Eesti Looduse fotov�istlus
2004/07



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artiklid EL 2004/07
Palun pudel head vett!

Koolijtsid pivad juba looduspetuse tunnis, et puhas vesi on vrvuseta, lhnata ja maitseta vedelik. Heites pilgu kaupluse mgilettidel troonivate veepudelite siltidele, vib julgelt vita, et maitseparadiis on saabunud ka veeriiki.

Aasta-aastalt on eestlaste veeostulembus aina suurenenud. Meie poeriiuleil on rikkalik valik pudelivett ja uusi tuleb ha juurde. Enam pole tegemist pelgalt hooajakaubaga, millel on minekut ainult kuumadel suvekuudel. Veega kaubeldakse edukalt aasta ringi ja tootjad on teinud kik endast oleneva, et lbimki suurendada. Pudelisse villitud, maitsestatud ja vitaminiseeritud vee joomine kib moodsa elustiili juurde, pudelivett eelistatakse kohvile, karastusjookidele ning kraaniveele. Vesi on saavutanud liidrikoha meil mdavate janukustutite pingereas.

Millega tarbijat peibutada? Kigepealt pab pilku pakend. Villitud vett makse kas lbipaistvas vi toonitud pakendis: mgil on nii tiesti lbipaistvaid kui ka hele- ja tumesinise vrvusega veepudelid. Viimasel juhul jb ostjatele mulje, et ka nendes pudelites mdav vesi on vastava vrvusega. Samuti kaitseb tume pudel lisatud vitamiine valguse lagundava toime eest. Teine eripra, millega tootjad pavad ostjat ahvatleda, on kikvimalikud riputuskonksud, reljeefsed vormid ja lisakorgid. Joogipudelid on eri suurusega, alustades pooleliitrisest ja lpetades lausa mitmekmneliitriste reservuaaridega.

Kestast tunduvalt olulisem on sisu. Kerkib ksimus, kas lihtsa vee mmise puhul saavadki tooted ksteisest erineda? Tegelikkus testab, et saavad kll.

Esimene lahknemine tuleneb gaseerimisest. Meil makse nii ssihappegaasiga rikastatud ehk mulliga vett kui ka rahulikku ehk gaseerimata joogipoolist. Lhtuvalt maitseerinevustest ja seedekulgla seisundi eriprast on mlemal tooterhmal omad poolehoidjad. Muide, isegi vaid gaseerides saab toota eri maitsega vett, olenevalt ssihappegaasi hulgast: rohke ssihappegaasiga vesi tundub maitsemeelele tuntavalt hapukana. Selline vesi silib ka mnevrra paremini.

Et meil destilleeritud vett inimestele joogiks ei mda, siis on eri tootjate vesi erisuguse keemilise koostisega. Eristuda saab mitmeti. Esiteks, kige lihtsam on villida pudelisse nutava kvaliteediga looduslikku vett (allikast vi puurkaevust), mille keemiline koostis jb muutmata. Olenevalt piirkonnast on looduslik vesi erisuguse keemilise koostisega.

Teiseks, looduslikku sooladerikast mineraalvett lahjendatakse puhta joogiveega sobiva keemilise koostiseni, mis on maitselt enamikule tarbijaist igati sobiv.

Kolmandaks, tavalisele joogiveele lisatakse kindlas hulgas eri sooli, et saada sobiv ioonne koostis. Neljandaks, looduslikust veest eemaldatakse filterssteemide abil teatud hendid, mis annavad veele kas ebameeldiva krvalmaitse vi neid on lihtsalt liiga palju.

Sageli on pudeli sildil ka mrge, millisest leiukohast ja kui sgavalt on karastav keelekaste ammutatud. Janune vib leida sildilt ka viiteid vee ttlemise (filtreeritud, karboniseeritud) ning lisatud soolade kohta (kaalium-, magneesium-, kaltsiumkloriid vi naatrium-, kaaliumvesinikkarbonaat).

Teadlik tarbija eelistab eesktt vhese naatriumioonide sisaldusega vett, sest toidust saadud soolakogus letab meil niigi mitu korda organismi fsioloogilise vajaduse. Kindla peale lheb suurendatud kaltsiumisisaldusega vesi, sest organismi kaltsiumivaegusest tingitud terviseriskid on inimestele ajakirjanduse vahendusel hsti teada. Et paljude inimeste toitumises napib ka kaaliumi ja magneesiumi, siis on nendegi mnevrra suurendatud sisaldus pudelivees igati tervitatav.

Mikroelemente mainimisvrsetes kogustes tavaliselt ei lisata, sest nende letarbimine vib tekitada probleeme. Vahel rikastatakse joogivett aga hoopis haruldaste lisanditega, niteks hbedaioonidega. Ega selleski ole midagi uut, sest juba ammu on thele pandud, et kiriku hbenudes seisnud vesi psib pikka aega vrske.

Ainult eri ioonide sisaldusega tarbija maitsemeelt ei hrguta ega vrguta: ioonne koostis vib olla kll tervislik, kuid vesi ise ebameeldiva maitsega. Eks paljud mletavad nukogude ajast mineraaliderikast pudelivett, mis maitses sna ebameeldivalt, kuid pidi seevastu tervisele hsti mjuma. Tsi, tegemist oligi ehtsa mineraalveega, mida soovitati juua leevendamaks organismi teatud haigusseisundit, mitte aga igapevase janukustutina.


Tuntud maitselisandiga joogivesi ahvatleb. Ndisaja tootjad rikastavad pudelivett erisuguste tarbijale tuntud maitsetega. Alustati sidruniga, mis on kindla peale minek, sest sidruni maitse on vastuvetav enamikule joojaist. Tasapisi psesid lgile ka teised tsitruselised, nagu kreip, apelsin ja laim. Tsitrusviljade maitset on veele sna lihtne anda: tootja lisab vheses koguses vilja koorest eraldatud looduslikke eeterlikke lisid. Need likogused on thised, jrelikult annavad ka minimaalset energiat. Siit phjendus, miks on osal veepudelite siltidest viide, et 100 milliliitrit maitsestatud vett annab tarbijale 0,10,6 kcal energiat: see tulebki maitselisanditest. Et tarbijad vtsid esimesed maitsestatud veed hsti vastu, siis hakati otsima teisigi maitsevarjundeid. Pilk prati marjade (pohl, jhvikas, vaarikas) ning eri puu- (pirn) ja kgiviljade (arbuus) poole. Levinud on ka maitsete kombinatsioonid, niteks jhvikas ja kreip, arbuus ja laim, aprikoos ja passioon jne.


Vitamiinid vette! Et muuta joogivesi terviseteadlikule tarbijale veelgi ahvatlevamaks, hakati seda ka vitaminiseerima. Loomulikult saab lisada vaid vees lahustuvaid vitamiine. Tootjad eelistavad B-rhma vitamiine. Esiteks, vesilahustuvatest vitamiinidest kipubki paljudel inimestel nappima just B-rhma kuuluvaid. Teiseks, parema mju saavutamiseks soovitatakse tarbida vitamiine teatud koostoimiva komplektina. Kolmandaks, B-rhma vitamiinid mjutavad mitmeid organismi eluthtsaid talitlusi.

Meil makse kige rohkem kahe rhma vitamiinidega rikastatud vett. Esimene segu sisaldab vaid B-rhma vitamiine, koosnedes niatsiinist, pridoksiinist, foolhappest ja kobalamiinist. Teises vitamiinide komplektis on peale B-rhma vitamiinide (pantoteenhape, pridoksiin ja kobalamiin) ka biotiin ehk vitamiin H. Hoolikas otsija vib leida sellistki vett, millele on lisatud vaid askorbiinhapet ehk vitamiini C.

Vee vitaminiseerimiseks kasutatud bioaktiivsete hendite kogused on sna vikesed. Samas on pudelivees vitamiine siiski nii palju, et saja milliliitri joomisel saab tarbija ktte 15% tiskasvanule meldud soovituslikust kogusest. Toidutoodete pakendamise eeskirja kohaselt tuleb sellisel juhul kanda vastav teave ka toote sildile. Sellega ennetatakse niteks vitamiinide letarbimise ohtu. Inimene, kes joob suurtes kogustes vitaminiseeritud vett, ei tohiks samal ajal tarbida vitamiinipreparaate.


Urmas Kokassaar (1963) on Tartu likooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi lektor. Biokeemikuna avaldanud palju artikleid toidu ja toitumise teemal.



Urmas Kokassaar
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012