Eesti Looduse fotov�istlus
06/2002



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
ARTIKLID EL 06/2002
Lummavalt lhnav ravipuu

Prna kui ravitsejat tunneb rahvateadus hallidest aegadest. Teda tunnustab ka tnapeva meditsiin, ent samas hoiatab liialduste eest.

Mu maakodu lhedasel heinamaal kasvab pline kaheharuline hiigelprn. itsemise aegu, kui tuul prdub ja puhub loodest, valgub le talu lapseplvest tuttav meeldiv aroom. Luna-Eestis ongi prna kutsutud ka lhnus puuks [1], millest ilmselt on tuletatud lhmus. Olen korduvalt kinud vana prna juures, sest tunnen, et tema lhedus leevendab hingevalu ning annab tagasi kaduma kippuva rahu. Mnikord knnin tema juurde, et leida ta juurtelt sirgunud vsu mujale kasvama panekuks.

hel suvisel peval sitis prna juurde traktor. Mees heitis tugeva trossi le suure oksa: mriseva masina jul rebenes see puu kljest ning prantsatas jrelkrusse. Paistis, et hest oksast oli vhe, mees sttis teistki rebima. Jooksin kohale ja ksisin, mida ta oma arust teeb.

Ma ei saa isi muidu ktte, naine kskis tuua, vastas ta.

Kas kohe niimoodi kskis? Kas sa ei tea, et prn on pha puu, hbi sulle! kostsin ja kndisin minema. Mees kadus koos traktoriga ega ole hiljem plisprna rstama tulnud.

Kahjuks polnud see vga erandlik juhtum: mnigi kord kohtlevad inimesed rvli kombel puud, kellest vib tepoolest loota abi ravitseja ja rahustajana. Prn on tunnustatud ravipuu mitte ainult meile, vaid paljudele Euroopa rahvastele: inglastele, prantslastele, sakslastele, norralastele jt. Meie rahvameditsiinis on prna kutsutud ka kitse haiguse rohuks [1]. Raviomadused on nii itel (koos nahkja kattelehega) kui ka pungadel, noortel lehtedel ja koorealusel. Korjatud prnaied kuivavad kiiresti juba 3040 C juures ja klbavad kasutada vhemalt kaks aastat.

Prnaietee aitab. Prnaitel on tugev pletikuvastane ja rahustav toime ning ta on tuntud ka veeajatina. Neist on eraldatud tugevatoimelisi glkosiide (hperidiini, tiliatsiini), eeterlikke lisid (tuttava meeldiva lhna annab prnaitele farnesool), flavonoide, saponiine, park- ja mruaineid. Vitamiinidest sisaldab prnais C-vitamiini ja A-provitamiini.

Kohe, kui klmetus vi gripp tunda annab, soovitatakse juua kuuma prnaieteed. Meil on prnaisi ammustest aegadest tuntud kui thusat higistusvahendit ja palavikku langetavat ravimit klmetuse puhul. Ndseks on selgunud, et prnaite tugevalt higistama panev ja neerude tegevust ergutav toime aitab kehast kiiresti eemaldada bakterite vi gripiviiruste toodetavaid toksiine, seetttu jvad rasked tsistused (ka lastel) ra.

Et prnaite toimel suureneb sapieritus ning tekib hea isu, siis on isututele, nrvilistele lastele pakutud prnaieteed meega.

Ent seda mitmeti kasulikku ja maitsvat ei ole hea juua pidevalt. Need, kes prnaieteed vga armastavad, peaksid silmas pidama, et ka krooniliste hdade puhul ei tohi tarvitada seda kauem kui kolm ndalat jrjest, siis tuleks pidada poolteist kuud vahet. Seda selleprast, et prnaies sisalduvad glkosiidid stimuleerivad tugevasti nrmete td: kui juua htsoodu, vidakse nrmed lihtsalt ra kurnata. Pealegi soodustab see tee kaaliumi ja teiste mineraalainete eemaldamist organismist, mistttu eriti ettevaatlikud peaksid tema pruukimisel olema sdame- ja lihastehaiged. Samadel phjustel ei tohiks prnaieteega liialdada eriti need inimesed, kes vtavad verevedeldustablette.



PRNAIETEE paneb higistama ning leevendab tuuletmbest ja pingest tekkinud peavalu: kahele supilusikatiele prnaitele valatakse klaas keeva vett, lastakse kuni 15 minutit soojas seista ja juuakse siis kohe.

I TMMIS sobib kurgu- vi neelupletiku vi angiini korral ning nopuhastuseks: vetakse kolm supilusikatit isi he klaasi keeva vee kohta, lisatakse noaotsaga sgisoodat ning lastakse kmme minutit tmmata. Tmmisega kuristatakse ja loputatakse suunt vi puhastatakse nonahka.

II TMMIS ergutab sapipie tegevust ning vaigistab reuma- ja podagravalu: vetakse kaks supilusikatit prnaisi, lisatakse klaas keeva vett, lastakse pool tundi tmmata. Jahtunud tmmist juuakse paarkmmend minutit enne ski, pool klaasi korraga.


Mitte ainult ied. Kevadel saab prna noortest lehtedest ja pungadest vitamiinisalatit ning teed. Noored lehed ja pungad pestakse klma veega, peenestatakse ja poetatakse murulaugu-, aedtilli- ja petersellisalatisse. Pungadest ja noortest lehtedest valmistatud teed peaksid aga vhemalt kahe ndala jooksul jooma mastiidi (rinnanrmepletiku) ja prakukomude all kannatajad.

Prnakoore alt saadud kaabet on meie rahvameditsiinis peetud heks paremaks vanade halvasti paranevate haavade ravimiks: koore alt kaabitu hruti vahule ja pandi vigastatud kohale.



KEVADINE PRNATEE: kahele teelusikatiele peenestatud pungadele vi lehtedele lisatakse klaas keeva vett, lastakse vhemalt kmme minutit tmmata ja juuakse pikkamisi prast ski.


1. Vilbaste, Gustav 1993. Eesti taimenimetused. Eesti Teaduste Akadeemia emakeele seltsi toimetised 20 (67). Tallinn.


Aili Paju (1938) on meditsiinidoktor, taastusravi ja hormonaalse regulatsiooni eriteadlane. Viimasel ajal phendunud loodusravile.



Aili Paju
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012