teel pesitsusaladele. Kuid juba ndala-paari prast hakkavad liikuma esimesed salgad kiivitajaid ja suurkoovitajaid, kes on perejtkamise selleks aastaks lpetanud. Seega saavad huvilised lindude rnnet jlgida aasta ringi.

Srve poolsaar on rnde pudelikael ja siit leitakse keskmiselt ks uus liik Eesti linnustikule aastas. Rndeteega samas suunas kaugele merre ulatuv poolsaar vimaldab maismaalindudel hoiduda mere kohale lendamast ja suunab mneti ka veelindude rnnet. Poolsaare thtsuse kiretu arvuline mt on see, et paik vastab lindude rnde n.-. pudelikaela ala mramiseks vajalikule rahvusvahelisele kriteeriumile: vhemalt 5000 kullilise ja pistrikulise vi 3000 kurelise rnne le kindla piirkonna he rndehooaja jooksul. Poolsaare lunatipus, Srve sre linnujaamas on sgisrndel loendatud tuhandeid kullilisi. Arvukamate rvlinnuliikide hooajarekordid on raudkullil 5100, hiireviul 2800, herilaseviul 350 ja karvasjalg-viul 94 isendit [11, 12].

Srel tehti rndevaatlusi ka Balti rndevrgustiku koost raames aastail 19561962. Juba siis oli Srve sr ld- ja ka paljude ksikliikide arvestuses olulisim lbirndepunkt Eestis. Lindude rngastamist alustati siin 1978. aastal Nigula looduskaitseala algatusel ja see kestis 13 aastat. 1997. aastal Soome Viron Lintuseura eestvttel Srve linnujaam taastati ja sestpeale on siin taas sgisesi linde mrgistatud;lisandunud on rndevaatlused.

Srve poolsaar on rnde pudelikael ja siit leitakse keskmiselt ks uus liik Eesti linnustikule aastas. Rndeteega samas suunas kaugele merre ulatuv poolsaar vimaldab maismaalindudel hoiduda mere kohale lendamast ja suunab mneti ka veelindude rnnet. Poolsaare thtsuse kiretu arvuline mt on see, et paik vastab lindude rnde n.-. pudelikaela ala mramiseks vajalikule rahvusvahelisele kriteeriumile: vhemalt 5000 kullilise ja pistrikulise vi 3000 kurelise rnne le kindla piirkonna he rndehooaja jooksul. Poolsaare lunatipus, Srve sre linnujaamas on sgisrndel loendatud tuhandeid kullilisi. Arvukamate rvlinnuliikide hooajarekordid on raudkullil 5100, hiireviul 2800, herilaseviul 350 ja karvasjalg-viul 94 isendit [11, 12].

Srel tehti rndevaatlusi ka Balti rndevrgustiku koost raames aastail 19561962. Juba siis oli Srve sr ld- ja ka paljude ksikliikide arvestuses olulisim lbirndepunkt Eestis. Lindude rngastamist alustati siin 1978. aastal Nigula looduskaitseala algatusel ja see kestis 13 aastat. 1997. aastal Soome Viron Lintuseura eestvttel Srve linnujaam taastati ja sestpeale on siin taas sgisesi linde mrgistatud;lisandunud on rndevaatlused.

Kevadel rndavad linnud hoogsamalt hoopis Srve poolsaare kitsas phjaosas, SalmeLtsa piirkonnas. Lhiaegsetel vaatlustel 2003. ja 2004. aasta kevadel on seal vaadeldud paljude liikide hulgalist lbilendu, niteks metsvinte on loendatud kuni 166 000 isendit pevas, suurkoovitajaid kuni 2100 pevas ja sookurgi 4365 isendit nelja vaatluspeva jooksul (Hannu Juka, Viron Lintuseura andmed 2004). Sookurgede hulgirnne Salme piirkonnas on piisav alus Natura 2000 hoiuala kehtestamiseks. Hoolimata Eesti ornitoloogiahingu ettepanekust [6] ei ole Srve poolsaare phjaosa Natura 2000 vrgustikku seni valitud.

Srves on Eestile avastatud heksa linnuliiki, peamiselt juhuslikud eksiklalised, neist seitse liiki alates 1998. aastast (tabel 2). Seega on viimase kuue aastaga meie lindude sstemaatilisse nimestikku Srvest lisandunud keskmiselt veidi le he liigi aastas. See seik pole ehk oluline lindude kaitse mttes, kuid avardab teadmisi kodumaa looduse kohta.


Tabel 2. Linnud-eksiklalised, keda Eestis on esimest korda vaadeldud Srves. Allikas: Eesti linnuharulduste komisjoni andmed seisuga 1. jaanuar 2004: http://www.eoy.ee/yhing/hk/hk_koik.pdf


Liik eesti keeles Liik ladina keeles Esmavaatluse aeg Srves Vaatlusi Eestis prast esmavaatlust

sh. Srves
Kivirstas Monticola saxatilis mai algus 1983 1 1
Tmmu-lehelind Phylloscopus fuscatus 17.10.1986 4 3
Suur-veetallaja Phalaropus tricolor 06.10.1989
Niidukiur

ehk stepi-niidukiur Anthus richardi 17.09.1998 4 3
Siberi lehelind Phylloscopus schwarzi 04.10.1999
Tuhk-lehelind Phylloscopus humei 31.10.10.11. 1999 2 2
Puna-veetallaja Phalaropus fulicarius 12.16.11.1999 3 3
lverdi ehk lverisla Calidris acuminata 31.08.2001
Mongoolia kiur Anthus godlewskii 11.25.10.2002
Mustpea-tsiitsitaja Emberiza melanocephala 31. 05.2003

Peale Srve poolsaare on eelkige arktiliste veelindude thtsamaid rndepiirkondi Suur vin ja kogu Lne-Saaremaa rannikumeri. Soela vina kaudu rndavad peamiselt veelinnud, kuid see toimib ka maismaaliikide rndesillana Pammana poolsaarelt Emmaste piirkonda ning vastupidi.


Saaremaal toovad lapsi sookured. Lhidalt eldes on saarlaste jaoks tutt-tihane, puukoristaja ja mitmed teised mandril tavalised haudelinnuliigid haruldused, ent valge-toonekurega hakkame juba harjuma. Samas kivad mandri linnuhuvilised Saaremaal maismaalindudest vaatamas-kuulamas niteks roherhni.

Saare- ja Muhumaa linnustik erineb mandri omast mrgatavalt. Jttes krvale siinsete vikesaarte ja rannikute tiivulised, on suurimad erinevused hoopis maismaalinnustikus. Saarele ei ole veel judnud vi on siit enneaegu lahkunud mitu liiki, kes mandril on tavalised.

Kaheksa kilomeetri laiune Suur vin, osa lindude vhene rndsus ja suur pesapaigatruudus tingivad saarlaste siira vaimustuse, nhes mandril tutt-tihast, puukoristajat, hndkakku, laanepd, vike-konnakotkast, metsist ja paljusid teisi liike.

Metsise on inimene hvitanud 150 aastat tagasi ja hoolimata 20. sajandi algupoole sissetalumiskatsetest ei ole ta siia psima jnud [13]. Teised loetletud liigid ei ole meile veel levinud vi on endiselt haruldased. Mne liigi jaoks on Eesti levila servaala, kus uusi paiku pole lihtne hlvata.

Niteks sobib valge-toonekurg, kes asus Eestis pesitsema 1841. aastal [3]. Saaremaalt on mrgitud ksikuid pesitsemisi ajavahemikul 18871915 [13] ja siis jlle alates 1951. aastast [3]. Sestpeale silitas liik Saaremaal poole sajandi jooksul vahelduva eduga he- kuni kolmepaarilise arvukuse. Alles uue rndetee teke le Kura kurgu 2000. aastate alguses on toonud kaasa arvukuse olulise suurenemise. Veel 1996. aastal oli asustatud pesi kaks [15], mullu kuus (Saaremaa linnuklubi andmed), tnavu aga juba heksa vi rohkem. Seetttu olnud eelmise sajandi alguses liikvel tlus, et Saaremaal ei too lapsi mitte valge-toonekured, vaid sookured [13].

Mnede haudelindude psimine Eestis on suuresti saarlaste teha. Roherhni levila on muutunud. Kui eelmise sajandi esimesel poolel peeti roherhni Saaremaal haruldaseks, siis praeguseks on Saaremaast saanud liigi viimaseid tugialasid Eestis. Siin arvatakse pesitsevat suurem osa Eesti 100200 roherhnipaarist [8, 1]. Roherhn on peamiselt sipelgatoiduline vanamoodsamat pllumajandust vajav liik, kelle arvukus on hakanud vhenema mitmes Euroopa riigis [2]. Kui Saaremaal jtkub puisniitude taastamine ja majandamine, vikseid rohumaid niidetakse ja karjatatakse ning metsaservades vi kiviaedade krval leidub endiselt kuklasepesi, vib roherhn siin maakonnas psima jda.

Maakonna vastutusliik on ka peamiselt Vilsandi rahvuspargi biohermsetel laidudel pesitsev randkiur. Liik on vikesele arvukusele vaatamata psinud seal juba peaaegu viiskmmend aastat.


Rannaniitude kurvitsalistel ei lhe hsti. Niiduliikide algseid elupaiku on keeruline ra arvata. Prast jaega elasid paljud neist kindlasti soodes ja rohukamaraga ranna-alade kujunemise jrel kolisid vhemalt osaliselt sinna mber. Mned ehk tulidki meie aladele alles suurte rohusjate kannul, viimaste tekitatud elupaikadesse.

Sajanditagune Saaremaa oli inimesest vga mjutatud. Nii on Aleksander Tomson 1937. aastal kirjutanud Srve taimkattest: Srve rannavde, vaatamata ligi 100 km ulatusele ja mitmekesisusele asukohategurite poolest, on taimestult liikidevaene. Selle phjuseks on karjatamine, ja karjatatavatel kohtadel on taimkate kll tihe, kuid moondunud [14]. Samas olid Srvemaa karjatatavad ja niidetavad rannad kurvitsalistele ilmselt vga sobivad.

Praegu ptakse rmuslikult halvenenud niiduelupaiku mingiski osas taastada: et liigid ja maastike ilu siliksid ning pllumajandus kehvematel aladelgi kosuks. Ometi on enamik randades pesitsevaid niidukurvitsalisi kehvas seisus. Rannaniitude haudelinnustiku seire tulemusi ldistab seireteema koordinaator Andres Kuresoo jrgmiselt [5]: stabiilsed vi fluktueeruva arvukusega: naaskelnokk, tikutaja; kahaneva arvukusega: merisk, punajalg-tilder, niidurdi, kiivitaja, liivatll; alarmeerivalt vheneva arvukusega: mustsaba-vigle ning hvimas: tutkas.

Niiduliikidest kige kehvemal jrjel on tutkas: kui nende arvukus, mis on viimasel kmnel aastal kahanenud, veel vheneb,on liigi tielik kadumine vaid aastate ksimus. Tutka pesitseva asurkonna suuruseks on viimaste hinnangute alusel arvatud vaid 100 kuni 200 paari [1]. Tegelikult loendatakse tutkaid mngus osalevate emaslindude arvu jrgi, sest kige vgevamal (nn. domineerival) isasel on igus paarituda enamiku emastega. Kevadel Saare laidudel-rannikuil mngivad seltsingud on peamiselt phja pool pesitsevad lbirndajad; pesitsusteateid on riikliku keskkonnaseire andmetel vaid Kinastu leelt ning Vilaiult.

Niidurdi, madalmuruste rannaniitude pisikese elaniku arvukus on samuti vike ja see ha vheneb isegi korralikult majandatud aladel. nneks on osa niidurdidest leidnud sobiliku pesitsusala madalsoodes, ehkki mitte Saaremaal. Meie maakonnas on liigi sobivaimad pagualad Vilaiu, Kinastu lee, Rahuste ja Abruka rannaniidud. Mustsaba-viglet, silmatorkavalt suurt, kaunist ja valjuhlset kurvitsat pesitseb kodumaa rannaniitudel, vrreldes viie aasta taguse ajaga, kaks korda vhem. Veidi arvukamalt elab seda lindu soodes ja soostunud niitudel.


Lpetuseks sna juhuslik ja subjektiivne loetelu sellest, mis Saaremaa linnustikus veel iseloomulikku, teada-tuntut vi tundmatut. Saare umbes 40 merikotkapaari on kolmandik Eesti merikotkastest. Viidume karvasjalgkakud ei kurda veebruarist aprillini kevadvsimust, vaid kuulutavad htustele uitajatele hivatud pesitsusterritooriumeist. Koigi soostik jrvede ja mbruse metsadega on viie (!) I kaitsekategooria harulduse elupaik. Arvukad sookure- ja lagleparved rndepeatustel on saarlastest pllumeeste kaaslased ja konkurendid. Vhestel merelistel saartel pesitsevad kormoranid ei paku saarlastest kaluritele olulist konkurentsi..

Laiud ja lahed, rannikujrved ja vhesed silinud madalsood, metsadest rkimata kigil on oma arvukam ja hlekam vi hoopis tagasihoidlikum linnurahvas. Mullutu-Suurlaht, Linnulaht, Vike vin, Laidevahe, Pilguse, Rahuste, Linnusita, Laidu, Laiamaa, Kbassaare, Harilaid, Vilsandi ja kik teised head linnupaigad oma liikidega on rikkus, mis on antud saarlastele hoida..



1. Elts, Jaanus jt. 2003. Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 1998.2002. aastal. Hirundo 16: 5883.

2. Hagemeijer, Ward J. M.; Blair, Michael J. (Eds.) 1997. The EBCC Atlas of European Breeding Birds: Their Distribution and Abundance. T & A D Poyser, London.

3. Jgi, Ahto 1967. Uusi andmeid Saaremaa linnustikust. Ornitoloogiline kogumik IV. Lne-Eesti meresaarte linnustik: 831.

4. Kumari, Eerik 1954. Eesti NSV linnud. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn.

5. Kuresoo, Andres 2003. Valitud elupaikade haudelinnustiku seire Eestis: rannaniitude haudelinnustik 19992003. (www.seiremonitor.ee).

6. Kuus, Andrus; Kalamees, Andres (koost.) 2003. Euroopa Liidu thtsusega linnualad Eestis. Eesti Ornitoloogiahing. Tartu.

7. Luiguje, Leho jt. 1997. Talvituvate veelindude loendus Saaremaal 19941997. Linnurada 1: 1722.

8. Lhmus, Asko jt. 2000. Rhnide arvukusest Eestis. Hirundo 13 (2): 6781.

9. Lhmus, Asko jt. 2001. Kaitsekorralduslikult olulised linnuliigid Eesti kaitsealadel ja thtsatel linnualadel. Hirundo Supplementum 4: 37167.

10. Pehlak, Hannes; Luiguje, Leho; Kuresoo, Andres 2001. Kesktalvised veelindude loendused Eesti rannavetes 19941999. Hirundo 14 (1).1126.

11. Pettay, Timo; Saari, Juha 1998. Srve sre 1998. Ksikiri.

12. Pettay, Timo 2000. Srven syksy 2000. Ksikiri.

13. Szeliga-Mierzeyewski, Wladislaw v. 1995. Die Vogelwelt der Insel Oesel. H.-J. Winkhardt. Stuttgart.

14. Tomson, Aleksander 1937. Srve taimkate. Eesti Loodusteaduse Arhiiv II, 16 (1/2): 87+1.

15. Volke, Veljo; Martinson, Mati 1997. Valge-toonekure pesitsemisest Saaremaal 1996. aastal. Linnurada 1: 51.


Veljo Volke (1965) on zooloog, lpetanud Tartu likooli 1992. Eesti ornitoloogiahingu liige ja Saaremaa linnuklubi juhatuse esimees.



Veljo Volke
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012