Eesti Looduse fotov�istlus
2004/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artiklid EL 2004/12
Looduskaitse muutuste knnisel

Tnavu maikuus liitus Eesti looduskaitse ametlikult Euroopa Liidu tervikliku looduskaitsessteemiga. Meenutame mningaid sellele eelnenud ja seda ette valmistanud sndmusi. Nagu meie loodus ise, on ka looduskaitsega seonduv liialt mitmekihiline, et isegi olulisimat hte lhikesse artiklisse koondada, seega on ksitlus pelgalt levaatlik.

Taasiseseisvumise jrel on ks Eesti looduskaitse olulisemaid suundi olnud loodusvrtuste kogumi kirjeldamine. Esmane tukejud oli kahtlemata vajadus saada levaade piiritsoonis ja mujal militaarobjektidel silinust. Sinna polnud loodusuurijal nukogude ajal ldjuhul asja. Mdunud sajandi lpukmnendil judsid meie parimad eksperdid vlispartnerite rahalisel toetusel inventeerida nii suurte polgoonialade loodust Alam-Pedjal ja Phja-Krvemaal, kus peatselt loodi kaitsealad, kui ka teha mitmeid elupaikade inventuure.

Suure looduskaitsevrtusega, silitamist vajavad metsakooslused selgitati vlja nii vanametsade inventuuri, vriselupaikade valimise kui ka metsakaitsealade vrgustiku loomise kigus, phjalikult inventeeriti meie prandkooslusi, nagu ranna- ja lamminiidud, puisniidud ja alvarid [2, 7, 13].

Mrgalasid inventeerides tehti kindlaks looduskaitse alla mittekuuluvate suuremate soode vrtus ning tehti ettepanekud, kuidas neid kasutada ja kaitsta [9]. Eesti ornitoloogiahing kaardistas thtsate linnualade projekti raames olulisimad lindude rnde-, pesitsus- ja talvituspaigad Eestis [4].

Phjalikke inventuure tehti ka kaitstavatel aladel, seda ennekike kaitsekorralduskavu koostades. Eraldi ramrkimist vrivad Karula, Matsalu, Alam-Pedja ja Soomaa kaitsekorralduskava [1, 5, 6]. Ka ohustatud liikide kaitse korralduse tarvis on hakatud ette valmistama ja kinnitama kaitsekorralduskavu.

Kuigi meil endal oli raha napilt, suudeti inventuure teha ja kaitsekorralduskavasid koostada vljastpoolt Eestit tulnud thusa kaasrahastamise abil: mdunud kmnendil saadi nnda rohkem raha, kui eraldati keskkonnaministeeriumist, pllumajandusministeeriumist ja keskkonnainvesteeringute keskusest (endine keskkonnafondi) kokku.


Prandmaastike inventuuride tulemusena mratleti he suurema ohuna meie looduslikule mitmekesisusele poollooduslike koosluste hvimine majandamise ehk siis niitmise ja karjatamise lakkamise tttu.

Kaitstavate loodusobjektide seaduse lisasttega loodi uus toetuse liik loodushoiutoetus. Kui ldjuhul makstakse toetusi eesktt inimese abistamiseks, siis loodushoiutoetus vrtustab eelkige loodust, selle mitmekesisust inimtegevuse kaudu. Kaitsealade juhtkonnad ja maakondlikud keskkonnateenistused on slminud maaomanikega lepingud vrtuslikemate ranna-, lammi-, puis- ja aruniitude ning puiskarjamaade ja loopealsete hooldamise kohta [3]. Raha (aastas ligi 18,5 miljonit krooni) saadi keskkonnaministeeriumi eelarvest, ttati vlja lepingu vorm, tde tegemise kord nii era- kui ka riigimaal ning selgitati eri tde maksumus.

Selle ssteemi teine uudne aspekt oli vimalus maksta toetust nii kaitsealal asuva kui ka vljaspool seda paikneva prandkoosluse hooldamiseks, sest hooldatava ala valiku alus on ekspertide (prandkoosluste kaitse hing jt.) hinnang ala loodusvrtuse kohta. Kuid vrtuslike koosluste kaitset sai korraldada ennegi, kui ametlikku kaitsereiimi polnud veel kehtestatud. Praegu on need varem vljaspool kaitsealasid asunud vrtuslikud prandmaastikud arvatud ldjuhul Natura 2000 vrgustikku ning nende kaitseks luuakse hoiualad.

Viimase nelja aasta jooksul on igal aastal slmitud maaomanikega keskmiselt 2000 lepingut ning hooldatud ligikaudu 18 000 hektarit poollooduslikke kooslusi. Mahult suurimaid hooldustid on tehtud Lnemaal Matsalu rahvuspargis, Prnumaal, Lne-Eesti saartel ja Tartumaal Alam-Pedja looduskaitsealal. Loodushoiutoetuse ssteem ja selle rakendamine on olnud eeskujuks maahooldustoetuse maksmise korraldamisel ka maaelu arengukava kaudu.

Peale loodushoiutoetuste ssteemi rakendamise lisandus vimalusi korraldada vrtuslike koosluste ja liikide kaitset Euroopa Liidu keskkonnakoostprogrammi LIFE abil. Aastatel 20012003 esitati Euroopa Komisjonile kokku 25 projektitaotlust, millest kmme on heaks kiidetud. Kokku on LIFE-Nature Eesti projekte kaasrahastatud ligikaudu 65 miljoni krooni eest, projektide kogumaksumus koos Eesti panusega on 98 miljonit krooni.

Mitme projekti puhul on loodushoiutoetusi kasutatud kaasfinantseeringuna. LIFE-programmi kaudu korraldatakse muu hulgas loodusvrtuste kaitset Karula ja Matsalu rahvuspargis, Silma looduskaitsealal, Hdemeestes, Kpu poolsaarel, taastatakse euroopa naaritsa ja kre asurkonda, ostetakse kariloomi ja niidukeid.


Taasiseseisvunud Eesti looduskaitse olulisemaid otsuseid on olnud otsus silitada kaitsealade jrjepidevus: nukogude ajal kaitse alla vetud alad jid kaitse alla ka Eesti Vabariigis, olenemata maa omandisuhtest. Looduskaitse ei taandunud vaid plisele riigimaale.

Jrjepidevust toonitab ka see, et enamik 1920.1930. aastail loodud kaitsealasid veti jrgnenud nukogude ajajrgul taas kaitse alla. Seda seadusprasust kinnitab ka niteks kauni pankrannikuga Kesselaid, mida on phjalikumalt ksitletud Eesti Looduse novembrinumbris. Et see eelmise Eesti Vabariigi ajal kaitse all olnud laid siliks, asutati tnavu maikuus maastikukaitseala.

Eelmise kmnendi keskpaigast alates on meie looduskaitsel olnud kohustus vtta le Euroopa Liidu looduskaitse phimtted. Euroopa Liidu looduskaitse phineb eelkige linnu- ja loodusdirektiivil, mille philine vljund on Natura 2000.


Natura 2000 on le-euroopaline loodus- ja linnualade vrgustik, mille eesmrk on tagada haruldaste vi ohustatud koosluste, lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse [10, 11, 14]. Euroopa Liiduga lbirkimiste jrel vttis Eesti riik endale kohustuse esitada liitumisajaks Natura-vrgustiku alade valim koos iga ala kohta kiva andmebaasi ja kaardimaterjaliga.

Et kohustust tita, kinnitas valitsus 25. juulil 2000 riikliku programmi Eesti Natura 2000 aastateks 20002007. See programm mrab kindlaks tegevuskava, eesmrgid ning t tegijad. Natura-vrgustiku tarbeks tuli Eestis teha kindlaks 60 elupaigatbi (meri, rannik, metsad, niidud, sood, siseveekogud, paljandid), 136 linnuliigi ning 51 taime- ja muu loomaliigi kaitseks sobivaimad alad. Meie peaaegu saja aasta jooksul kujunenud kaitsealade ssteem oli hea alus Natura-vrgustikule.

heksakmmnendate aastate ulatuslike inventuuride jtkuna tehti aastatel 20012003 phjalikke vlitid, et leida ja piiritleda Natura-alad koosluste ja liikide jaoks nii juba loodud kaitsealadel kui ka vljaspool. Vlitdel osalesid eksperdid paljudest asutustest: T botaanika ja koloogia instituudist, T zooloogia ja hdrobioloogia instituudist, prandkoosluste kaitse hingust, EPM zooloogia ja botaanika instituudist ning keskkonnakaitse instituudist, TP koloogia instituudist, Eesti mereinstituudist, Eesti loodushoiu keskusest, Eesti ornitoloogiahingust, Eesti looduseuurijate seltsist ja mujalt.

Eri projektide abil tehti kindlaks ja tpsustati Natura linnualasid, mere- ja magevee elupaiku ning ohustatud liikide asualasid. Natura-alade valikut kergendas aastatel 20002003 aset leidnud Lne- ja Raplamaa linnu- ning loodusalade valimise katseprojekt.

Peale uute vrtuslike alade valimise saadi loodusinventuuride kigus htse metoodika abil ka lisateavet meie loodusvrtuste kohta. Kik, ka varasemate inventuuride andmed on htselt vormindatud ning kogu mahukas vlitandmestik sisestatud Natura 2000 andmebaasi. Natura-alade valikuga olid eri staadiumides seotud peaaegu kik Eesti looduse uurimise- ja kaitsega tegelevad akadeemilised ning vabahendused. Samamoodi nagu Soomes algatas Natura-alade valimine meil kige phjalikuma looduse inventariseerimise viimase poolsajandi vltel.


Natura linnu- ja loodusalade nimekirja ning piirid kinnitas vabariigi valitsus tnavu, 15. aprilli otsusega. Vljaspool kaitsealasid asuvatel Natura-aladel kehtestati ldised ajutised piirangud keskkonnaministri mrusega 22. aprillil ning Natura linnu- ja loodusalade nimestik esitati Euroopa Komisjonile 30. aprillil.


Eraldi tekstikasti:

Eesti Natura-alade esialgne nimekiri sisaldab kokku 490 ala kogupindalaga 1 422 500 ha, neist

66 linnuala kogupindala 1 236 808 ha ja

509 loodusala kogupindala 1 058 981 ha (linnu- ja loodusalad kattuvad osaliselt).

Meres paikneb 51% ning maismaal 49% ehk 691 800 ha.

Praegused kaitsealad hlmavad 67% Natura eelvaliku aladest.

Vrgustik katab Eesti maismaa territooriumist 16%.


Kige suurema pindala vtavad Natura-alad enda alla Lnemaal, kuid 74% asub praegustel kaitsealadel. Ka mujal maakondades jb enamik Natura-aladest kaitsealade koosseisu. Vaid Saaremaal ja Prnumaal on valdav osa Natura-alasid vljaspool kaitsealasid, enamik neist asub rannikul.

Alade valikul on lhtutud nende koloogilisest vrtusest ja esinduslikkusest. Nnda leidub valimis nii riigi- kui ka eramaid. Viimased hlmavad uutest maismaa-aladest peaaegu neljandiku. Kui uued Natura-alad olid teatavaks tehtud, laekus maaomanikelt 813 ettepanekut ja vastuvidet. htlasi tehti ettepanekuid vrgustikku laiendada. Paraku oli enamik maaomanikke maade kaitse alla vtmise vastu.

Natura-alade valik ti vlja nii meie looduskaitsessteemi tugevused kui ka nrkused. Nii kuulis osa maaomanikke kehtivatest keskkonnakaitsepiirangutest, nagu ehituskeeluvnd veekogu kaldal, esimest korda Natura-alade avalikustamise kigus. Arusaamatust tekitas nue kaitsta umbmraseid kooslusi konkreetse looma- vi taimeliigi asemel. Kahjuks ei piisanud aega, et suhelda vahetult kigi Natura-maaomanikega: neid on le kmne tuhande. Seetttu ei suudetud leevendada kiki looduskaitsepiirangutest tulenevaid hirme.

Uued piirangud ei saa loomulikult kigile htmoodi vastuvetavad olla, ehkki eraomanike jaoks meldud loodushoiu kompensatsioonivorme on mitu, nagu maamaksu vhendamine, loodushoiutoetused, vimalus maid vahetada vi riigile ma, vriselupaikade silitamise toetused ning peatsed pllumajanduse keskkonnatoetused Natura-aladel.

Liitumislbirkimistel Euroopa Komisjoniga taotles Eesti kll samamoodi kui mitmed teised kandidaatmaad pikendada Natura-alade esitamise thtaega, kuid see ei leidnud heakskiitu. Mitte ainult looduskaitset, vaid ka majandusarengut toetav Euroopa Liit tahtis vltida olukorda, kus liit, selmet tagada igusaktide jrgi looduse kaitse, satuks juhuslikult ise rahastama mne uue liikmesriigi arendusprojekti, mis seaks ohtu kaitset vrivad elupaigad.


Praegu on meil pris hea levaade oma loodusvrtustest. Neist esinduslikumaid silitatakse kaitsealade, hoiualade ja psielupaikadena. 2005. aasta maikuu alguseks peab olema lpetatud ldise, ajutise kaitsereiimiga Natura-aladest kaitsealade ja hoiualade loomine, selgitades piiranguid ja kompensatsioonimeetmeid igale maaomanikule. Tita tuleb kohustus luua psielupaigad kigi kaitsealuste liikide elupaikade ja kasvukohtade kaitseks. Lhiaastatel saab ha olulisemaks kohustus korraldada imetajate, lindude, kalade ja kahepaiksete rndeteede kaitset vljaspool praegusi kaitsealasid. Looduskaitse arengukava koostades tuleb selgeks teha kige otstarbekamad Euroopa Liidu loodushoiu pikaajalised skeemid, sobitada looduskaitse senisest paremini pllumajandus- ja tstusvaldkonda.

Eestis on head eeldused hoida kodumaa mitmekesist loodust, kuidas me seda teeme, oleneb meie igapevatst.



Hanno Zingel, Jaak Tambets
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012